Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

1 (12)

2-10-36081

Menetlusosaline võib nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud L.Õ. poolt esitatud hagiavalduse kohaselt 08.08.2009 toimus Pärnumaal Valgeranna teel liiklusõnnetus. Sõiduki VW Golf reg nr 127MCY juht P. K. sõitis vasakult poolt teepervelt teele ning põrkas kokku samas suunas sõitvale hagejale kuuluvale sõidukile Mersedes-Benz reg nr yyyyyy, mida juhtis K.K. ning selle tagajärjel sõitis Mercedes- Benz juht sõidukiga teelt välja vastu puud. P. K.i seletuskirjast nähtub, et tema sõidukis oli ka kaasreisija J.S.. 18.08.2009 esitas hageja L.Õ. kostjale taotluse hüvitada hagejale 08.08.2009 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel hagejale tekkinud kahju 450 000 krooni. 14.10.2009 tegi kostja otsuse nr R01090699/600 kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise kohta, millega keeldus hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuivõrd Läti Vabariigi Riikliku Õigusekspertiisi Büroo ekspertotsuse kohaselt ei saanud sõiduki Mercedes Benz teelt väljasõidu põhjuseks olla kokkupõrge sõidukiga VW Golf ning liiklusõnnetuse osaliste selgitused juhtunu asjaolude kohta ei vasta tekkinud vigastuste asjaoludele, mistõttu ei ole kõnealuse õnnetuse puhul tegemist liikluskahjuga liikluskindlustuse seaduse § 26 lg 2 mõistes. Hageja esitas 09.03.2010 Eesti Liikluskindlustuse Fondile kaebuse eelpool nimetatud kostja otsuse nr R01090699/600 kohta. 23.04.2010 toimus Eesti Liikluskindlustuse Fondi vaidekomisjoni istung, millel osalesid nii hageja kui ka kostja ning kummalgi poolel võimaldati esitada tõendeid ja kaitsta oma seisukohti. 09.07.2010 otsusega rahuldas vaidekomisjon hageja kaebuse, millega kohustati AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali hüvitama liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju summas 450 000 krooni. Kostja esitas 28.07.2010 Pärnu Maakohtule taotluse kindlustuse vaidekomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Hageja vaidlustas AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali poolt 14.10.2009 .a. tehtud otsuse 09.03.2010 täies ulatuses, kuna leidis, et see otsus on alusetu ja põhjendamatu ning on ilmselge, et kindlustusfirma püüab hoiduda kõrvale oma kohustuste täitmisest ehk 450 000 kroonise kahju hüvitamisest. Lisaks sellele on eelpool nimetatud otsus motiveerimata ning ei tugine tegelikele liiklusõnnetusjuhtumi asjaoludele. Nimetatud otsuses on tuginetud Läti Vabariigi eksperdi tehtud konsultatiivsele ekspertotsusele , mis on aga tehtud liiklusõnnetuse materjalide, mitte liiklusõnnetuse tegelike asjaolude kohta. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse §-le 46 lg 1 on kindlustusandja kohustatud kindlustushüvitist taotlevale isikule ja kindlustusvõtjale esitama otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta. AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali poolt tehtud otsuses on kindlustus asunud seisukohale, et kuivõrd eksperdi poolt on tuvastatud, et sõiduki vigastused ei saanud tekkida juhtide poolt osutatud situatsioonis, siis ei ole tõendatud LKindlS §-s 26 sätestatud liikluskahju tingimused. Hageja kinnitab, et antud liikluskindlustusjuhtumi puhul esinesid kõik LKindlS § 26 nimetatud tingimused. Nagu selgub, olid mõlemad sõidukid kindlustatud. Hageja sõidukit kasutas K.K., kes 08.08.2009 kella 22.30 ajal helistas hagejale ning teatas liiklusõnnetuse toimumisest Pärnumaal. Hageja sõitis pärast liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohale ja nägi, et tema auto Mercedes Benz reg märgiga yyyyyy oli vastu puud sõitnud ja Volkswagen

2 (12)

2-10-36081 Golf reg märgiga 127MCY oli teisel pool teed. Selgus, et hageja autos oli K.K. aga Volkswagenis oli olnud õnnetuse hetkel kaks inimest s.o juht ja kõrvaistuja ning ühe nimi oli P.. Kahte viimati nimetatud isikut hageja enne õnnetuse toimumist ei tundnud, kuid nende selgitustest sündmuskohal sai aru, et nemad liiklusõnnetuses viga ei saanud ning selles õnnetuse oli süüdi Volkswagen Golfi juht. K. K. tundis pärast õnnetust end halvasti ja ta jalg valutas. Hiljem s.o järgmisel päeval pandi ta jalg kipsi. Vaatamata sellele, et hageja helistas sündmuskohalt politseisse, politsei sündmuskohale ei tulnud ning seetõttu palus hageja telefoni teel politseist järgi kontrollida, kas Volkswagen Golfil on kehtiv liikluskindlustus või mitte. Kuna selgus, et sõidukil oli kehtiv liikluskindlustus ning vaidlusi süüdlase osas ei olnud, siis fikseerisid osapooled kindlustusjuhtumi täpselt nii nagu oskasid ja läksid laiali. Liiklusõnnetusest teatati kindlustusse ning asjaosalised esitasid kindlustusse oma seletuskirjad ja liiklusõnnetuse skeemi. Seletuskirjad võttis AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali kindlustusuurija, kelle nimi oli O.G.. Esiteks selgus liiklusõnnetuse asjaosalisi küsitledes, et O.G. rääkis eesti keelt väga halvasti. Kuna liiklusõnnetuse materjalid kogus uurija, kelle eesti keele oskused jätsid pehmelt öeldes soovida, siis ei ole välistatud, et puudulike materjalide tõttu on Läti Vabariigi ekspert teinud vale otsuse. Seletuste võtmisel oli O. G. pealiskaudne ja kui K.K. ning P. K. tahtsid liiklusõnnetusest kirjutada põhjalikumalt, siis kinnitas ta, et seda ei ole vaja teha ning suunas neid pealiskaudseid seletusi kirjutama. O. G. kinnitas, et seletus peab olema üldsõnaline, sest siis tekkib vähem küsimusi. Põhjalikult ta seletuskirjas toimunut kirjeldada ei lubanud. Lisaks sellele jättis O. G. seletuse võtmata Volkswagen Golf juhi kaasreisijalt J.S.`ilt, kuigi viimane osales liiklusõnnetuses ning võib asja kohta anda erapooletuid selgitusi. Eksperdiotsus nr 09-1606 on koostatud 06.10.2009 Läti Vabariigis liiklusõnnetuse materjalide alusel. Vaatamata sellele, et juba konsultatiivse ekspertotsuse pealkirjast selgub, et ekspert sündmuskohal ei käinud ning seda ei ole kirjas ka nimetatud otsuse algandmetes, kinnitab ekspert uuringu teises lõigus, et liiklusõnnetuse käigu mehhanismi hindamiseks viidi läbi sõiduauto Mercedes Benz ja liiklusõnnetuse koha vaatlus. Konsultatiivses ekspertotsuses puuduvad aga andmed selle kohta, et ekspert oleks viibinud sündmuskohal ning kui ta seda tegi, siis oleks pidanud konsultatiivse ekspertotsuse juures olema materjalid selle kohta, et ekspert teostas sündmuskoha vaatluse ning kindlasti oleks olnud antud otsuse juures ka fotod kuupäeva ja kellaajaga. Nimetatud materjale konsultatiivse ekspertotsuse juures ei ole ning seetõttu jääb arusaamatuks, millal ja kelle juuresolekul teostas ekspert liiklusõnnetuse koha vaatluse ja kui üldse teostas, sest konsultatiivse ekspertotsuse juures olevatest dokumentidest ei ole näha, et keegi oleks sündmuskohal hiljem midagi teinud. Ekspert leidis uuringu tulemusel, et sõiduauto Mercedes Benzi esiosa vigastusi ja puu vigastusi ning samuti jälgi liiklusõnnetuse kohas hinnates selgitas ta välja, et sõiduauto Mercedes Benz esiosa vigastused on tekkinud liiklusõnnetuse materjalides fikseeritud kohas. Samas puuduvad ekspertotsuse juures materjalid selle kohta, millised konkreetsed jäljed sündmuskohal tuvastati. Ekspert kinnitas, et sõiduauto MB esiosa vigastused oma iseloomult, vormilt ja ulatuselt vastavad täielikult puu vigastustele ning võrreldes MB esiosa deformatsioonide astet CD-EES 2005 aasta andmebaasi näidistega, konstateeritakse kokkulangevus vigastustega, mis on iseloomulikud seda tüüpi liiklusvahenditele, mis kaotavad kokkupõrke tulemusel kineetilist energiat, mis on ekvivalentne sõidukiirusele 35-40 km/h. Järgmises lõigus aga leiab ekspert juba, et sõiduauto MB kiirus oli kokkupõrke hetkel puuga mitte väiksem kui umbes 45 km/h. Seega jääb arusaamatuks, miks ekspert leidis alguses, et MB sõiduki kiirus pidi olema 35-40 km/h ja hiljem väidab ta juba seda, et MB kiirus oli mitte vähem kui 45 km/h. Kokkuvõttes nõustus ekspert, et MB esiosa vigastused tekkisid asjaosaliste seletustes toodud asjaoludel. Samas ei nõustunud ekspert asjaosaliste seletustega selles osas, et MB kaotas juhitavuse kokkupõrke tulemusena sõiduautoga VW Golf, mille juht alustas sõitu vastassuunavööndi teepervelt ning sõites mingi aja vastassuunavööndis hakkas suunduma parempoolsele sõidurajale ning märkamata

3 (12)

2-10-36081 küljepeeglist tagant liikuvat MB-i, riivas sõiduauto kere esinurgaga sõiduauto MB vasaku külje tagumist osa, mille tagajärjel kaotas MB juht juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu puud. Ekspert leidis, et MB juht oli valinud teeoludele mittesobiva sõidukiiruse ja kaotas kontrolli sõiduki juhtivuse üle. Nimetatud eksperdi arvamus on alusetu ja põhjendamatu esiteks seetõttu, et nimetatud piirkonnas on lubatud sõidukiiruseks kuni 90 km/h ning seega jääb arusaamatuks, milline sõidukiirus oli sõiduautol MB ekspertotsuses on alguses kirjas, et 35-40 km/h ja hiljem juba mitte väiksem kui umbes 45 km/h ning miks juht kaotas nimetatud kohas väiksema sõidukiirusega sõites kontrolli sõiduki juhitavuse üle. Ekspert kinnitas, et sõiduautode VW Golf ja MB reaalne kontakt toimus, kui sõiduauto VW Golf sõitis tagant otsa sõiduautole MB, mis kõige tõenäolisemalt oli puhkeseisundis. Samas ei ole ekspertotsuse juures näha, millest tulenevalt on ekspert leidnud, et sõiduk oli puhkeseisundis. Ekspertotsuse materjalide juures sellekohaseid andmeid ei ole ning seetõttu on eksperdi arvamus paljasõnaline ning ei vasta tegelikele liiklusõnnetuse asjaoludele. Uuringu kokkuvõttes leidis ekspert, et sõiduauto MB teelt väljasõidu põhjuseks ei saanud olla kokkupõrge sõiduautoga VW Golf. Sõidukite vigastuste mehhanismi analüüs tõendab eksperdi arvates, et liiklusõnnetuses osalejate käitumises on nähtavad teadliku käitumise tunnused õnnetusjuhtumi asjaolude võltsimises eesmärgiga panna sõiduauto VW Golf juhile vastutus sõiduauto Mercedes Benz vigastuste eest. Samas on ekspert jätnud põhjendamata selle kus ja kuidas tekkisid sõiduautole MB põrkeraua vasakus nurgas ja VW Golf parempoolse esiratta juures olevad jäljed. Ekspert on ekspertotsuse järeldustes leidnud, et sõidukite vigastuste mehhanismi analüüs tõendab, et liiklusõnnetuse osaliste käitumist tuleb pidada teadliku käitumise märkidega õnnetuse asjaolude võltsimises eesmärgiga panna vastutus sõiduauto Mercedes Benz vigastuste eest sõiduauto VW Golf juhile. Samas ei olnud selleks mingisugust põhjust, sest mõlemad sõidukid olid kindlustatud ning seetõttu ei olnud ka põhjust vastutust kellelegi teisele panna. Liiklusõnnetuse materjale kogus kindlustusuurija O.G. ja kui uurija tegi seda tööd hooletult või ebapiisava eesti keele tõttu ebaprofessionaalselt, siis ei saa selles süüdistada liiklusõnnetuses osalejaid. Antud juhul on kaks võimalust ja esimeseks võimaluseks on see, et liiklusjuhtumiga tegelev eesti keelt ebapiisavalt valdav kindlustusuurija ei uurinud juhtumit vajaliku hoolsusega, mis tähendab seda, et asjaosalistelt võeti pealiskaudsed seletused või jäeti need seletused üldse võtmata nagu seda tehti VW Golf kaasreisija puhul ning puudulike materjalide põhjal tegi ekspert vale otsuse või teisel juhul püüab kindlustus tahtlikult kõrvale hoiduda kahjunõude hüvitamisest ning seetõttu on kindlustusjuhtumit teadlikult puudulikult uuritud. Kui liiklusõnnetuses osalenute seletuskirjad, mis võeti kindlustusuurija juhiste kohaselt, olid pealiskaudsed või puudulikud, siis oleks võinud asjaolusid täpsustada sündmuskohal koos kõigi asjaosalistega, kus oleks saanud objektiivselt toimunu fikseerida. Antud juhul seda ei tehtud ning asjaosalisi ei kaasatud ka ekspertotsuse tegemise juurde, mis võis kaasa tuua ebaõige hinnangu andmise eksperdi poolt. Selle kinnituseks on ka ekspertotsuse illustratsioon nr 7, millel on kujutatud liiklusõnnetuse mehhanismi skeem. Skeem on valesti modelleeritud, sest selle tegemise juures ei ole arvestatud asjaosaliste selgitusi. Kuna fotod olid koostatud pärast seda, kui kokkupõrge kahe sõiduki vahel oli juba toimunud ning MB oli vastu puud sõitnud, siis liiklusõnnetuse algust s.o kokkupõrget sõiduautodega VW Golf ja MB ei ole rekonstrueeritud. Liikluskindlustuse seaduse § 44 lg 2 kohaselt hüvitatakse liikluskahju kannatanule. Otsuse tegija ei ole põhjendanud, miks hageja sõiduki omanikuna, kes oli kindlustusfirmaga lepingulises suhtes ning tasus kindlustust, ei ole kannatanu ja millele kindlustus sellise otsuse tegemisel tugineb. Otsuses tugineb AAS Gjensidige Baltic Eesti Filiaal ekspertotsusele, mis on tehtud liiklusmaterjalide kohta ning leiab, et sõiduki vigastused ei saanud tekkida juhtide poolt osutatud situatsioonis, siis ei ole tõendatud liikluskindlustuse seaduse §-s 26 lg 2 p 1-4 sätestatud liikluskahju tingimused. Nimetatud väide on põhjendamata, vale ning ei tugine liikluskindlustuse juhtumi käigus kogutud tõenditele, sest nagu nimetatud otsusest selgub, olid

4 (12)

2-10-36081 esiteks mõlemad sõidukid kindlustatud. Teiseks toimus nimetatud liiklusõnnetus eelpool nimetatud kohas ja viisil ning seda kinnitavad nii mõlemad liiklusõnnetuses osalejad kui ka kaasreisija, kelle seletusi ei ole kindlustusuurija pidanud vajalikuks võtta. Hageja palus Eesti Liikluskindlustuse Fondil lahendada kindlustusvaidlus. Kindlustuse vaidluskomisjon rahuldas hageja kaebuse. Kostja esitas kohtule taotluse vaadata hageja vaidluskomisjonile esitatud kaebus läbi hagimenetluse korras hagina. Vaidluskomisjon on 09.07.2010 kindlustuse vaidluskomisjoni otsuse punktis 11 erapooletult ja õigesti märkinud, et ekspertotsuses ei ole eksperdi käsutuses olnud liiklusõnnetuse toimumise dünaamika kohta mingeid andmeid. Eelpooltoodut kinnitab ka see, et ekspertotsuse fotodel nr 3 ja 4 on fikseeritud vaid liiklusõnnetuse koha üldvaade. Fotol nr 5 on puu vigastus lähiplaanis. Fotodel nr 1, 2 ja 6 on sõiduki Mercedes- Benz esiosa vigastused. Fotodel nr 13 ja 14 on sõiduauto VW Golf üldvaade ja vigastused lähivaates ning fotodel nr 15 ja 16 on sõiduauto Mercedes Benz tagumise osa vigastused lähivaates. Ekspertotsuse algandmetes on kirjas, et eksperdile esitati need sõiduautode Mercedes Benz ja VW Golf vigastuste fotod ja liiklusõnnetuse koha fotod koos liiklusõnnetuses osalenute seletuskirjadega ja muude väljamaksutoimiku materjalidega. Kostja väide selle kohta, et ekspert teostas liiklusõnnetuse koha vaatluse, on paljasõnaline ka seetõttu, et ekspertotsuses ei ole ühtki eksperdi poolt tehtud fotot liiklusõnnetuse koha vaatluse ning jälgede fikseerimise ja nende jälgede mõõtmise tulemuste kohta. Liiklusõnnetuse koha üldvaate kohta on ekspertotsuses vaid kaks fotot (fotod nr 3 ja 4), mis edastati eksperdile koos väljamaksutoimikuga ja seega saab väita, et liiklusõnnetuse jälgi teel ja teelt kuni puuni ei ole üldse lähemalt uuritud ega mõõdetud. Ekspert kinnitas ekspertotsuses, et Mercedes Benz sõitis vastu puud aga kus, millal ja kuidas toimus eksperdi hinnangul kokkupõrge sõiduautode Mercedes- Benz ja VW Golf vahel, jättis ekspert kindlaks tegemata. Ekspert kinnitas ekspertotsuses, et eelpool nimetatud kokkupõrge sõidukite vahel toimus aga Mercedes Benz pidi olema puhkeseisundis (komisjoni hinnangul mõtles ekspert seisvat sõidukit). Eksperdi poolt antud sellekohane arvamus on aga oletuslik, sest arvamuse andmisel ei ole ekspert tuginenud konkreetsetele jälgedele liiklusõnnetuse kohas ning esitamata on ka vastavad mõõtmistulemused, mis kinnitaksid eksperdi sellekohast väidet. Kindlaks ei ole tehtud isegi kohta, kus see kokkupõrge kahe sõiduki vahel toimus. Vaidluskomisjoni otsuse punktis 12 on vaidluskomisjoni poolt õigesti ja erapooletult välja toodud, et sõidukite Mercedes Benz ja VW Golf kokkupõrke ja sellele järgnenud MB liikumise dünaamika kohta ei ole algandmeid ning seega ei ole võimalik liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid selgitada ega hinnata ning eelkirjeldatud põhjustel on eksperdi hinnang ebausaldusväärne. Kostja väide Pärnu Maakohtule esitatud taotluse punktis 2 selle kohta, et hageja sõiduki teelt väljasõidu põhjuseks ei saanud olla kokkupõrge VW Golfiga, on paljasõnaline ning ei tugine liiklusõnnetuse kohas olevatele sõidukite jälgedele ning vastavasisulistele mõõtmistulemustele. Ekspertotsuses on kirjas, et sõidukite MB ja VW Golf vahel toimus küll liiklusõnnetuse ajal kokkupõrge, kuid kokkupõrge ei toimunud kostjale seletuskirjades deklareeritud asjaoludel. Ekspert kinnitab ekspertotsuses, et kokkupõrge sõidukite MB ja VW Golf vahel toimus, kuid MB oli kokkupõrke ajal puhkeseisundis. Ekspert jättis ekspertotsuses selgitamata, kas kokkupõrge eelpool nimetatud sõidukite vahel toimus enne MB kokkupõrget puuga või pärast seda ning millistele konkreetsetele jälgedele ja mõõtmise tulemustele ekspert tugines sellekohase hinnangu andmisel. Kostja väide Pärnu Maakohtule esitatud taotluse punktis 3 selle kohta, et hageja ei ole oma seisukoha tõendamiseks esitanud tõendeid, on otsitud ja lisaks ka asjakohatu. Hageja sõitis viivitamatult 08.08.2009 liiklusõnnetuse toimumise kohale ning teavitas juhtunust ka politseid. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele oli kostjal õigus kahju hüvitamise otsuse tegemine edasi lükata, kui asjas toimub kriminaalmenetlus. Antud juhul kostja seda õigust ei kasutanud ja tegi otsuse, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Vastavalt liikluskindlustuse seadusele peab otsus olema põhjendatud, kuid hageja poolt vaidlustatud otsus nr

5 (12)

2-10-36081 R01090699/600 kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise kohta on põhistamata. Hageja kinnitab, et kahju suurus vastas sõiduki tegelikule turuväärtusele liiklusõnnetuse toimumise hetkel (www.auto24.ee). Hageja palub tunnistada 08.08.2009 Valgeranna teel Pärnumaal toimunud liiklusõnnetus, kus toimus VW Golf reg mark 127MCY ja Mercedes Benz reg mark yyyyyy kokkupõrge, mille tagajärjel Mercedes Benz reg mark yyyyyy sõitis teelt välja vastu puud, liikluskindlustusjuhtumiks liikluskindlustuse seaduse mõttes ja liikluskindlustuse põhjustanud isikuks VW Golf reg.märgiga xxx xxx juhi P. K. ning välja mõista AAS Giensidige Baltic Eesti filiaalilt hagejale sõiduki Mercedes Benz reg mark yyyyyy liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju summas 450 000 krooni e. 28 760.24 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et eksperdi arvamuse kohaselt ei saanud liiklusõnnetus toimuda sõidukijuhtide kirjeldatud asjaoludel. Isegi kui arvestada, et liiklusõnnetus toimub kiiresti ning on osalistele ehmatav, mistõttu ei pruugi nad detailselt mäletada juhtunut, on antud juhul mõlemad osapooled kindlad selles, millistel asjaoludel väidetav liiklusõnnetus juhtus. Mõlemad sõidukijuhid on andnud sarnase seletuse, mille kohaselt oli Volkswagen vahetult enne liiklusõnnetust tee vasakus ääres, hakates sealt alles liikuma ning teel liikus Mercedes-Benz oluliselt suurema kiirusega kui Volkswagen. Sõidukitele kokkupõrke tagajärjel tekkinud vigastuste kohaselt pidid sõidukite kiirused olema vastupidised, s.t tuginedes vigastuste suunale pidi kokkupõrke hetkel Volkswagen liikuma oluliselt suurema kiirusega kui Mercedes-Benz. Seega on oluline vastuolu liiklusõnnetuse osapoolte selgituste ja sõidukitele tegelikult tekkinud vigastuste vahel. Kindlustuse vaidluskomisjon on ebaõigesti jaganud poolte tõendamiskoormist, hinnanud valesti kostja esitatud ekspertotsust ning ebaõigesti kohaldanud LKindlS § 26 lg 2. Arvestades ekspertiisi tulemusi, ei ole kostja hinnangul tõendatud liikluskahju tekkimine hagiavalduses väidetud asjaoludel ja viisil. Deliktiõigusliku hüvitusnõude (nagu seda on kannatanu liikluskahju nõue vastavalt LKindlS § 2 ja § 44 lg 1 1. lause) esitanud isik peab tõendama delikti üldkoosseisu (s.t kahju tekitaja tegu, kannatanul tekkinud kahju ning põhjusliku seose teo ja kahju vahel), samuti õigusvastasust ning nõude esitamisel kindlustusandja vastu ka selle, et LKindlS alusel kohustub kindlustusandja sellist kahju hüvitama. Antud juhul ei piisa ainult väitest, et sõiduk purunes teise sõiduki otsasõidu tõttu. Oluline on ka sõidukite kahjustuste tekkimise mehhanismi tõendamine, sest ainult selliselt saab objektiivselt tuvastada, kas deliktiõigusliku nõude üldkoosseis on täidetud ja LKindlS § 26 lg 2 sätestatud liikluskindlustuse kindlustusjuhtum on saabunud. Antud juhul on väidetava liiklusõnnetuse osapoolte seletused õnnetuse toimumise asjaolude kohta vastuolus sõidukitel tuvastatud vigastustega. LKindlS § 26 lg 2 eeldab kindlustusseltsi vastu esitatud nõude rahuldamiseks muuhulgas seda, et kannatanu ja väidetava kahju põhjustaja andmed liiklusõnnetusest on kooskõlas omavahel, sõidukite kahjustuste ja nende tehniliselt kontrollitava tekkemehhanismiga ning liiklusõnnetuse toimumise koha olustikuga. Neil asjaoludel ei pea kostja tõendama mitte sõidukijuhtide tahtlust, vaid hageja peab veenvalt ümber lükkama kõik kostja osundatud vasturääkivused sõidukite kiiruse ja sõidukite vigastuste osas. Tulenevalt vastuolust sõidukite vigastuste ja väidetava liiklusõnnetuse toimumise mehhanismi vahel, ei ole tõendatud, et väidetava kahju tekitaja, s.o sõiduki Volkswagen juhi tegu põhjustas liikluskahju LKindlS § 26 lg 2 mõttes. Lisaks n-ö lõhub põhjusliku seose liiklusõnnetuse osapoolte tahtlus. Vastavalt VÕS § 452 lg 1 vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Hageja ei ole ümber lükanud vasturääkivusi hagi alusena esitatud asjaolude ja sõidukite vigastuste vahel, millele viitavad ekspertotsus ja kostja. Kuna

6 (12)

2-10-36081 hageja ei ole seda teinud, ei ole ta tõendanud liikluskahju toimumist, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja ei pea tõendama, kus ja millal kokkupõrge sõidukite vahel tegelikult aset leidis. Kostja on ekspertotsusega tõendanud, et osapoolte poolt deklareeritud viisil liiklusõnnetuse toimumine on välistatud, hageja pole selle tõendi ümberlükkamiseks esitanud omalt poolt mingeid tõendeid. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et ei ole tõendatud liiklusõnnetuse toimumine hagiavalduses väidetud asjaoludel, mistõttu ei ole täidetud LKindlS § 26 eeldused ja seega puudub kostjal hüvitamise kohustus. Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele. Hageja nõue on 28 760.24 eurot. Kostja hinnangul on sõiduki põhjendatud turuväärtus mitte rohkem kui 25 564.66 eurot. Sõidukite turuväärtuste leidmisel kasutatakse analoogsete sõidukite reaalseid müügikuulutusi. Kostjal ei olnud võimalik leida kahjujuhtumi toimumise aja seisuga kuulutusi, kuid aasta hiljem müüdi analoogseid sõidukeid Mercedes – Benz E 320 hinnaga 19 167.10 eurot. Sõidukite turuväärtus langeb aastaga keskmiselt 10%. Kostja leiab, et hageja nõutud 28 760.24 eurot ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Menetluse käik Hageja pöördus AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali otsuse kindlustusjuhtumiks mittetunnistamise kohta, peale kaebusega kindlustuse vaidekomisjoni vastavalt LKindlS § 55 lg.2 (I toimik tl.33). Kindlustuse vaidekomisjon otsusega 7-1/10/49 09.07.2010.a. rahuldas kaebuse ja tunnistas vaidlusaluse liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks liikluskindlustusseaduse mõttes ja liiklusõnnetuse põhjustanud isikuks VW Golf reg.märgiga xxx xxx juht P. K.`i ning kohustas AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali hüvitama L.Õ.`le sõiduki Mercedes Benz reg.nr. yyyyyy liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju summas 450 000 krooni (I toimik tl.8-10). Kostja AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal pöördus vastavalt LKindlS § 58 lg.7 kohtu poole taotlusega, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina (I toimik tl.3-7). Hageja esitas kohtule hagi. Kohtuistungil 20.03.2013.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kohtuistungil 20.03.2013.a. kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused, eksperdi arvamuse ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike tõenditega s.h. AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali kindlustustoimiku materjalidega ja kindlustuse vaidekomisjoni toimikuga leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. 08.08.2009.a. toimus Pärnumaal, Audru vallas, Valgeranna teel liiklusõnnetus. Hageja väitel osalesid liiklusõnnetuses sõiduk VW Golf reg.märgiga xxx xxx ja sõiduk Mercedes Bens reg.märgiga yyy yyy. Sõiduki VW Golf reg.nr. xxx xxx juht P. K. sõitis vasakult teepervelt teele ning põrkas kokku samas suunas sõitvale hagejale kuuluvale sõidukile Mercedes Bens reg.nr. yyy yyy, mida juhtis K.K. ning selle tagajärjel sõitis Mercedes Bens juht sõidukiga teelt välja vastu puud. Liiklusõnnetuses tunnistas end süüdi

7 (12)

2-10-36081 VW Golfi juht. VW Golf oli kindlustatud AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaalis (liikluskindlustus). Kostja leiab, et antud liiklusõnnetus ei toimunud sõidukijuhtide poolt kirjeldatud asjaoludel. VÕS § 422 lg.1 järgi kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju v. maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt v. osadena v. täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Lg.2 järgi seadusega sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingu sõlmima (kohustuslik kindlustus). LKindlS § 1 järgi liikluskindlustusseaduses sätestatakse liikluskindlustus kohustusliku kindlustusena. LKindlS § 7 lg.1 järgi kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 26 lg.1 järgi liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga samas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. Lg.2 kohaselt liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise v. paiknemise tagajärjel, 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise v. paiknemise ja tekitatud kahju vahel, 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Antud juhul on kahjunõude esitanud sõiduki Mercedes Bens reg.nr. yyy yyy omanik L.Õ. leides, et 08.08.2009.a. toimunud liiklusõnnetuses on tema sõidukile kahju põhjustaja sõiduk VW Golf, reg.märgiga xxx xxx sõites vasakult teepervelt otsa tema sõidukile MB , kes sõitis õiges sõidureas ning kokkupõrke tagajärjel sõitis MB teelt välja vastu puud. Sõidukit MB juhtinud K. K.`u poolt kindlustusele esitatud seletuse kohaselt laenas ta L.Õ.`lt autot, et sõita Pärnusse. 08.08.2009.a. sõitis ta mööda Valgeranna teed Pärnu poole ja tee ääres vasakul olid parkinud autod. Ta sõitis kiirusega umbes 60-70 km/h. Kohe ta ei märganud VW Golfi, kes sõitis talle otsa. Auto läks raskeks ja ei allunud kontrollile ning tema juhitud auto suundus teelt välja vastu puud. Autost tuli ta ise välja ja tema juurde tulid kaks inimest ning ütlesid, et sõitsid talle otsa, kuna ei märganud autot. Politseisse helistati, kuid politsei kohale ei tulnud ning osalised vormistasid paberi , et avarii põhjustaja on VW Golfi juht (I toimik tl.27-28). Sõidukit VW Golf juhtinud P. K. kindlustusele antud seletuse kohaselt võttis ta 3 ööpäevaks rendile sõiduki VW Golf reg.nr.xxx xxx ning sõitis 08.08.2009.a. sõber J.S.`iga , peatus autoga tee ääres , et sõber saaks asjal käia. Auto seisis töötava mootoriga ja tuled põlesid. Hakkasid tee äärest välja sõitma , vaatas peeglisse aga kedagi ei näinud ja siis äkki toimus kokkupõrge. Keegi sõitis vastu esinurka ja auto kaldus teelt vastu puud. Seiskas auto ja jooksis teelt väljasõitnud auto juurde vaatama, kas juhiga on kõik korras. Juht tuli välja ja said kokkuleppele ning ta tunnistas end süüdi. Helistas politseile ja politsei ütles, et tema on süüdi. Parkimiskohalt sõitma hakates oli ta jõudnud sisse panna II käigu ja sõitis kuni kokkupõrkeni , umbes 5 meetrit. MB sõitis ilmselt kiiremini kui oli lubatud kiirus 90 km/h (I toimik tl.30-31). Kohtuistungil tunnistaja K.K. seletas, et palju aastaid on õnnetusest möödas ja raske on meenutada. Tema sõitis L.Õ.`le kuulunud autoga Pärnu poole, kui toimus avarii Valgeranna kandis. Tema sõiduki kiirus võis olla 90 km/h, täpselt ei mäleta. Tundis ühel hetkel, et sõiduki rool läks raskeks ja kaotas sõiduki üle kontrolli. Kui seletuses on , et kiirus oli 60- 70 km/h võis ka nii olla. Ta ei märganud vasakult tulevat sõidukit. Ta liikus suunaga Pärnu poole ja ei näinud vasakul tee ääres autot. Mis hetkel avarii toimus ei mäleta , tal oli luumurd ja jalg pandi kipsi ( II toimik tl.208).

8 (12)

2-10-36081 Kohtuistungil tunnistaja P. K. seletas, et käis S.`iga Valgerannas ujumas ning tagasisõidul jäid korraks golfiväljaku ääres vastassuunas seisma suunaga Pärnu poolt. S. palus metsapeatust. Kui uuesti liikuma hakkasid lasi sõitvad autod mööda ja kui juba liikusid käis pauk, kiirus võis olla 50- 60 km/h. Talle tundus, et MB juht kihutas, kuna sõitu alustades ei olnud teda näha , aga äkki oli nende külje ääres. Politseile antud seletuses ta oletas, et MB kiirus oli 90km/h. Vahemaa parkimisest avarii toimumiseni võis olla 20-30 m. Mercedes hakkas mööduma ja ta sõitis mööduvale autole sisse. Sõitma hakates kulges ta mingi aja vastassuuna vööndis ja siis keeras õigesse ritta. Mercedesele sõitis sisse taha vasakpoolsesse nurka, Mercedes liikus õiges sõidureas (II toimik, tl.208-209). Kohtuistungil tunnistaja J.S. seletas, et peatus P. K.`iga tee vasakus servas ja hakkasid liikuma suunaga paremale ja ühtäkki oli MB külje peal ja toimus kokkupõrge. Ei oska öelda milline võis olla vahemaa parkimiskohast kuni sõidukite kokkupõrkeni . Teeolud olid head. Sõidukite kiirused võisid olla enamvähem samad. P. K. kiirendas ja soovis paremasse ritta reastuda. Kokkupõrge toimus kiiresti. Nemad sõitsid rendiautoga ja nende auto sõitis MB tagumisse nurka sisse. Selle tagajärjel MB sõitis edasi ja põrkas vastu puud (II toimik tl. 209). Seega tunnistajate kindlustusele antud seletustest ja tunnistajate kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et L.Õ.`le kuuluv sõiduk Mercedes Bens , reg.nr. yyy yyy , mida juhtis K.K. sõitis Valgeranna teel suunaga Pärnu poole parempoolses sõidureas. Sõiduk Volkswagen Golf, reg.nr.xxx xxx , mida juhtis P. K. peatus tee vasakpoolses ääres ja alustas sõitu tee vasakpoolsest äärest parempoolsesse sõiduritta suunaga Pärnu poole ning sõitis tagumisse vasakpoolsesse nurka õiges sõidureas sõitvale Mercedesele , mille tagajärjel Mercedes kaotas juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu puud. Kostja on esitanud kohtule tõendina TsMS § 272 lg.2 nimetatud eriteadmistega isiku arvamuse , mille on koostanud Jurijs Gorbenko, kes on Läti riiklikult tunnustatud ekspert liiklustehnilisel alal 16 aastat. Nimetatud arvamuse kohaselt sõiduauto MB esiosa vigastused oma iseloomult, vormilt ja ulatuses vastavad puu vigastustele ning on tekkinud sõites otsa puule liiklusõnnetuse materjalides fikseeritud kohas. Sõiduauto MB juht kaotas sõiduki juhitavuse , mille tulemusel tekkis sõiduauto külglibisemine , mis viis omakorda sõiduteelt väljasõiduni ja puule otsasõiduni. Sõidukite vigastuste tekkemehhanismist selgub , et sõiduauto MB teelt väljasõidu põhjuseks ei saanud olla kokkupõrge sõidukiga VW Golf ja liiklusõnnetuses osalejate näidatud situatsioon õnnetusjuhtumi käigu asjaolude kohta ei vasta vigastuste iseloomule. Enne otsasõitu paiknes sõiduauto ümber vastassuuna vööndist tee parema külje suunas ja kokkupõrke hetkel ei olnud sõiduauto MB kiirus mitte väiksem kui 45 km/h. Liiklusõnnetuses osalejate poolt esitatud liiklusvahendite kontakti korral oleks pidanud sõiduautodele tekkima iseloomulikud vigastused : sõiduautole VW Golf suunaga tagant ettepoole, MB –il suunaga eest tagapoole, sest MB sõitis kokkupõrke hetkel märgatavalt suurema kiirusega (võttes arvesse külglibisemise etappi otseselt enne kokkupõrget puuga , ei saanud MB kiiruseks kontakti hetkel VW Golf`iga olla väiksem kui 65 km/h) . Hinnates sõidukite vigastuste iseloomu, tuleb konstateerida, et sõiduautode reaalne kontakt toimus , kui VW Golf sõitis tagant otsa sõiduautole MB , mis kõige tõenäolisemalt oli puhkeasendis. Sõiduauto MB tagumise põrkeraua vasakus nurgas on nähtavad iseloomulikud jäljed , mis on tekkinud VW Golfi parema poole esirattast. Sellised jäljed ei saaks tekkida, kui sõidukite kokkupõrge oleks toimunud liiklusõnnetuses osalejate poolt näidatud situatsioonis (I toimik tl.66-78). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Jurijs Gorbenko ütluste kohaselt käis ta sündmuskohta ise vaatamas ja vaatas üle ka avariilise MB. Teise sõiduki osas on näinud fotosid. MB põrkas tõesti puuga kokku. Edasi hinnati kahjustused, jäljed ja deformatsioon. Arvuti programmiga

9 (12)

2-10-36081 tuvastati sõiduki MB kiirus avarii hetkel, mis puuga kokkupõrkel oli mitte vähem kui 45 km/h ja enne sõiduki teelt väljasõitu mitte vähem kui 65 km/h. Edasi hinnati situatsiooni , mida kirjeldasid autojuhid ise. Selles situatsioonis alustas üks auto sõitu vasakust teepoolest ja põrkus kokku MB-ga. Selle tulemusel pidid olema VW Golfi kahjustused tagant ettepoole MB kiirus oli suurem ja temal pidid olema kahjustused eest tahapoole. Kahjustuste suund eelpoolnimetatule ei vasta . Tegelikult on MB kahjustuste suund tagant ettepoole. Analüüsi alusel tehti järeldus, et autod põrkusid kokku nii, et VW Golf sõitis tagant otsa MB-le VW Golfi kiirus oli suurem kui MB kiirus ja tõenäoliselt MB seisis. Avarii osaliste seletus ei vasta tegelikkusele. Kuna VW Golf alustas liikumist siis ei saanud tema kiirus olla suurem kui MB kiirus. Kui autode kiirus oleks samaväärne siis ei tekiks kriimud vaid mõlk autole. Arvestades asjaosaliste seletusi ei saanud sõidukite kiirus olla ka samaväärne. (II toimik tl.210-211). Seega kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud eriteadmistega isik jäi kohtuistungil oma kirjaliku arvamuse juurde. Eriteadmistega isiku arvamuses on kirjas, et ta vaatas üle sündmuskoha ja sõiduki Mercedes Bens. Seda kinnitas Jurijs Gorbenko ka kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes. Seega hageja väited , et eriteadmistega isik ei käinud sündmuskohal ei ole põhjendatud. Kohus määras määrusega 29.02.2012.a. asjas liiklustehnilise ekspertiisi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Kohtuekspert Lembit Teesalu ekspertarvamuse kohaselt sõiduki MB reg.märgiga yyy yyy esiosa vigastused on ilmselt tekkinud kontaktil puuga deklareeritud sündmuskohal. Sõiduauto MB tagaosa vasaku külje vigastused said tekkida sõiduauto VW Golf reg.märgiga xxx xxx esiosa parema külje kontaktil sõiduauto MB nimetatud piirkonnaga. Tehniliselt võib reaalseks pidada, et autode vahel on toimunud rohkem kui üks kontakt ning kontakteerumine toimus väikesel kiirusel. Seejuures pidi üks kontakt toimuma olukorras , kus sõiduk VW Golf liikus MB suhtes tagant ettepoole e. kiiremini kui sõiduk MB ja tehniliselt võib reaalseks pidada, et antud kontaktil sõiduk MB seisis. Milliste kiiruste väärtuste juures autode omavaheline kontakteerumine toimus , autode vigastused antud juhul ei näita , kuivõrd kontaktid on olnud riivava iseloomuga. Küll võib vigastuste alusel öelda, et autode kokkupuude on toimunud väikeste liikumiskiiruste juures ja mitte olukorras , kui sõiduauto VW Golf , reg.nr.xxx xxx kontakteerus maanteel paremale suundudes temast märkimisväärselt kiiremini liikuva sõiduautoga MB E320 reg.märgiga yyy yyy. Tehniliselt võib reaalseks pidada , et autode vahel toimus rohkem kui üks kontakt. Seejuures pidi üks kontakt toimuma olukorras, kus sõiduauto VW liikus MB suhtes tagant ettepoole e. kiiremini kui sõiduauto MB ja tehniliselt võib reaalseks pidada, et antud kontaktil sõiduauto MB seisis. Sõiduautode VW Golf ja MB vigastuste alusel saab väita, et kontakt ei toimunud olukorras, kus sõiduauto VW riivas paremale suundudes temast kiiremini liikuvat sõiduautot MB vasakpoolse külje tagaosa . Samuti tuleb tehniliselt ebareaalseks pidada asjaolu, et sõiduauto MB kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud kontakti tagajärjel sõiduautoga VW Golf (II toimik tl.123-126). Kohtuistungil kohtuekspert Lembit Teesalu poolt antud arvamuse kohaselt ei ole antud juhul konkreetseid kiirusi võimalik tuvastada , kuid antud juhul oluline ei olegi kiiruse number vaid kiiruste suhe kokkupõrke hetkel. Kontaktid toimusid väikesel kiirusel, aga mitte selliselt , et üks sõiduk alustas sõitu ja teine sõitis maanteekiirusega. Sõidukite vigastused näitavad , et VW Golf liikus kiiremini kui MB ja sõidukite vahel on toimunud mitu kontakti, mida näitab ka vigastuste kattumine. Kogumis paiknevad vigastused korrapäratult. MB Bensi kiirus kokkupõrkel puuga oli 50 km/h, siis teelt välja sõites oli kiirus veel suurem. Liikudes võrdsetel kiirustel ei teki horisontaalseid jälgi. Vigastuste intensiivsus on nii väike , et see ei vii kedagi trajektoorilt välja ja kontaktis ei saanud juhitavus kaduda (II toimik tl.211). Kohtuistungil jäi ekspert oma kirjaliku arvamuse juurde.

10 (12)

2-10-36081 Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud LKindlS § 26 lg.2 p.-des 1,2 ja 3 nimetatud asjaolusid s.t. et kahju põhjustas sõiduk VW Golf reg.märgiga xxx xxx. Tunnistajate K.K. ́u , P. K.`i ja J.S.`i ütlused ei ole usaldusväärsed ja tõepärased, kuna on vastuolus eriteadmistega isiku Jurijs Gorbenko ja kohtueksperdi arvamusega. Eriteadmistega isik ja kohtuekspert on asjas ühel arvamusel, mis kinnitab nende arvamuste usaldusväärtust. Kohus nõustub kohtueksperdi arvamusega, et vaidlusalune liiklusõnnetus ei toimunud asjaosaliste poolt esitatud olukorras. Tunnistajate K.K.`u , P. K. ́i ja J.S.`i ütlustest nähtub, et sõiduk MB sõitis Valgeranna teel suunaga Pärnu poole vähemalt kiirusega 60km/h. Sõiduk VW Golf aga alustas sõitu maantee vasakust äärest suundudes õigesse sõiduritta paremale. Seega ei saanud VW Golfi kiirus olla suurem, kui Mercedes Bens kiirus. Seda tõendab ilmselgelt ka P. K.`i poolt kindlustusele antud seletus, mille kohaselt „parkimiskohalt sõitma hakates oli ta jõudnud sisse panna 2 käigu ja sõitis kuni kokkupõrkeni, oli sõitnud umbes 5 m. Arvab, et MB sõitis lubatust kiiremini , kui lubatud kiirus oli umbes 90-100 km/h (I toimik tl.31). Ka K.K. on seletuses kindlustusandjale märkinud, et sõitis kiirusega 60- 70 km/h (I toimik tl.27). Kohtuistungil on tunnistaja P. K. andnud ütlusi, et vahemaa parkimisest avarii toimumiseni võis olla 20-30 m. Kohus leiab, et mõned päevad v. nädalad peale õnnetust antud seletused on usaldusväärsemad , kui 5 aastat peale õnnetuse toimumist antud seletused, kuna isikutel ei ole täpsed asjaolud enam meeles. Tunnistaja K.K. kohtuistungil kinnitas, et õnnetusest on palju aega möödas ja ta ei mäleta enam kõiki asjaolusid täpselt (II toimik tl.208). Eriteadmistega isiku arvamuses on selgelt kirjas, et kokkupõrke hetkel puuga ei olnud sõiduauto MB kiirus mitte väiksem kui umbes 45 km/h ja võttes arvesse külglibisemise etappi otseselt enne kokkupõrget puuga , ei saanud sõiduauto MB kiiruseks kontakti hetkel sõiduautoga VW Golf olla mitte väiksem kui umbes 65 km/h(I toimik tl.67,68). Kohtuekspert arvamuses on märkinud sõiduauto MB liikumiskiirus puule otsasõidul võis olla arvestades avariilise vigastuse ulatust 50 km/h (II toimik tl.125). Kohtuistungil kohtuekspert selgitas, et kokkupõrkel puuga MB kiirus oli 50km/h , siis teelt välja sõites oli kiirus veel suurem. Seega ka eriteadmistega isiku arvamus ja kohtueksperdi arvamus sõiduki MB kiiruse osas ühtib tunnistajate ütlustega ning kiirus pidi olema vähemalt 60 km/h arvestades eksimust +- 5km/h. Kohus leiab, VW Golfi kiirus sõitu alustades sisse pannes teise käigu ei saanud olla suurem maanteel sõitva Mercedes Bensi kiirusest. Sõidukite vigastused aga näitavad vastupidist. Kohtuekspert istungil selgitas , et sõidukite kiirused ei saanud olla ka võrdsed, kuna võrdsetel kiirustel ei teki horisontaalseid jälgi (II toimik tl.211). Ka tunnistaja Jurijs Gorbenko kohtuistungil antud ütluste järgi võrdsetel kiirustel ei teki sõidukile kriimud (II toimik tl.210). Samuti on kohtuekspert oma kirjalikus arvamuses märkinud , et sõiduautost VW tehtud fotodelt nähtub, et autol on vigastatud esikaitseraua parempoolne nurk ja külg ning parempoolse esiosa piirkond. Esitiib on deformeerunud. Esitiival ja esikaitseraual on kraapejäljed, mis algavad esikaitseraua nurgalt. Tiival ja kaitseraual on näha kraapejälgede trasside võrdlemisi järsud kõrguste muutumised. Lisaks on eristatav jälgede kattumine ja erinev suund, Kogumis paiknevad kraapejäljed vigastatud piirkonnas korrapäratult. Nimetatud tunnused kontaktjälgedes ei ole iseloomulikud riivavale kontaktile suurel kiirusel mööduva sõidukiga, vaid viitavad kontaktile väikeste liikumiskiiruste juures ja jälgede erinev suund ja osaline kattumine viitavad mitmele kontaktile. Seega vigastuste alusel on kohtuekspert tuvastanud , et autode vahel toimus rohkem kui üks kontakt ja väikeste liikumiskiiruste juures. Samuti , et üks kontakt toimus olukorras , kus sõiduauto VW Golf liiklus Mercedes Bens suhtes tagant ettepoole e. kiiremini kui sõiduauto Mercedes Bens ja reaalseks võib pidada , et sel ajal MB seisis.

11 (12)

2-10-36081 Kohus nõustub kohtueksperdiga ka selles , et vigastuste alusel ei ole võimalik tuvastada kokkupõrke toimumise tegelikku kohta. Hageja poolt väidetu, et kindlustusuurija rääkis halvasti eesti keelt ja materjalid on puudulikult uuritud ei vasta tõele, kuna kindlustuse materjalid on kohtule esitatud ja kohus ei ole tuvastanud nende puudulikkust. Samuti liiklusõnnetuses osalenud autojuhtidelt on seletused võetud ja ei ole usutav ega tõendatud, et kindlustuse esindaja O.G. ei lubanud K.K.`ul ja P. K.`il seletust liiklusõnnetuse kohta põhjalikult kirjutada. J.S. on kohtus tunnistajana üle kuulatud. Kohtuekspert jäi oma arvamuse juurde ka peale tunnistajate kohtuistungil ärakuulamist. Hinnates esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et hageja ei ole kohtule tõendanud , et liiklusõnnetus toimus liiklusõnnetuse osaliste poolt nimetatud asjaoludel ja et sõiduki Mercedes Bens teelt väljasõidu põhjustas sõiduk VW Golf ning selle tagajärjel tekkis kahju hageja sõidukile Mercedes Bens. Seega hageja ei ole tõendanud sõiduki VW Golf juhtinud isiku käitumise õigusvastasust ja kahju, mis on tekkinud sõiduki liikumise v. paiknemise tagajärjel ning põhjusliku seost sõiduki liikumise v. paiknemise ja tekitatud kahju vahel ja LKindlS § 26 lg.2 p.2 ja 3 nimetatud liikluskahju tuvastamiseks olulisi asjaolusid. Kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu poolt tekitatud kahju ning kui sõiduk VW Golf kahju ei tekitanud siis puudub kostjal ka kahju hüvitamise kohustus. Seega hageja nõue ei ole tõendatud ja põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kuna hagi jääb rahuldamata tuleb menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg1 jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.