Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

11.10.2007 sõlmisid AS SEB Eesti Ühispank, praeguse ärinimega AS SEB Pank ja Gunnar Bakov ning Anne Altsaar laenulepingu nr L070052652, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 87 246 eurot tagastamise lõpptähtajaga 6.10.2037. Lepingu punkti 5 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intressi laenutähtpäevaks igakuiste annuiteetmaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustusid kostjad vastavalt lepingu punktile tasuma hagejale igakuiselt intressi määras 6 kuu euribor + 0,7% aastas. 27.02.2008 suurendati laenusummas 11 831 euro võrra 99 077 euroni. Laenu tagastamise kohustust kostjad alates 21.04.2008 nõuetekohaselt täitnud ei ole ja seisuga 21.09.2012 on kostjate poolt lepingu järgseks tasumata laenusummaks 45 221.78 eurot ning sissenõutavaks muutunud intressivõlgnevus on 4 201.90 eurot. Lepingu punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 21.09.2012.a on kostjate lepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 11 034,81 eurot. 18.09.2009.a teavitas hageja kostjaid lepingu rikkumisest ja võlgnevuse suurusest kirjaliku teatega ning hoiatas, et võlgnevuse mittetasumisel hiljemalt 05.10.2009.a on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda ja alustada võlgnevuse sissenõudmist kohtu kaudu. Kostjad, vaatamata hageja hoiatusele leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 06.10.2009, millal kogu lepingu jääk muutus sissenõutavaks. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista Gunnar Bakovilt ja Anne Altsaarelt laenulepingust nr L070052652 tulenev võlgnevus summas 60 458,49 eurot ning viivis hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 8% põhivõlgnevuselt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOSTJA ANNE ALTSAARE VASTUS HAGILE

31.10.20012 esitas kostja Anne Altsaar vastuse hagile, milles märgib, et tunnistab hagiavalduses tema ja Gunnar Bakovi vastu esitatud nõudeid osaliselt. Kostja on nõus võlgnevuse põhiosa summa 45 221.78 euro ning intresside summa 4 201.90 euro nõude täitmisega solidaarselt teise põhivõlgnikuga. Kostja ei nõustu hageja viivise nõudega summas 11 034.81 euroga ning taotleb viivise vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel. Kostja märgib, et arvestades seda, et pank ei nõudnud mitte mingeid tagatisi ega garantiisid ning kostja ei käinud selle perioodil tööl, siis sellistel tingimustel laenu andmisega peaks pank äriettevõttena arvestama äririskiga.

KOHTU SEISUKOHT

I. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 3.10.2012 allkirja vastu kätte toimetatud Gunnar Bakovi emale Anu Bakovile edasiandmiseks Gunnar Bakovile. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostja Gunnar Bakovi osas on kohtul alus TsMS § 407 alusel tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostjale on menetlusdokumendid kättetoimetatud, kuid kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud. Samas on kostja Anne Altsaare hagile vastanud ja kinnitanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus ei peab põhjendatuks menetluse ökonoomsuse põhimõttest lähtuvalt tagaseljaotsuse tegemist kostja Gunnar Bakovi osas ning seega lahendab asja sisuliselt. II. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr L070052652 ja selle lisa näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vaidlust ei ole selles, et kostjad rikkusid lepingulisi kohustusi, eelkõige tagastada krediidisumma ja tasuda intress osade kaupa lepingus kindlaksmääratud kuupäeval. Hageja on esitanud kohtule kostjatega sõlmitud lepingu ja selle lisa rikkumisest tulenevad nõuded. Hageja lisas avaldusele koopia 11.10.2007 laenulepingust nr L070052652 koos lisaga 1, laenumaksete aruande (tl. 16 – 18) ning 18.09.2009 lepingu ülesütlemise kirjadest kostjatele. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesolevaks ajaks on hageja kostjatega sõlmitud lepingu üles öelnud, mistõttu on kogu kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagejal on VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud laenulepingu ja selle lisa 1 alusel oli kostjatel raha maksmise kohustus, mida kostjad on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjad on lepinguid sõlmides nõustunud hageja poolt pakutud lepingutingimustega. Kostja Anne Altsaar on oma vastuses hagile 31.10.2012 kinnitanud, et nõustub tema vastu esitatud põhivõlgnevuse nõudega 45 221.78 eurot ja intressinõudega 4 201.90 eurot. Arvestades eeltoodut, kuulub kostjatelt väljamõistmisele põhivõlgnevus 45 221.78 eurot ja intressivõlgnevus 4 201.90 eurot. III. Hageja nõudeks on kostjatelt välja mõista rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivis summas 11 034.81 eurot. Kostja Anne Altsaare ei nõustu viivise nõudega ja palub viivist vähendada VÕS § 162 alusel, põhjendades seda hageja enda äririskiga, kuna pank ei kontrollinud tagatisi ja laenuvõtjate maksevõimet. Samuti on palunud Anne Altsaar, et pank esitaks kohtule tema pangakonto väljavõtte, et nähtuks, kas tema poolt SEB Panga kasuks debiteeritud summad kajastuvad võlgnevuse arvestuses. Hageja on kohtule nõutud pangakonto väljavõtte esitanud. Kohus

kontrollis nimetatud pangakonto väljavõtet ning sellest nähtub, et Anne Altsaare poolt tasutud laenu tagasimaksed kajastuvad hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestuses (tl. 16-18). VÕS § 113 lõike 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Laenulepingust nähtub, et intressimäär on muutuv 6 kuu euribor – 0,700% aastas. Seega on poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud seadusjärgne viivisemäär võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on arvestanud viivist alates 7.11.2007 kuni 21.09.2012, mis moodustab selle perioodi eest 11 034.81 eurot. Hageja on kohtule esitanud viivise arvestuse (tl. 17-18). Kostjad ei ole nimetatud viivise arvestust vaidlustanud ja Anne Altsaare on taotlenud üksnes viivise summa vähendamist. Kuna kostjad jätsid oma rahalise kohustuse lepingu kohaselt täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingu poole õigustatud huve ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole vaidlust selles osas, et kostjad ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, kostja Anne Altsaare on krediidisumma võlgnevust tunnistanud ja omaksvõtnud ja taotlenud viivise nõude vähendamist. Kostjad on ise oma käitumisega põhjustanud nende vastu esitatud nõude suurenemise. Kohus leiab, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna see on põhinõudest väiksem ning kostjad ei ole alates 2008.a aprillikuust täitnud oma laenukohustust hageja ees nõuetekohaselt. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet ehk laenusummat, vastab ka igati hageja õigustatud huvile. Kuna kostjad ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Kohus on seisukohal, et üksnes vastav taotlus viiviste vähendamiseks ja viide hageja äririskile ei anna alust otsustada kostja majandusliku seisundi üle, et vähendada viiviseid. Kostja Anne Altsaaare ei ole esitanud kohtule piisavalt andmeid (andmed pereliikmete, ülalpeetavate ja kostja omandis oleva vara kohta), mille alusel oleks põhjendatud võtta seisukoht väljamõistetava viivise summa vähendamise üle. IV. Hageja taotleb kostjatelt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 22.09.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, viivisemääraga 8% tagastamata krediidisummalt aastas. Viivise määra aluseks on hageja märkinud VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eespool on kohus juba võtnud seisukoha viivisenõude põhjendatuse osas, seega toodud põhjendustel kuulub hageja nõue ka täiendava viivise osas rahuldamisele. Ja kuna sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on tehtud perioodi 7.11.2007 – 21.09.2012 kohta, tuleb lisanduv viivis mõista välja alates 22.09.2012. Seega mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja viivise alates 22.09.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tagastamata krediidisummalt 45 221.78 eurolt. Samas on kohus seisukohal, et lõplik kostjalt väljamõistmisele kuuluv viivisesumma ei tohi ületada krediidisummat 45 221.78 eurot. Kohus leiab, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab lisanduva viivise summa selliselt, et mõistab kostjatelt välja viivise alates

22.09.2012 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tagastamata krediidisummalt, kuid sissenõutavaks muutunud viivis ja täiendav viivis ei tohi ületada põhisummat, seega mitte rohkem kui (45 221.78 – 11 034.81) 34 186.97 eurot. Kostjad on solidaarvõlgnikeks VÕS § 65 lg 4 järgi. Nimetatud sätte kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tegemist on võlausaldaja valikuvõimalusega. Antud juhul nõuab hageja kohustuse täitmist kostjatelt ühiselt. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus AS SEB Pank hagi Gunnar Bakovi ja Anne Altsaare vastu ja mõistab Gunnar Bakovilt ja Anne Altsaarelt solidaarselt välja 60 458 49 eurot ja alates 22.09.2012 viivise põhinõudelt 45 221.78 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 34 186.97 eurot ASi SEB Pank kasuks. Kohus on seisukohal, et antud asjas on kohus siiski hagi täielikult rahuldanud. Hageja nõude mõista kostjatelt välja alates hagi esitamisest viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kohus rahuldas osaliselt, sidudes lähtuvalt kohtupraktikast viivise nõude põhivõlgnevusega. Kohus leiab, et selliselt nõude rahuldamine, ei anna alust määratled hagi rahuldamist osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, rahuldades hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.