Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

II Hageja nõue ja seisukohad Hagiavalduses märgitu kohaselt toimus 16.03.2011 KÜ XXX üldkoosolek. Koosoleku päevakorras olid: 1) juhatuse aruanne 2010.a eest, 2) revisjonikomisjoni aruanne 2010.a eest, 3) juhatuse valimine, 4) revisjonikomisjoni valimine, 5) majanduskava 2011.a kinnitamine, 6) KÜ XXX põhikirja muutmine, 7) KÜ XXX sisekorraeeskirja lisa 2 kinnitamine, 8) osakapitali suurendamine, 9) akti korteriveemõõdusõlme vastuvõtu kohta koostamise ja lepingu veetarbimise arvestuse ja maksmise aluse ning korra kohta sõlmimine, veemõõdusõlmede kontroll (06.05.2002 üldkoosoleku päevakord p 5), 10) revisjonikomisjoni aruanne (06.05.2002 üldkoosoleku päevakord p 1) ja 11) hagiavaldused krt-lt 46 (Sivets) ja 54 (Afonin) KÜ vastu. Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei täitnud kostja teatamiskohustust ning ei esitanud korteriühistu seaduse (KÜS) § 15 lg 2 ette nähtud dokumente. Samuti on hageja seisukohal, et otsuse punktide 6 ja 7 puhul on rikutud korteriühistu liikmete otsustusvabadust, nimetatud punktid on seadusega vastuolus ning tegemist on täiendavalt heade kommetega vastuolus oleva punktiga, sest uue põhikirja projekti ei esitatud tutvumiseks igale korteriühistu liikmele. Üldkoosoleku punkti 6 puhul on hagejad seisukohal, et seadusega on vastuolus põhikirja punktid 4.2.1, 4.2.6.1, 4.2.6.2, 4.2.6.12 ja 4.2.6.13. Üldkoosoleku punkti 7 osas on hageja seisukohal, et õigusvastased on peamiselt sisekorra eeskirja lisa 2 punktid 1 ja 6.

2-11-13353 Hageja taotleb kostja üldkoosoleku 16.03.2011 otsuse tühisust tuvastamist ning jätta kohtukulud kostja kanda.

III Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja on esitanud hageja 16.09.2011 hagi täpsustamisele vastuväite mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 alusel, kuna otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kostja juhib üldkoosoleku punkti 6 otsuse osas tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks olev põhikiri ei ole see, mis 16.03.2011 üldkoosolekul vastu võeti ning hageja väited põhikirja õigusvastasuse osas on alusetud. Kostja on seisukohal, et 16.03.2011 üldkoosoleku punkt 7 ei ole õigusvastane ning sisekorra eeskirja lisa 2 vastuvõtmisel on järgitud seadust.

IV Kohtuistungid 27.02.2013 istungil jäid hagejad esitatud hagi juurde. Kostja vaidles hagile vastu.

V Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 24 lg 1 kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

2-11-13353 Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. KÜS § 15 lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja on esitanud nõude 16.03.2011 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagejad on seisukohal, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei täitnud kostja teatamiskohustust ning ei esitanud KÜS § 15 lg 2 ette nähtud dokumente. Samuti on hagejad seisukohal, et otsuse punktide 6 ja 7 puhul on rikutud korteriühistu liikmete otsustusvabadust, nimetatud punktid on seadusega vastuolus ning tegemist on täiendavalt heade kommetega vastuolus oleva otsusega, sest uue põhikirja projekti ei esitatud tutvumiseks igale korteriühistu liikmele. Hagejad on seisukohal, et põhikirjaga vastuolus olevad otsused on tühised. Kostja vaidlevad hagile vastu. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord tuleneb MTÜS §-st 20 ning KÜS §-st 15. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üldkoosoleku päevakord, toimumise aeg ja koht ning 2011. aasta majanduskava, juhatuse 2010.a tulude/kulude aruanne, revisjonikomisjoni 2010.a aruanne ning bilanss pandi tutvumiseks üles trepikodade infotahvlile enne üldkoosoleku toimumist (I kd, tl 2). Vaidlust ei ole ka selle üle, et üldkoosoleku päevakord, toimumise aeg ja koht tehti teatavaks piisav aeg enne üldkoosoleku toimumist. Samuti on tuvastatud, et 30.03.2007 KÜ XXX üldkoosolekul võeti 37 poolthäälega vastu otsus, mille kohaselt juhatuse poolt välja pandud infotahvlitel informatsioon aktsepteerida isiklikuks tutvumiseks kõikidele elanikele (I kd, tl 133134). Kohus on seisukohal, et vastavalt 16.03.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud põhikirja (I kd, tl 39-43) punktile 7.4 pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades, sama kinnitatakse täiendavalt ka 30.03.2007 üldkoosoleku protokollis. Kohus leiab, et kostja on üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitanud korteriühistu liikmeid põhikirjaga ette nähtud vormis ning tegemist on MTÜS § 20 lg-s 6 ette nähtud täpsustusega üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks, mistõttu kostja on üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamisel käitunud õiguspäraselt. Hagejad leiavad, et kostja ei ole 16.03.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel esitanud korteriühistu seaduse (KÜS) § 15 lg 2 ette nähtud dokumente.

2-11-13353 Kostja on seisukohal, et KÜS § 15 lg 2 loetletud dokumendid moodustavad vaid osa majandusaasta aruandest ning kostja on KÜS § 15 lg 2 dokumendid tutvumiseks esitanud ning täitnud ka MTÜS §-st 20 tulenevad nõuded. Raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 kohaselt majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest ning raamatupidamise seaduse § 15 lg 2 kohaselt raamatupidamise aastaaruanne omakorda koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. KÜS § 15 lg 2 kohaselt tuleb igale korteriühistu liikmele tutvumiseks anda majandustegevuse aastakava projekt ning eelmise aasta aruanne ja bilanss. Kohus leiab, et kostjal puudus kohustus 16.03.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel esitada majandusaasta aruanne tutvumiseks raamatupidamise seaduse tähenduses. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et 2011. aasta majanduskava, juhatuse 2010.a tulude/kulude aruanne, revisjonikomisjoni 2010.a aruanne ning bilanss pandi tutvumiseks üles trepikodade infotahvlile enne üldkoosoleku toimumist, on kohus seisukohal, et kostja on nõuetekohasel viisil ja nõutud dokumendid korteriühistu liikmetele tutvumiseks andnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ning üldkoosoleku otsus ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest tulenevalt tühine. Hageja on väitnud, et 16.03.2011 üldkoosoleku otsus on tühine ka tulenevalt vastuolust heade kommetega. Hagejad on oma seisukohta põhjendanud väidetega, et kuna kõik dokumendid ei olnud üldkoosolekule eelnevalt kättesaadavaks tehtud, siis on rikutud liikmete otsustusvabadust. Samuti on hagejad seisukohal, et mõningate päevakorra punktide osas võib olla tegemist ka lepinguvabaduse piiramisega, mistõttu on samuti tegemist heade kommetega vastuolus oleva otsusega. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühise majandamise eesmärgist ning korteriühistu demokraatliku toimimise alustest ja põhimõttest tulenevalt tuleb teatavat korteriomaniku lepinguvabaduse piiramist pidada seaduspäraseks, kui piirang on kehtestatud üldkoosoleku otsuselt seatud nõuete kohaselt ning ühise majandamise eesmärgi saavutamiseks. Ühinguõiguses on üldkoosoleku päevakorra eelnevalt teatavaks tegemine kohustuslik (MTÜS § 20 lg 6), samas ei ole detailselt reguleeritud päevakorra punktide materjalide või otsusprojektide eelnevalt kättesaadavaks tegemine. Igal ühingu liikmel on võimalus üldkoosoleku kokkukutsumise teatises sisalduvate päevakorra punktidega tutvumisel otsustada, kas osaleda üldkoosolekul või mitte. Samuti on ühingu liikmetel hääleõigus, mis võimaldab üldkoosolekul täiendavate selgituste küsimuse, ettepanekute esitamise ning taotluste tegemise. Võttes arvesse, et üldkoosoleku päevakorra punktide materjalide eelnev täielik teatavaks tegemine ei ole seadusega ette nähtud, ei pea kohus seda õigusvastaseks otsustusõiguse piiramiseks. Kõikidel korteriühistu liikmetel oli võimalik otsustada nii üldkoosolekul osalemise kui päevakorra punktide hääletamise üle. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et 16.03.2011 üldkoosoleku otsuse puhul ei ole hagejate lepingu- ja otsustusvabadust piiratud seadusega vastuolus. Alternatiivse nõudena on hagejad nõudnud 16.03.2011 üldkoosoleku otsuste punktide 6 ja 7 kehtetuks tunnistamist juhul, kui kohus ei tuvasta vastavate punktide tühisust.

2-11-13353 Hagejad nõudsid täiendavalt oma 16.09.2011 seisukohtades alternatiivselt 16.03.2011 üldkoosoleku otsuse punktide 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9 kehtetuks tunnistamist juhul, kui kohus ei tuvasta vastavate punktide tühisust. Kostja on esitanud hageja 16.09.2011 hagi täpsustamisele vastuväite mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 alusel, kuna otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kohus leiab, et hagejate 16.09.2011 hagi täiendamine ei ole lubatav tulenevalt MTÜS § 24 lg 1 aegumistähtajast ning hagejad ei saa nõuda üldkoosoleku otsuse punktide 1, 2, 5, 8 ja 9 kehtetuks tunnistamist. Vaatamata sellele on hagejad esitanud tähtaegselt alternatiivse nõude 16.03.2011 üldkoosoleku punktide 6 ja 7 kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku punkti 6 puhul on hagejad seisukohal, et seadusega on vastuolus mh põhikirja punktid 4.2.1, 4.2.6.1, 4.2.6.2, 4.2.6.12 ja 4.2.6.13. Üldkoosoleku punkti 7 osas on hageja seisukohal, et õigusvastased on peamiselt sisekorra eeskirja lisa 2 punktid 1 ja 6. Kostja on seisukohal, et 16.03.2011 otsuse punktid 6 ja 7 on seadusega kooskõlas ning on esitanud vastavad põhjendused. Kohus, olles läbi vaadanud hagejate ja kostjate seisukohad põhikirja (I kd, tl 110-118) punktide õigusvastasuse osas, asub seisukohale, et vee tarbimise ning vee ja kanalisatsiooni korraldust puudutavad küsimused (põhikirja punkt 4.2.6.2) on nii põhikirjas kui sisekorra eeskirja lisas 2 reguleeritud kooskõlas KÜS § 151 lg 1 regulatsiooniga ning on piisava detailsusega määratletud. Asjaolu, et rikkumiste või tõrgete korral lahendab vee ja kanalisatsiooni kulude jaotamise juhatus oma otsusega, ei välista korteriühistu liikmel võimalust vastavasisulist juhatuse otsust vaidlustada. Samas ei ole tegemist peamise käitumisnormiga, nimetatud kord kohaldub vaid põhikirjaga ette nähtud juhtudel. Samuti on kohus seisukohal, et põhikirja punkt 4.2.1 ei ole õigusvastane ning korteriühistu liikmelt ei ole võetud õigust vaidlustada ka punktis 4.2.1 toodud kohustuste ja nõuete täitmist. Kohus on seisukohal, et muud üldkulusid korraldavad põhikirja punktid (4.2.6.1, 4.2.6.12 ja 4.2.6.13) on üldregulatiivsed, st nimetatud põhikirja punktid saavad olla aluseks üldkoosoleku kokkukutsumisel vastavasisulise päevakorra punkti lisamiseks. Tegemist ei ole õigusvastaste põhikirja punktidega, kuna asjaolu, et kulude jaotamine on jäetud sõltuvusse üldkoosoleku otsusest, jätabki nimetatud otsuste tegemise üldkoosoleku pädevusse. Üldkoosolek kui kõrgeim otsustusorgan on põhikirja alusel pädev nimetatud otsuseid tegema. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 16.03.2011 üldkoosoleku punkti 6 kehtetuks tunnistamine tuleb jätta rahuldamata ning tegemist ei ole õigusvastase otsusega. Hageja on seisukohal, et 16.03.2011 üldkoosoleku otsuse punkt 7 tuleb tunnistada kehtetuks, kuna sisaldab seadusega vastuolus olevaid punkte (I kd, tl 83-85). Kostja on seisukohal, et sisekorra eeskirja lisa 2 (I kd, tl 120) on õigusaktidega kooskõlas ning on esitanud vastavad põhjendused (I kd, tl 104). Kohus ei korda täiendavalt poolte poolt menetluse käigus (I kd, tl 83-85, I kd, tl 104) esitatud argumente.

2-11-13353 KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks ühine majandamine ja ühiste huvide esindamine. Ühine majandamine hõlmab endas nii elukorralduslikke küsimusi kui ka seadusest tulenevate nõuete täitmisi. 16.03.2011 otsuse punkti 7 vastuvõtmisega on korteriühistu liikmed kokku leppinud ühistes küsimustes, mis reguleerivad veetarbimist, korterite ümberehitust, tehnosüsteeme, rõdu klaasimisi, parkimiskorraldust ning keldriruumide kasutamist. Korteriühistu pädevuses on otsustada ühiste elukorralduslike küsimuste üle eeldusel, et otsustusprotsess ise toimub õiguspäraselt. Kohus leiab, et 16.03.2011 koosoleku otsuse punkti 7 õiguspärasuse argumentatsioon kattub eelnevalt esitatud 16.03.2011 otsuse punkti 7 argumentatsiooniga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kohus leiab, et 16.03.2011 üldkoosolek oli pädev punkti 7 osas otsuse tegemiseks ning asub eeltoodust seisukohale, et 16.03.2011 üldkoosoleku otsus 7 ei ole õigusvastane. Hagejate nõue tunnistada 16.03.2011 otsuse punkt 7 kehtetuks tuleb jätta rahuldamata. Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.