Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

1(8)

S e l g i t u s e d:

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(8)

vajadus lisatöödeks ning 25. mail 2009. a. sõlmiti kokkulepe nr. 5 tööde mahu suurendamiseks, lõpliku maksumusega 57.690.343 krooni (käibemaksuta) ja tööde lõpetamise tähtajaga 10. august 2009. a. Hageja on kostjale tasunud 52.473.436, 75 krooni, mis on 90, 96% kokkulepitud tööde maksumusest. Kostja ei lõpetanud objekti kokkulepitud tähtajaks, ehitustegevus peatus

3(8)

maksumus oli 45.585.294 krooni, s. o. 79% (kd. II, tl. 186). 10. augustil 2009. a. ei olnud tööd valmis (kd. I, tl. 202). Et nende faktiliste asjaolude osas vaidlus puudub, ei ole vajadust vastavate tõendite täiendavaks analüüsiks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg. 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooltevaheline õigussuhe on töövõtusuhe. Hageja nõude suuruseks on 595.089, 98 eurot, mis moodustub enammakstud tasust 440.232,44 krooni ja leppetrahvist 154.857, 54 eurot tööde lõpptähtajast mittekinnipidamise eest. Poolte vahel on vaidlus lepinguliste kohustuste täitmise üle. 11. augusti 2009. a. kirjaga nr. 16 nõuab hageja kostjalt leppetrahvi ja kahjude hüvitamist (kd. I, tl. 33).

4(8)

on endale tööde tegemise kohustuse lepinguga võtnud ning eraldi kinnitanud tööde tegemise võimalikkust, lähtudes esitatud dokumentatsioonist, seega kostja etteheited hagejale nõuetekohase dokumentatsiooni esitamata jätmise kohta on alusetud. Kostja heidab hagejale ette, et dokumentatsioonist on hageja jätnud esitamata tööprojekti (kd. I, tl. 202). Kuigi lepingust ei tulene hageja kohustust dokumentatsioon kostjale üle anda, on hageja seda teinud. Pooltevahelise lepingu p. 3. 1. 3 järgi olid lepingu dokumentideks „Niine tn 11 büroohoone rekonstrueerimise ja pealeehituse tööprojekt“ seletuskiri ja tööjoonised, arhitektuurne osa ja konstruktsioonide osa. 13. augusti 2008. a. aktiga on hageja kostjale üle andnud ehitusprojekti, arhitektuurse osa tööjoonised, tööprojekti ja büroohoone rekonstruktsiooni ehitusprojekti muudatuse. Faktiliselt on hageja kostjale lepingu p. 3. 1. 3 dokumendid üle andnud, s. h. tööprojekti koos kõigi köidetega. Kostja viidatud tõendid aga puudutavad projekteerimise üksikküsimusi, mitte lepingu p. 3. 1. 3 dokumente. Nii, näiteks, ei vaidle pooled, et pärast 25. maid 2009. a. andis hageja kostjale üle täiendavalt 48 tööjoonist. Tööjoonis ei ole aga lepingu p. 3. 1. 3 kohane dokument. Üksikküsimuste lahendamata jätmine ei võimaldanud kostjal lepingu p. 2. 8 järgi jätta tööd tähtaegselt tegemata. Kohtu küsimusele, milliseid töid ei saanud seoses esitamata projektdokumentatsiooniga teha (kd. II, tl. 186), kostja ülesütlemisavaldusest konkreetset vastust ei leia. Seega kostja etteheide hagejale dokumentatsiooni tähtaegse üle andmata jätmise kohta on nii õiguslikult kui faktiliselt alusetu. Kostja väidab, et tal oli vastunõue hageja vastu summas 13.720.000 krooni, mille ta tasaarvestas. Kohtuistungil selgitas kostja, et nõue tulenes arvest nr. 175 (kd. I, tl. 183). Arve esitati teostatud lisatööde eest (kd. I, tl. 31). Kostja nõue on tasaarvestatud arvega (kd. I, tl. 183). Hageja märgib, et lisatööde arve on tasumata, kuna nendes lisatöödes ei oldud kokku lepitud. Kostja selgitas, et tema nõue tuleneb lepingu p-dest 9. 3. 1 ja 9. 3. 8 ning rohkem tõendeid tal esitada ei ole (kd. II, tl. 186 - 187). Lepingu p-dest 9. 3. 1 ja 9. 3. 8 ei tulene kostja õigust nõuda raha lepingus kokku leppimata lisatööde eest, sest p. 9. 3. 1 sätestab hageja üldise kohustuse finantseerida tööde teostamist, kuid ainult lepingus kokkulepitud mahus ja korras. Punkti 9. 3. 8 järgi on hagejal kohustus tasuda lisa- ja muudatustöödega seotud mõistlikud lisakulud, kuid seda vaid hageja eelneval aktseptimisel. Hageja eelnevat nõusolekut kostja viidatud lisatööde eest tasumise kohta ei ole. Seetõttu ei ole kostjal nõuet, mida tasaarvestada. Puutumust ei ole AS-i Suva 1. märtsi 2010. a. tasaarvestusavaldusel (kd. I, tl. 194 198), sest AS Suva ei ole vaidlusaluse lepingu pooleks. Nõustuda ei saa kostjaga, et AS Suva muutus lepingu pooleks 25. mai 2009. a. kokkuleppega nr. 5, sest sellest kokkuleppest ei tulene, et AS-il Suva tekiksid tellija õigused. Kokkuleppega nr. 5 muudeti vaid lepingu tähtaega ja hinda. Asjaolu, et lepingu päisesse on märgitud ka AS Suva, ei anna viimasele lepingus kokku leppimata õigusi. Harju Maakohtu 25. septembri 2009. a. määrusega tsiviilasjas 2-09-48229 on kostja kinnisasjale seatud hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 1.000.000 krooni ehk 63.911, 65 eurot (kd. I, tl. 68 - 73). Seega on hageja nõue selles osas pandiga tagatud. Kohtuistungil loobus kostja vastuväitest hageja nõude esimesele rahuldamisjärgule (kd. II, tl. 187). Seega rikkus kostja lepingut, kui jättis lepingus kokku lepitud tööd tähtaegselt tegemata. Kostja vastutab selle mittevastavuse eest. Hagejal on lepingu p. 16. 3 järgi õigus nõuda leppetrahvi tasumist. Tööde teostamise tähtaeg oli 10. august 2009. a. Hageja on

5(8)

ülesütlemise tõttu, tuleb lepingu järgi üleantu VÕS § 196 lg. 4 järgi tagastada. Eeltoodud põhjendustel peab kohus põhjendatuks hageja ülesütlemisavaldust ning alusetuks kostja oma. Viitamata tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Apellatsioonkaebus Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kostja tugines läbivalt sellele, et AS Suva oli töövõtulepingu pooleks alates selle sõlmimisest ning seda tõendab m. h. kokkulepe nr. 5. AS Suva kui tellija on töövõtulepingu poolena nimetatud töövõtulepingu päises, temale on viidatud lepingu punktis 23, 1. augustil 2008. a. sõlmitud lisakokkuleppe päises ja punktis 3 ning kokkuleppe nr. 5 päises. Äriregistrist nähtub, et Viktor Saarestik oli nii töövõtulepingu kui ka kõigi selle lisade allkirjastamise ajal nii Dalton Invest OÜ kui ka AS-i Suva juhatuse ainus liige. Kostja on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega AS-i Suva vastu. Tasaarvestus kajastub kostja 17. augusti 2009. a. arvel nr. 175. Kostja nõue AS-i Suva vastu tulenes järgmistest asjaoludest. AS Suva ja kostja sõlmisid 1. augustil 2008. a. lepingu ehitusprojekti ostu-müügi kohta ja täiendavalt ka lepingu ehituse töövõtulepingu sõlmimise tasu kohta. Kostja selgitas maakohtus, et nimetatud lepingud on näilikkuse tõttu tühised, kuna sõlmiti põhjusel, et hagejal ja AS-il Suva oleks võimalik töövõtulepingust tulenevate kohustuste finantseerimiseks vajaliku laenu saamiseks kinnitada krediidiasutustele omafinantseeringu olemasolu, mis neil tegelikkuses puudus. AS Suva ja kostja leppisid lepingute sõlmimisel kokku, et pärast krediidi saamist kohustub AS Suva lepingute alusel saadud summad kostjale tagastama. Vaatamata kokkuleppele AS Suva raha ei tagastanud ning kostja oli sunnitud pöörduma kohtu poole (tsiviilasi 2-11-36157). Lepingute näilisus nähtub ka nende sisust. Ei ole tavapärane, et tellija ja töövõtja sõlmivad töövõtulepinguga koos täiendavad lepingud, mille alusel kohustub töövõtja ca 26% töövõtulepingujärgsest tasust ehitusprojekti omandamise ja töövõtulepingu sõlmimise tasu kaudu tellijale tagasi maksma. Lepingute tühisusest tulenevalt oli kostjal õigus nimetatud lepingutega seoses AS-ile Suva makstud 13.720.000 krooni AS-ilt Suva tagasi nõuda. Töövõtulepingus osalesid tellijana nii hageja kui ka AS Suva ning olid seega tellija kohustuste osas solidaarvõlgnikud ning tellija õiguste osas solidaarvõlausaldajad. Hageja nõuab vaidlusaluses tsiviilasjas kostjalt töövõtulepingu alusel enammakstud tasu tagastamist vastavalt VÕS § 195 lõikele 5. VÕS § 73 lg. 1 kohaselt on hageja ja AS Suva ka VÕS § 195 lõikel 5 rajaneva tagastamisnõude osas solidaarvõlausaldajad. VÕS § 73 lõigete 2 ja 3 koosmõjust tulenevalt võib kostja oma VÕS § 195 lõikest 5 tuleneva kohustuse hageja ja AS-i Suva ees täita omal äranägemisel, kas hagejale või AS-ile Suva, s. h. võib kohustuse täitmiseks tasaarvestada oma nõudeid hageja või AS-i Suva vastu. Kostja tasaarvestas hageja ja AS-i Suva VÕS § 195 lõikest 5 tuleneva võimaliku nõude oma nõudega AS-i Suva vastu. Kostjal oli õigus hageja poolt kostja vastu esitatud nõuet tasaarvestada kostja nõudega AS-i Suva vastu, kuna hageja poolt esitatud nõude solidaarvõlausaldajaks oli samaaegselt ka AS Suva. Seetõttu olid tasaarvestuse tegemisel täidetud VÕS § 197 lg. 1 eeldused. Kuna kostja on hageja poolt esitatud enammakstud tasu tagastamise nõude tasaarvestanud oma nõudega AS-i Suva vastu, on hageja poolt esitatud nõue lõppenud. Hagejal ei ole kostja vastu leppetrahvi nõuet, kuna viivitus töövõtulepingus kokkulepitud tööde üleandmisel oli tingitud hageja tegevusest. Hankedokumentidest, töövõtulepingust ning hageja ja kostja käitumisest töövõtulepingu täitmisel nähtub, et hageja oli töövõtulepingust tulenevalt kohustatud kostjale projektdokumentatsiooni üle andma. See kohustus tuleneb ka ehituse töövõtulepingu olemusest ja eesmärgist, ehitusvaldkonna tavadest ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Töövõtjal ei ole võimalik ilma projektdokumentatsioonita ehituse töövõtulepingu esemeks olevaid ehitustöid teostada. Hageja ei täitnud projektdokumentatsiooni üleandmise kohustust nõuetekohaselt, mis on

6(8)

tõendatud FIE Valdeko Liiva ekspertiisiga ja selle lisaga 2, projektdokumentatsiooni üleandmise-vastuvõtmise aktidega ja töövõtulepingu täitmisega seoses koostatud protokollidega, millest viimasega on tõendatud ka asjaolu, et kostja informeeris hagejat jooksvalt kõigist projektdokumentatsioonis tuvastatud puudustest. Maakohus tõlgendas ebaõigesti töövõtulepingu punktis 2. 5 sätestatut. Nimetatud punkt ei sisalda kostja kinnitust selle kohta, et hageja poolt üle antud projektdokumentatsioon on ehitustööde lõpuleviimiseks piisav ning täiendavate dokumentide üleandmine ei ole vajalik. Sarnast kinnistust ei oleks kostja saanud ka anda, kuna ehitusprojektiga seonduvad probleemid võivad ilmneda (ja ilmnesidki) alles lepingu täitmise käigus. Kostja avaldas üksnes seda, et töövõtulepingus nimetatud tööd (mitte tellija poolt esitatud dokumendid) on piisavad ehitusprojektis kirjeldatud tulemuse saavutamiseks. Kostja õigust tugineda hagejapoolsetele viivitustele projektdokumentatsiooni üleandmisel ei välista ka töövõtulepingu punkt 2. 8. Nimetatud punkt kohaldub juhul, kui hageja jätab vastamata kostja pöördumistele seoses ehitusprojekti puudustega. Seda ei saa kohaldada juhul, kui tellija ei jäta töövõtja pöördumistele reageerimata või tellija teeb ise omal algatusel ehitusprojekti muudatusi. Valdav osa hageja poolt pärast töövõtulepingu sõlmimist kostjale üle antud projektdokumentatsioonist puudutas ehitusprojektis hageja poolt tehtud muudatusi ja täiendusi. Viimased dokumendid andis hageja kostjale üle kõigest 7 päeva enne ehitustööde lõpptähtaega. Projektdokumentatsiooni üleandmise asjaoludest nähtub, et hageja soovis ehitustööde teostamist muudetud ehitusprojektist lähtuvalt. Olukorras, kus hageja on tellijana avaldanud soovi muuta ehitusprojekti ning ta viivitab muudetud dokumentide üleandmisega, ei saa kostjalt nõuda ega oodata ehitustööde lõpetamist algselt kokku lepitud tähtajaks. Töövõtulepingu esemeks olnud tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks hagejast tuleneva asjaolu tõttu – hageja ei andnud projektdokumentatsiooni üle õigeaegselt. Töövõtulepingu üldiste tingimuste punkti 96 kolmanda lause (punkti 1. 3 kaudu) kohaselt, kui lepingu objektiks oleva töö tegemiseks vajalikud dokumendid, mis on tarvilikud lepingu objektiks oleva töö tegemiseks, kokku lepitud tähtajaks üle antud ei ole, lükkuvad lepingu tähtajad hilinenud päevade arvu võrra edasi, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisti. Kuna hageja andis viimase projektdokumentatsiooni osa kostjale üle alles 3. augustil 2009. a., on ilmne, et tööde valmimise lõpptähtaeg lükkus edasi vähemalt 1 aasta võrra. Maakohus on hageja nõutava leppetrahvi mõistlikkuse hindamisel jätnud arvestamata kostja esitatud vastuväited. Hagejale ei ole tööde hilinemise tõttu kahju tekkinud. Kohtuotsusest ei nähtu, miks see asjaolu ei anna alust leppetrahvi vähendamiseks. Maakohus käsitles otsuses üksnes projektdokumentatsiooni üleandmise kohustuse rikkumist, jättes makseviivitusega seonduva arvestamata. Kohtuotsuses käsitletud ja maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades ei ole maakohtu järeldus kostja ülesütlemisavalduse alusetusest põhjendatud. Kostjal oli õigus leping üles öelda ka põhjendusega, et hageja rikkus projektdokumentatsiooni õigeaegse üleandmise kohustust. Töövõtulepingu poolte ebaõige tuvastamise tõttu jättis maakohus tähelepanuta kostja väite, mille kohaselt said hageja ja AS Suva VÕS § 195 lõikest 4 tulenevalt töövõtulepingu ülesütlemisõigust teostada üksnes ühiselt. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetlus

7(8)

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.