Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Kerly Küünemäe (e-post [email protected]) Kostja AS(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Swedbank AS hagi AS vastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista AS’ilt põhivõlgnevus 718,36 (seitsesada kaheksateist eurot ja 36 senti) eurot, intress 125,97 (ükssada kakskümmend viis eurot ja 97 senti) eurot ja viivis 225,80 (kakssada kakskümmend viis eurot ja 80 senti) eurot Swedbank AS kasuks.
3.Välja mõista AS’ilt viivis protsendina tasumata põhinõudelt (718,36 eurot) alates hagi esitamisest 12.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) Swedbank AS kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista AS’ilt menetluskulud 100% ulatuses Swedbank AS kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda.
2-12-38165 Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 718,36 eurot, intressi 125,97 eurot, viivise 225,80 eurot, viivise protsendina põhinõudelt (so EKP intress + 7% aastas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6, § 101 lg 2 ja § 113 lg 1. Kostja vastuväited
2.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et ta nõustub, et on kasutanud 718,36 eurot krediidilimiidist ja nõustub ka intressiga 125,97 eurot, kuid hagi õigeks ei võta. Viivise määramisega kostja ei nõustu. Kohtu põhjendused
3.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega
2-12-38165 viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
8.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et Swedbank AS ja kostja sõlmisid 04.08.2006 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (tl 30-31, edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev XXXXXXXXXXX krediidilimiidiga 27 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXX. Intressimäär oli lepingu järgi 16%. Lepingu punkti 5.1 kohaselt krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni toimingu summa laekumiseni limiidikontole või kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu p 5.4 kohaselt arvestas hageja igapäevaselt intressi kasutatud krediidilimiidi eest. Lepingu p 5.7 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval (so iga kuu 10. kuupäevaks) oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Lepingu p 6.4 kohaselt kui lepingu lõppemise päeval ei ole limiidikontol kasutatud krediidilimiidi summat, kohustub kostja maksma tekkinud võlgnevuselt hageja hinnakirja kohast viivist. Kuna kostja lepingujärgseid kohustusi ei täitnud, saatis hageja 27.11.2009 kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 32), milles palus kostjale tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Vaatamata hageja meeldetuletusele, ei tasunud kostja võlgnevusi ja hageja ütles lepingu 21.07.2010 ühepoolselt üles ja saatis kostjale vastava teatise 25.08.2010 (tl 33).
9.Vaidlus puudub selles, et kostja tegi arvelduskrediidiga tehinguid 718,36 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata, mistõttu rikkus kostja lepingu punkte 5.1 ja 6.10. Hageja ütles lepingu ühepoolselt 21.07.2010 üles. Kostja ei ole hagejale krediidisummat 718,36 eurot tagastanud. Seega on põhjendatud hageja põhinõue summas 718,36 eurot ja intressinõue summas 125,97 eurot. Kohus leiab, et ka viivisenõue on põhjendatud. Kuivõrd kostja oli teinud arvelduskrediidiga tehinguid 718,36 euro väärtuses ja ei tagastanud vastavat summat pärast lepingu ülesütlemist, oli hageja lähtuvalt lepingu p-st 6.4 õigustatud arvestama kohustusega viivitamise eest hageja hinnakirja kohast viivist. Hagi kohaselt arvestas hageja viivist 0,022% päevas, st võrdselt seaduses sätestatud määraga. Kohus leiab, et tegemist ei ole ülemäära suure viivisega, see vastab seadusjärgsele viivisele (EKP intress + 7% aastas) ning kostja, rikkudes lepingut, pidi arvestama ka viivise maksmise kohustusega, kuna vastav kohustus tulenes ka lepingust.
10.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 718,36 eurot, intress 125,97 eurot, viivis 225,80 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhivõlgnevuselt (718,36 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
11.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.