Võlgnik: OSAÜHING N (pankrotis, registrikood xxx) Pankrotihaldur: Urmas Ustav (Advokaadibüroo LEXTAL, e-post [email protected])
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada OSAÜHINGU N (pankrotis, registrikood xxx) lõpparuanne halduri poolt esitatud kujul: Tunnustatud nõuded, mille osas võlausaldajatel on raha saamata: Võlausaldaja
Nõude suurus
2.Lõpetada OSAÜHINGU N (pankrotis) pankrotimenetlus.
3.OSAÜHINGU N (pankrotis) likvideerimine ja Harju Maakohtu registriosakonnast kustutamine teha ülesandeks pankrotihaldur Urmas Ustavile.
4.Vabastada Urmas Ustav OSAÜHINGU N (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast OSAÜHINGU N (pankrotis) kustutamist Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrist.
Määrata OSAÜHINGU N (pankrotis) dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige KM(isikukood XXX).
6.Määrata OSAÜHINGU N (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustavi töötasuks 16 271,05 eurot, millele lisandub käibemaks 3 254,21 eurot, kokku 19 525,26 eurot ning tasaarvestada see pankrotihaldurile 28.02.2012 määratud esialgse tasuga.
7.Kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulutused summas 69,79 eurot.
8.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 163 lg 7). Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 30.08.2010 määrusega välja OSAÜHINGU N pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Ustavi. Jaotusettepaneku kinnitas kohus 31.10.2012 määrusega. Pankrotihaldur esitas 28.03.2012 kohtule kinnitamiseks lõpparuande OSAÜHINGU N (pankrotis) pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.03.2013. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul kinnitada OSAÜHINGU N (pankrotis) lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, anda pankrotimenetluse dokumendid juhatuse liikme vastutavale hoiule ning pärast OSAÜHINGU N (pankrotis) äriregistrist kustutamist vabastada Urmas Ustav pankrotihalduri kohustustest. Samuti esitas pankrotihaldur kohtule taotluse kinnitada pankrotihalduri kulutused summas 69,79 eurot ning määrata Urmas Ustavile pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga 19 525,26 eurot, mis tasaarvestada haldurile määratud esialgse tasuga. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande:
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta Võlgniku vara moodustas hoonestamata kinnistu asukohaga Harjumaa, XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX, katastritunnused XXXja XXX, maatulundusmaa, pindalaga 2 x 12 006 m2, edaspidi: Kinnistu). Kinnistu oli koormatud I järjekoha hüpoteegiga summas 6 100 000 krooni AS Hansapank (registrikood 10060701) kasuks koos kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kinnistu suhtes on kehtestatud detailplaneering, millega on määratud ehitusõigus 6 ridaelamu püstitamiseks ning koostatud teede- ja tänavate projekt. Ehitustegevust toimunud ei olnud. Kinnistu müüdi 17.08.2011 enampakkumisel, mille võitis hinnaga 195 834 eurot (koos käibemaksuga 235 000,80 eurot, sh käibemaks 39 166,80 eurot) ELE OÜ (registrikood: XXX), asukoht XXX, Tallinn. Enampakkumise võitja kanti kinnistusraamatusse omanikuna 19.10.2011. Pankrotivara on moodustunud Kinnistu müügist saadud rahast (195 834 eurot) ning raha hoiustamiselt kogunenud intressidest (148,78 eurot).
2.Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed
Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Elatist makstud ei ole. Massikohustused (so pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida PankrS loeb masskohustuseks summas 42 972,28 eurot. 194,00 38,80 1,60 306,78 3 254,21 10,09 39 166,80 Kokku
Haldur palub lõpparuande kinnitamisel kinnitada pankrotimenetluse kulud: (i) pankrotimenetluse bürookulud summas 50,46 eurot; (ii) teadete avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded summas 12,78 eurot; (iii) lõpparuande teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded 6,39 eurot ja (iv) panga teenustasu lõpparuande teate avaldamise eest tasumiselt 0,16 eurot. Kokku on seni kinnitamata pankrotimenetluse kulusid 69,79 euro suuruses summas.
3.Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta Esimeses rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded Võlausaldaja
Nõue (EUR)
Väljamakstud summa (EUR)
Saamata
(EUR)
Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded
Kokku II järgus:
560 767,18
560 767,18
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Kinnistu müüdi 17.08.2011 enampakkumisel, mille võitis hinnaga 195 834 eurot (koos käibemaksuga 235 000,80 eurot, sh käibemaks 39 166,80 eurot ELE OÜ (registrikood XXX), asukoht XXX, Tallinn.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadava vara kohta Müümata vara puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur viis oma ülesannete täitmisel läbi järgmised toimingud: Raamatupidamine Pankrotihaldur töötas läbi võlgniku raamatupidamisdokumendid ja korrastas ajutise menetluse käigus kogutud info. Haldur ei ole täiendavat raamatupidamisteenust kasutanud vaid teostanud vajalikud raamatupidamistoimingud ise. Üldkoosolekute korraldamine Haldur valmistas ette ja viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud. Nõuete kaitsmise koosoleku tarbeks analüüsis haldur võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi ning esitas vastuväiteid 937 001,22 euro suuruses summas. Halduri vastu nõuete tunnustamise hagisid ei esitatud. Vara Kinnistu müümise eesmärgil võttis haldur ühendust kõikide naaberkinnistute omanikega. Kinnistu müümiseks on haldur korraldanud kaks enampakkumist, pidanud läbirääkimisi ostuhuvilistega ning suhelnud kinnisvaraekspertidega. Vastavalt 19.08.2010 ajutise halduri aruande IV leheküljel esitatule, tegi allakirjutanu Osaühing N ajutise pankrotihaldurina järelepärimise kinnisvara hindamise alal riiklikult tunnustatud ekspert Denno T esialgse ja mittesiduva hinnangu saamiseks Kinnistu turuväärtuse selgitamiseks. Ekspert hindas 24 012 m2 suuruse kinnistu turuväärtuseks ca. 5070 kr/m2, st 1,2-1,7 miljonit krooni ehk 76 693,98 - 108 649,80 eurot. 9.05.2011 avaldas haldur Ametlikes Teadaannetes teate 30.05.2011 toimuva enampakkumise kohta alghinnaga 498 511 eurot. Enampakkumine nurjus, sest ühtegi pakkumist ei laekunud. Arvestades Denno T hinnangut Kinnistu objektiivse turuväärtuse kohta ning asjaolu, et pankrotitoimkonna 05.04.2011 otsusega oli enampakkumise sammuks määratud 50 000 eurot, ei pidanud haldur võimalikuks jääda järgnevaks aastaks Kinnistut passiivselt müüma avaldades järjepanu enampakkumiskuulutusi samaaegselt lootes, et Kinnistu õnnestub võõrandada eksperdi määratud hinnaga. Sestap asus haldur tegema oma kontaktide ringis aktiivset müügi- ja teavitustööd, leidmaks Kinnistu ostmisest huvitatud isikuid. Pankrotihalduri eesmärgiks oli võõrandada pankrotivara võimalikult efektiivselt ning kiire aja jooksul (arvestades ka PankrS §-s 140 sätestatut); ning kuigi müük mõistliku hinna eest seaduses sätestatud 4 kuu jooksul mõistlikult võimalik ei olnud, oleks esialgselt kehtestatud enampakkumise sammu arvestades kinnistu reaalne võõrandamine osutuda arvestatavalt aeganõudvaks protsessiks. Seetõttu konsulteeris pankrotihaldur korduvalt võlausaldajate ja pankrotitoimkonnaga, saavutamaks võimalikult kiiret, efektiivset ning võlausaldajatele maksimaalset tulemit pakkuvat pankrotimenetlust.
Pea kaks nädalat väldanud kolmepoolsete läbirääkimiste tulemusel, mida vahendas vähemalt haldurile teadaolevalt suurel määral (kui mitte ainuisikuliselt) haldur, võttis pankrotitoimkond 11.07.2011 vastu otsuse määrata järgmisel enampakkumisel Kinnistu alghinnaks 195 834 eurot. 17.08.2011 enampakkumisel müüdi Kinnistu alghinnaga 195 834 euroga (millele lisandus käibemaks). Kinnistu müük eksperdi pakutust pea kaks korda kõrgema hinnaga õnnestus tänu pankrotihalduri tegevusele ning tihedale koostööle ja konsultatsioonidele võlausaldajate ja pankrotitoimkonnaga. Arvestades, et kinnisvaraturu üldisest madalseisust tulenevalt oli mistahes kinnisvara müümine aeganõudev ning müügitehingud toimusid peamiselt allapoole turuhinda, leiab allakirjutanu, et tulenevalt kinnistu müümisest 6 kuu jooksul ning eksperdi pakutud turuhinnast kaks korda kõrgema hinnaga, oli käesoleval juhul mõistlikult põhjendatud määrata halduri tasuks 95% seadusjärgsest ülemmäärast. Allakirjutanu saavutas keerulist majandussituatsiooni arvestades võlausaldajatele parima võimaliku tulemi vähima võimaliku ajaga. Lisaks oli Kinnistu suurt väärtust arvestades kokkuvõttes tegemist vastutusrikka ning tavapärasest töömahukama pankrotimenetlusega. Vara müügist on võlgniku vara suurenenud ning halduri tegevuse tulemusena saadud võlgniku pankrotivara suurus on 195 982,78 eurot. Nimetatud pankrotivaralt ettenähtud halduri tasu alammäär on 14 709,99 eurot ning ülemmääraks 17 127,42 eurot. 18.01.2012 toimunud pankrotitoimkonna koosolekul võttis toimkond vastu otsuse määrata pankrotihaldurile tema esialgseks tasuks 16 271,05 eurot, millele lisandub käibemaks (3 254,21 eurot) s.o 95% seadusjärgsest ülemmäärast. 28.02.2012 määras kohus pankrotihalduri esialgseks tasuks 16 271,05 eurot, millele lisandub käibemaks (3 254,21 eurot). Haldur palub lõpparuande kinnitamisel kinnitada halduri tasuks 16 271, 05 eurot, millele lisandub käibemaks summas 3 254,21 eurot ning tasaarvestada see haldurile määratud esialgse tasuga.
7.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ning puuduvad haldurile teadaolevad asjaolud, mis võiksid tingida hagide esitamise tulevikus.
8.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid ei ole võlgnikult välja mõistetud. Ülesannete täitmiseks kandis haldur kulutusi summas 69,79 eurot.
9.Maksejõuetuse tekkimise põhjusest Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada kinnisvaraturu järsku ning olulist kukkumist. Nn. kinnisvarabuumi ajal alustatud arendusprojekt kaotas suure osa oma potentsiaalsest väärtusest, projekti ostuhuviliste ring oli minimaalne ning puudus pankade ja investorite valmisolek arenduskinnistu ostuks võetud laenu refinantseerida. Võlgniku finantsaruandlusest nähtuvalt on võlgniku netovara (vara miinus kohustused) olnud positiivne ja seadusega ettenähtud mahus, st vähemalt pool osakapitalist. Samas ei ole juhatus võlgniku majanduslikku olukorda jälginud piisava hoolsusega ning raamatupidamise aastaaruannetes ei ole võlgniku varasid õigesti ja õiglaselt kajastatud. On küsitav
kinnisvarainvesteeringu (mis antud juhul ongi moodustanud kogu majandustegevuse kestel sisuliselt võlgniku kogu vara) kajastamine bilansis soetusmaksumuse meetodil ilma, et arvestataks ka allahindlust väärtuse võimalikust vähenemisest tingituna. Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest vastutaval juhatusel pidanuks tekkima hiljemalt kinnisvaraturu üldise järsu kukkumise järgselt kahtlus Kinnistu väärtuse osas. Juhatus oleks pidanud laskma Kinnistu hinnata ning vajadusel tegema vastavad korrektuurid kinnisvarainvesteeringu bilansilises väärtuses. Juhul, kui kinnisvarainvesteeringu võimaliku allahindluse tulemusena tulnuks vara bilansilist jääkväärtust vähendada, võinuks tekkida olukord, kus võlgniku netovara langeb alla seaduses ette nähtud taseme ning ilmneb vajadus kaasata täiendavat kapitali, teha muid kohaseid korrektuure või esitada võlgniku pankrotiavaldus. Seega on tõenäoline, et võlgniku finantsseisundit nõuetekohaselt jälgides ja vajalikke toiminguid tehes võinuks Võlgniku juhatus avastada pankrotiavalduse esitamise vajaduse oluliselt varem, kui 2010. aasta suvel. Riigikohus on leidnud, et netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja sellele järgnevalt pankrotiavalduse esitamisega viivitamine (analoogia alusel siis ka muude seaduses viidatud meetmete rakendamata jätmine) võib olla käsitletav raske juhtimisveana. Antud juhul ei ole haldur võlgniku majandustegevust analüüsides tuvastanud selgeid seoseid võlgniku kinnisvarainvesteeringu võimaliku allahindamata jätmise ja maksejõuetuse tekkimise vahel. Võlgniku laenud on võetud aastatel 2006 ja 2007 ning AS Swedbank laen on viimati pikendatud juulis 2008, mil seis kinnisvarasektoris oli veel hea. Kinnisvaraturu kukkumise ja sellest johtuva kinnisvarainvesteeringu võimaliku allahindluse vajaduse tekkimise järgselt ei võtnud võlgnik pankrotihaldurile kättesaadava info kohaselt uusi rahalisi kohustusi. Samuti ei ole haldur üheselt veendunud, et võlgniku äriplaan 2006. aasta kinnisvaraturu kontekstis põhjendamatult optimistlik oli.
10.Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Pankrotihaldur ei ole tuvastanud raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole pankrotihaldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. OSAÜHINGU N (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Tulenevalt eeltoodust kuulub OSAÜHINGU N (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §-ga 168 pankrotimenetluses
rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks: AS Swedbank summas 318 989,72 eurot; OÜ M summas 39 114,37 eurot; OÜ VV 200 534,04 eurot; KM summas 2 072,91 eurot; AS Eesti Väärtpaberikeskus summas 56,14 eurot. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et OSAÜHINGU N (pankrotis) dokumendid tuleb anda võlgniku juhatuse liikme KM vastutavale hoiule. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotitoimkond on 28.03.2012 otsusega on kinnitanud, et nõustub pankrotihalduri tasu määramisega summas 16 271,05 eurot, millele lisandub käibemaks 3 254,21 eurot, kokku 19 525,26 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri nõutud tasu kogusummas 19 525,26 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Urmas Ustavi töötasuks koos käibemaksuga 19 525,26 eurot, mis kuulub vastavalt PankrS § 65 lg-le 3 tasaarvestamisele haldurile 28.02.2012 määrusega määratud esialgse tasuga. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulutused summas 69,79 eurot, s.h pankrotihalduri bürookulud 50,46 eurot, riigilõivud teadete avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded 19,17 eurot ja panga teenustasu 0,16 eurot. Kohus leiab, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotihalduri vajalikud kulutused kogusummas 69,79 eurot kinnitamisele. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Urmas Ustav OSAÜHINGU N (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.