Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2013 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-12-17401
Tsiviilasja number Tsiviilasi
AS MV K hagi OÜ S vastu võla saamiseks 6464,78 eurot (registrikood XXX, asukoht XXX), Menetlusosalised ja nende Hageja AS MV K lepinguline esindaja advokaat Sirle Kalma (Advokaadibüroo esindajad Greinoman & Co, Rävala pst 5, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Hagihind
Kostja OÜ S (registrikood XXX, XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti (Advokaadibüroo Arvo Junti, Sakala 22, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) 05.03.2013
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige RV Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Sirle Kalma Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ S põhivõlgnevus summas 3 659,74 (kolm tuhat kuussada viiskümmend üheksa eurot ja 74 senti) eurot ja viivis 3 340,26 (kolm tuhat kolmsada nelikümmend eurot ja 26 senti) eurot AS MV K kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista OÜ S menetluskulud täielikult 100% ulatuses AS MV K kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks
1.Hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2006 üürilepingu nr 13 (edaspidi üürileping), mille esemeks on Tallinnas XXXkontor põrandapindalaga 21,15 m2, ladu pindalaga 218 m2 ja sinna juurde kuuluv 12 parkimiskohaga (ei tähenda parklat) teenindusmaa 144 m2 (I kd tl 62-75). 01.10.2006 allkirjastasid hageja ja kostja „Üleandmis-vastuvõtmisakti“ kontoriruumide üleandmiseks kostja käsutusse (I kd tl 95).
2.Hageja esitas 02.05.2012 kohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 6 314,56 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kuna kostja esitas vastuväite, siis 09.07.2012 määrusega edastas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tsiviilasja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
3.23.08.2012 esitas AS MV K kohtule hagi OÜ S vastu võla saamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist võeti hagi menetlusse 11.09.2012 (I kd tl 128-129). Hageja nõue
4.Hageja pärast nõude täpsustusi palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3 659,74 eurot ja viivise 3 340,26 eurot. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 271, § 113 lg 1, § 335.
5.Kostja on alates 2007.a järjepidevalt jätnud arved maksmata või maksnud suure hilinemisega. Alates 2011.a juunist lõpetas kostja üüri ja kommunaalteenuste eest maksmise, kuid kasutas üüripinda edasi. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et üürileping lõppes 01.10.2008, so pärast tähtaja möödumist ja pooled ei ole üürilepingut pikendanud. Kohtuotsuse põhjendus
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
8.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 01.10.2006 üürilepingu nr 13, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile Tallinnas XXX kontori põrandapindalaga 21,15 m2, lao pindalaga 218 m2 ja sinna juurde kuuluva 12 parkimiskohaga (ei tähenda parklat) teenindusmaa 144 m2 (I kd tl 62-75). Üürilepingu punkti 3.01 kohaselt võtab üürnik üürileandjalt üürile pinna, mis moodustab osa hoonest ning mille suuruseks on 239,15 m2. Üürilepingu punkti 4.02 järgi
2-12-17401 maksab üürnik üüritava pinna eest minimaalüüri alates 01.10.2006 kontoripinna eest a ́ 80 krooni, so 1 692 krooni ehk 108,12 eurot, ja laopinna eest a ́ 60 krooni, s.o 13 080 krooni ehk 835,96 eurot ühes kalendrikuus. Minimaalüüri summad ei sisalda ühtegi riiklikku ega kohalikku maksu, sh käibemaksu. (I kd tl 64) Üürilepingu punkti 4.04.1 ja 4.04.2 järgi kohustub üürnik lisaks tasuma teenuste eest, mida üürnik otseselt tarbib ja mille eest tasutakse vastavalt mõõdikute näitudele või millede maksumust on võimalik täpselt määratleda, ning teenuste ja maksete eest, mille suurus saadakse kogu hoone faktiliste kulutuste jagamisel üürnike vahel proportsionaalselt üüritava pinna suurusega (I kd tl 65). Lepingu punkti 2.01 kohaselt üürnik hüvitab täies ulatuses üürileandjale seaduse alusel langeva maamaksu, mis tuleneb pinnast 339,15 m2 (I kd tl 63). Lepingu punkti 11.07 kohaselt mistahes lepingujärgse makse sooritamisega viivitamisel on üürileandjal õigus lisaks ettenähtud või nõutud summale nõuda üürnikult viivist 0,2% viivitatud summalt iga päeva eest kuni kõigi võlasummade täieliku tasumiseni (I kd tl 71). Üürilepingu punkti 11.08 (a) teise lause järgi üüritava pinna vabastamise kuupäevaks üürniku poolt loetakse nimetatud akti kuupäeva (I kd tl 71). Üürilepingu punkti 3.03 kohaselt üürnik valdab ja kasutab üüritavat pinda kasutusperioodi jooksul alates 01.10.2006, milleks on juhul, kui kasutusperioodi lepingu sätete alusel varem ei lõpetata, kaks aastat alates lepingu sõlmimisest kuni täieliku täitmise lõppemiseni (I kd tl 64). Lepingu punktidest 2.03 ja 12.05 tulenevalt on üürileping tähtajaline, ei muutu ühelgi juhul sõlmituks määramata tähtajaks ja lepingu tähtaja möödudes leping igal juhul lõpeb (I kd tl 63 ja 73). Vaidlus puudub ka selles, et pooled allkirjastasid 01.10.2006 „Üleandmis-vastuvõtmisakti“ kontoriruumide üleandmiseks kostja käsutusse (I kd tl 95).
11.Poolte vahel on vaidlus, kas 01.10.2006 sõlmitud üürileping nr 13 pikenes pärast selle tähtaja möödumist, s.o pärast 01.10.2008 ning kas kostjal oli kohustus tasuda pärast 01.10.2008 üüri ja kommunaalmakseid. Hageja märgib, et: • 01.11.2008 muudeti üüritingimusi, millega vähendati üüripinna suurust ja selle võrra vähenes kostja üürihind summale 7182 krooni ehk 458 eurot; • 12.04.2010 muudeti lepingut, millega vähendati üüritavat pinda ja uueks üürihinnaks lepiti kokku 5 490 krooni ehk 350 eurot; • arved toimetati kostjale kätte ja kostja käis neid raamatupidajate juures maksmas sularahas; • kostja on alates 2007.a järjepidevalt jätnud arved maksmata või maksnud suure hilinemisega ja alates 2011.a juunist lõpetas kostja üüri ja kommunaalteenuste eest maksmast, kuid kasutas üüripinda edasi; • kostja viis oma inventari salaja ja eelnevalt hagejat teavitamata üüritavalt pinnalt minema
21.või 22. aprilli 2012 öösel; • pooled lõpetasid üürilepingu ennetähtaegselt 23.04.2012 ning kostja võttis kohustuse tasuda kuni 23.04.2012 üürilepingus võetud kohustused esitatud arvete alusel, sh kommunaalteenused; • 25.04.2012 allkirjastasid hageja ja kostja „Üleandmis-vastuvõtmisakti“ ruumide tagastamiseks üürileandjale; • kostja ei ole eitanud, et jätkas pärast 01.10.2008 üüripinnal oma tegevust; • vastavalt üürilepingu punktile 11.07 on hagejal õigus nõuda 0,2% viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest; Kostja märgib, et: • tulenevalt üürilepingu punktist 12.05 lõppesid poolte lepingulised suhted hiljemalt 01.10.2008 ning lepingu punktidega 2.03, 3.03 ja 12.05 välistati lepingu muutumine tähtajatuks; • hageja poolt esitatud 12.04.2010 üürilepingu muutmise kokkuleppel puuduvad poolte allkirjad;
2-12-17401 • hagile lisatud arved on ebaselged ning nende seos nõudega ei ole jälgitav. Jälgitav ei ole ka viivise kujunemine; • puuduvad tõendid arvete esitamise kohta kostjale; • 23.04.2012 dateeringuga dokumendis „Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine“ sisaldub sõna „arve“, mitte „arved“, vastav dokument kostja võlakinnitust ei sisalda ja dokumendis ei ole nimetatud ka võlasummat; • 23.04.2012 kuupäeva kandvas dokumendis „Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine“ ja 25.04.2012 kuupäeva kandvas dokumendis „Üleandmis-vastuvõtmisakt“ ei ole rendileandja poolt allakirjutamiseks õigustatud isikud samastatavad ning ebaselged on ka üürniku allkirjad; • tunnistajad on arvete tasumise kohta andnud vastuolulisi ütlusi.
12.Kohus asub seisukohale, et toimikus olevate materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel jätkus üürisuhe ka pärast 01.10.2008 ehk pärast üürilepingus kokku lepitu üürilepingu tähtaja möödumist. Seda kinnitab kohtu hinnangul nii hageja kui ka kostja edasine käitumine pärast 01.10.2008. Kostja ei ole kohtumenetluse jooksul vastu vaielnud asjaolule, et ta ka pärast 01.10.2008 üürilepingu objektiks oleval üüripinnal tegevust jätkas. Ühtlasi ei suutnud kostja esindaja anda kohtuistungil veenvaid selgitusi selle kohta, mida kostja pärast 01.10.2008 kõnealusel üüripinnal tegi kuni 25.04.2012, mil kostja tagastas üleandmis-vastuvõtmisaktiga ruumid hagejale (II kd tl 50). Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaksid, et kostjal oleks olnud mõni muu asjaõigusest tulenev õiguslik alus vaidlusalust üüripinda vallata. Ka kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et kostjale oleks kõnealune üüripind mõttelises osas kuulunud, mis oleks andnud talle seadusliku aluse pinda ilma üürilepingu olemasoluta kasutada (I kd tl 81). Lisaks tõendab poolte vahel üürisuhte jätkumist hageja esitatud tõendid, milledest tuleneb, et hageja aktsepteeris ka pärast 01.10.2008 kostja tegevust üüripinnal, kui esitas kostjale jätkuvalt arveid üüri ja kommunaalteenuste eest tasumiseks (I kd tl 38-61, 221-230), milliseid kostja valikuliselt ka tasus sularahas hageja kassasse, mille kohta vormistati kassa sissetulekuorderid (I kd tl 205-217). Eeltoodu kinnitab üheselt, et ka kostja tunnistas üürisuhte olemasolu kui tasus hageja kassasse hageja poolt esitatud arvete eest. Samuti andsid 05.03.2013 toimunud kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad AM ja AL, hageja endine ja praegune raamatupidaja ütlusi, millega kinnitasid, et kostja jätkas ka pärast 01.10.2008 üüripinnal tegutsemist. Tunnistajate ütluste kohaselt esitati kostjale arveid kas postkasti jätmisega või isiklikult kättetoimetamisega ning kostja maksis arvete eest sularahas (II kd tl 54 ja 56) Tunnistaja AK kinnitas, et kuni 21.04.2012 oli kostja hageja territooriumil (II kd tl 56). Kuigi tunnistajad ei ole andnud täielikult kattuvaid ütlusi kostjale arvete kättetoimetamise viisi osas, ei vähenda see kohtu veendumust, et kostja üüripinda kasutas ja talle esitati ka igakuiselt arveid, kuna nimetatud tunnistajatel olid erinevad tööülesanded ning nad töötasid hageja juures erinevatel aegadel (II kd tl 54 ja 56). Hageja esitatud allkirjastamata 01.10.2008 üürilepingu tingimuste muutmise kokkuleppe (I kd tl 204), mille kohaselt valdab ja kasutab üürnik üüritavat pinda alates 01.10.2008 neli aastat kuni täieliku täitmise lõpetamiseni ei oma õiguslikku tähendust, kuid annab alust arvata tuginedes poolte käitumisele, et nad sisuliselt aktsepteerisid üürilepingu tingimuste muutmist. Hageja ei saanud sundida kostjat alla kirjutama kirjaliku üürilepingu tingimuste muutmisele. Allkirjastamata jätmine ei tee olematuks üürilepingu tingimuste muutmist kui pooled oma käitumisega muutmist järgisid.
13.Kohus leiab, et poolte vahel üürisuhte jätkumist pärast 01.10.2008 ei välista üürilepingu punktid 2.03 ja 12.05, milliste kohaselt oli üürileping sõlmitud tähtaegselt ega muutu sõlmituks määramata tähtajaks. Üürilepingu punkt 3.03 sätestas, et üüritava pinna kasutusperiood on kaks aastat alates lepingu sõlmimisest kuni täieliku lõppemiseni (I kd tl 64). VÕS §-st 334 tuleneb üürniku kohustus üüritud asi pärast lepingu lõppemist tagastada. Kohus on tuvastanud, et kostja jätkas üüritud pinna kasutamist ka pärast 01.10.2008, st kostja ei tagastanud üüritud pinda hagejale. Olukorda, kus üürnik üüritavat pinda lepingu lõppemise tähtaja möödumisel ei tagasta
2-12-17401 ning jätkab selle kasutamist, ei saa lugeda üürilepingu täielikuks lõppemiseks. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kostja andis 01.10.2008 üüritava pinna üürileandjale üle vastava kahepoolse akti alusel, milline kohustus tulenes üürilepingu punktist 11.08 (a) (I kd tl 71). Seevastu on hageja esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad üürilepingu lõpetamist 23.04.2012 (I kd tl 76) ja ruumide tagastamist hagejale 25.04.2012 (I kd tl 80). Vastavalt poolte poolt 23.04.2012 allkirjastatud kokkuleppele „Üürilepingu ennetähtaegne lõppemine“ leppisid pooled kokku selles, et lõpetavad 01.10.2006 sõlmitud üürilepingu nr 13 (I kd tl 76). 25.04.2012 on poolte poolt allkirjastatud ruumide üleandmis-vastuvõtmisakt ruumide tagastamiseks hagejale (I kd tl 80). Üürilepingu punkti 11.08 (a) teise lause järgi loetakse üüritava pinna vabastamise kuupäevaks üürniku poolt nimetatud akti kuupäeva (I kd tl 71), mistõttu tuleb antud juhul lugeda kostja poolt hagejale ruumide tagastamise kuupäevaks 25.04.2012. Kostja on väitnud, et viimati nimetatud kahel dokumendil ei ole rendileandja poolt allakirjutamiseks õigustatud isikud samastatavad ning ebaselged on ka üürniku allkirjad. Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et need on paljasõnalised ja otsitud. Üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise akti (I kd tl 76) ja ruumide üleandmis-vastuvõtmisakti (I kd tl 80) on üürileandja poolt allkirjastanud RV, kes on äriregistri väljavõtte kohaselt hageja juhatuse liige (I kd tl 96), omades seega seaduslikku alust hageja poolt nimetatud dokumente allkirjastada. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et need dokumendid on allkirjastanud RV. Samuti puudub kohtul alus kahelda selles, et nimetatud kaks dokumenti on üürniku poolt allkirjastanud kostja juhatuse liige RM. Visuaalsel võrdlemisel üürilepingus olevate kostja juhatuse liikme RM allkirjadega ei ole kohtul alust kahelda üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppel ja ruumide üleandmis-vastuvõtmisaktil oleva üürniku allkirja õiguses. Kohtu hinnangul on viimati nimetatud kahel dokumentidel olev allkiri samastatav üürilepingul oleva üürniku allkirjaga. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et poolte vahel jätkus üürilepingust nr 13 tulenev üürisuhe ka pärast 01.10.2008, pooled on üürilepingu lõpetanud 23.04.2012 (I kd tl 76) ja kostja on ruumid hagejale tagastanud 23.04.2012 (I kd tl 76).
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS §-st 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
15.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et poolte vahel jätkus 01.10.2006 sõlmitud üürilepingu nr 13 alusel üürisuhe ka pärast 01.10.2008, oli kostjal tulenevalt üürilepingu punktidest 2.01 ja 4 kohustus tasuda üüri, kommunaalteenuste ja maamaksu eest (I kd tl 63-65). Üürilepingu punktist 4.06 tulenevalt oli üürnik kohustatud maksma üüri üürileandja esitatud arvete alusel üürileandja poolt näidatud arveldusarvele üks kord kuus jooksva kuu 11. kuupäevaks (I kd tl 66). Üürilepingu punkti 4.02 kohaselt oli minimaalüür kokku 14 772 krooni ehk 944 eurot kuus ega sisaldanud käibemaksu (I kd tl 64). Üürilepingu punkti 4.03 kohaselt minimaalüüri suurus vaadatakse üle iga üheaastase perioodi lõppemisel alates kasutusperioodi algusest. Hageja märgib, et 01.11.2008 muudeti üüritingimusi, millega vähendati üüripinna suurust ja selle võrra vähenes kostja üür summale 7 182 krooni ehk 458 eurot ning 12.04.2010 vähendati üüritavat pinda ja uueks üürihinnaks lepiti kokku 5 490 krooni ehk 350 eurot kuus (I kd tl 33). Kostja ei ole sisuliselt üüritava pinna ja üüri vähendamisele vastu vaielnud.
2-12-17401 Vastavalt 23.04.2012 allkirjastatud üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppele kohustus üürnik tasuma üüri reaalse kasutuse üleandmise päevani 23.04.2012 vastavalt esitatud arvele ning kommunaalteenuste eest vastavalt üleandmiseaktile selle eest koostatud arve alusel (I kd tl 76). Kohtu hinnangul ei oma üürilepingust tulenevate kostja kohustuste osas tähendust, kas pooled kasutasid lepingu lõpetamisel sõna „arve“ ainsust või mitmust. Hageja on esitanud üürilepingu alusel kostjale arved nr 10002, 10140, 10116, 10100, 10087, 10073, 10054, 10041, 10028, 10016, 10297, 10282, 10270, 10256, 10244, 10229, 10197, 10187, 10175, 10164, 10150, 10216 (I kd tl 38-40, 42-61), mis teeb kostja võlgnevuseks kokku 3 768,24 eurot. Hageja on märkinud, et vähendab võlgnevust 108,50 euro võrra seoses 23.04.2012 üürilepingu lõpetamisega, mistõttu ei tulnud kostjal terve kuu üüri tasuda (I kd tl 199-200). Seega taotleb hageja esitatud arvete alusel kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3 659,74 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid arvete tasumise kohta. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja nõue põhivõla osas on põhjendatud. Lisaks taotleb hageja viiviste summas 3 340,26 euro väljamõistmist kostjalt (I kd tl 218-219). Vastavalt üürilepingu punktile 11.07 oli hagejal õigus nõuda 0,2% iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostjale pidi teada olema, et juhul kui ta rikub lepingujärgseid kohustusi, tuleb tal tasuda viivist.
16.Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 3 659,74 eurot ja viivis 3 340,26 eurot. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.