Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2(8)

Kostja on seisukohal, et 16.03.2011 üldkoosoleku punkt 7 ei ole õigusvastane ning sisekorra eeskirja lisa 2 vastuvõtmisel on järgitud seadust. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord tuleneb MTÜS §-st 20 ning KÜS §-st 15. KÜS § 15 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid, 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. KÜS § 15 lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. KÜS §151 lg 1 kohaselt majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et üldkoosoleku päevakord, toimumise aeg ja koht ning 2011. a majanduskava, juhatuse 2010. a tulude/kulude aruanne, revisjonikomisjoni 2010. a aruanne ning bilanss pandi tutvumiseks üles trepikodade infotahvlile enne üldkoosoleku toimumist. Vaidlus puudus ka selles, et üldkoosoleku päevakord, toimumise aeg ja koht tehti teatavaks piisav aeg enne üldkoosoleku toimumist. Samuti on tuvastatud, et 30.03.2007 KÜ Liivamäe 4 üldkoosolekul võeti 37 poolthäälega vastu otsus, mille kohaselt juhatuse poolt informatsiooni infotahvlitel väljapanemisega loetakse teade ühistu liikmetele edastatuks. Vastavalt 16.03.2011 üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud põhikirja (I kd, tl 39-43) punktile 7.4 pannakse teade üldkoosoleku toimumisest välja trepikodades. Seega on kostja üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitanud korteriühistu liikmeid põhikirjaga ette nähtud vormis ning tegemist on MTÜS § 20 lg-s 6 ettenähtud täpsustusega üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks, mistõttu kostja on üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamisel käitunud õiguspäraselt. Raamatupidamise seaduse § 14 lg 1 kohaselt majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest ning raamatupidamise seaduse § 15 lg 2 kohaselt raamatupidamise aastaaruanne omakorda koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. KÜS § 15 lg 2 kohaselt tuleb igale korteriühistu liikmele tutvumiseks anda majandustegevuse aastakava projekt ning eelmise aasta aruanne ja bilanss. Kohus leidis, et kostjal puudus kohustus 16.03.2011 üldkoosoleku kokkukutsumisel esitada majandusaasta aruanne tutvumiseks raamatupidamise seaduse tähenduses. Kuna vaidlust ei olnud selles osas, et 2011. a majandustegevuse aastakava, juhatuse 2010. a tulude/kulude aruanne, revisjonikomisjoni 2010. a aruanne ning bilanss pandi tutvumiseks üles

3(8)

trepikodade infotahvlile enne üldkoosoleku toimumist, siis on kostja nõuetekohasel viisil ja vajalikud dokumendid korteriühistu liikmetele tutvumiseks andnud. Ühinguõiguses on üldkoosoleku päevakorra eelnevalt teatavaks tegemine kohustuslik (MTÜS § 20 lg 6), samas ei ole detailselt reguleeritud päevakorra punktide materjalide või otsuse projektide eelnevalt kättesaadavaks tegemine. Igal ühingu liikmel on võimalus üldkoosoleku kokkukutsumise teatises sisalduvate päevakorra punktidega tutvumisel otsustada, kas osaleda üldkoosolekul või mitte. Samuti on ühingu liikmetel hääleõigus, mis võimaldab üldkoosolekul täiendavate selgituste küsimise, ettepanekute esitamise ning taotluste tegemise. Võttes arvesse, et üldkoosoleku päevakorra punktide materjalide eelnev täielik teatavaks tegemine ei ole seadusega ette nähtud, ei ole tegemist õigusvastase otsustusõiguse piiramisega. Kõikidel korteriühistu liikmetel oli võimalik otsustada nii üldkoosolekul osalemise kui päevakorra punktide hääletamise üle. Seega 16.03.2011 üldkoosoleku otsuse puhul ei ole hagejate lepingu- ja otsustusvabadust piiratud. Alternatiivse nõudena on hagejad nõudnud 16.03.2011 üldkoosoleku otsuste punktide 6 ja 7 kehtetuks tunnistamist juhul, kui kohus ei tuvasta vastavate punktide tühisust. Lisaks soovisid hagejad alternatiivselt 16.03.2011 üldkoosoleku otsuse punktide 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9 kehtetuks tunnistamist juhul, kui kohus ei tuvasta vastavate punktide tühisust. Kohus leidis, et hagejate 16.09.2011 hagi täiendamine ei ole lubatav tulenevalt MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast ning hagejad ei saa nõuda üldkoosoleku otsuse punktide 1, 2, 5, 8 ja 9 kehtetuks tunnistamist. Vaatamata sellele on hagejad esitanud tähtaegselt alternatiivse nõude 16.03.2011 üldkoosoleku punktide 6 ja 7 kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku punkti 6 puhul on hagejad seisukohal, et seadusega on vastuolus muuhulgas põhikirja punktid 4.2.1, 4.2.6.1, 4.2.6.2, 4.2.6.12 ja 4.2.6.13. Üldkoosoleku punkti 7 osas on hagejad seisukohal, et õigusvastased on peamiselt sisekorra eeskirja lisa 2 punktid 1 ja 6. Kohus, olles läbi vaadanud hagejate ja kostjate seisukohad põhikirja punktide õigusvastasuse osas, asus seisukohale, et vee tarbimise ning vee ja kanalisatsiooni korraldust puudutavad küsimused (põhikirja punkt 4.2.6.2) on nii põhikirjas kui sisekorraeeskirja lisas 2 reguleeritud kooskõlas KÜS § 151 lg 1 regulatsiooniga ning on piisava detailsusega määratletud. Asjaolu, et rikkumiste või tõrgete korral lahendab vee ja kanalisatsiooni kulude jaotamise juhatus oma otsusega, ei välista korteriühistu liikmel võimalust vastavasisulist juhatuse otsust vaidlustada. Samas ei ole tegemist peamise käitumisnormiga, nimetatud kord kohaldub vaid põhikirjaga ettenähtud juhtudel. Samuti põhikirja punkt 4.2.1 ei ole õigusvastane ning korteriühistu liikmelt ei ole võetud õigust vaidlustada ka punktis 4.2.1 toodud kohustuste ja nõuete täitmist. Muud üldkulusid korraldavad põhikirja punktid (4.2.6.1, 4.2.6.12 ja 4.2.6.13) on üldregulatiivsed, st nimetatud põhikirja punktid saavad olla aluseks üldkoosoleku kokkukutsumisel vastavasisulise päevakorrapunkti lisamiseks. Tegemist ei ole õigusvastaste põhikirja punktidega, kuna asjaolu, et kulude jaotamine on jäetud sõltuvusse üldkoosoleku otsusest, jätabki nimetatud otsuste tegemise üldkoosoleku pädevusse. Üldkoosolek kui kõrgeim otsustusorgan on põhikirja alusel pädev nimetatud otsuseid tegema. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagejate nõude 16.03.2011 üldkoosoleku punkti 6 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks ühine majandamine ja ühiste huvide esindamine. Ühine majandamine hõlmab endas nii elukorralduslikke küsimusi kui ka seadusest tulenevate nõuete

4(8)

täitmisi. 16.03.2011 otsuse punkti 7 vastuvõtmisega on korteriühistu liikmed kokku leppinud ühistes küsimustes, mis reguleerivad veetarbimist, korterite ümberehitust, tehnosüsteeme, rõdu klaasimisi, parkimiskorraldust ning keldriruumide kasutamist. Korteriühistu pädevuses on otsustada ühiste elukorralduslike küsimuste üle eeldusel, et otsustusprotsess ise toimub õiguspäraselt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Kohus leidis, et 16.03.2011 üldkoosolek oli pädev punkti 7 osas otsuse tegemiseks ning seega 16.03.2011 üldkoosoleku otsuse punkt 7 ei ole õigusvastane. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus X X palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega tuvastada KÜ Liivamäe 4 16.03.2011 üldkoosoleku kõikide otsuste tühisus. Alternatiivselt tunnistada kehtetuks KÜ Liivamäe 4 16.03.2011 üldkoosoleku otsused 6 ja 7. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul on seadusandja KÜS § 15 lg-s 2 „aruande" all pidanud silmas just nimelt majandusaasta aruannet täies mahus. Kuidas saaks üldkoosolek kinnitada majandusaasta aruannet, kui talle ei ole seda täies mahus tutvustatud. Sama raskestimõistetav on, kuidas saaks juhatus esitada registripidajale majandusaasta aruande, mis on üldkoosoleku poolt kinnitatud üksnes osaliselt — bilansi osas. Seega pädeva üldkoosoleku kokkukutsumiseks pidanuks juhatus esitama liikmetele majandusaasta aruande täies mahus, koos kõigi lisadega. Seda juhatus ei teinud ja seetõttu on 16.03.2011 liikmete üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduse nõudeid, mis toob kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse. Maakohus on rikkunud MTÜS § 20 lg-t 2. Hageja hinnangul samastas kohus otsuses vääralt üldkoosoleku kokkukutsumise aja, koha ja päevakorra teate MTÜS § 20 lg 6 järgi majandustegevuse aastakava, aruande ja bilansi edastamisega KÜS § 15 lg 2 järgi. Vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal kehtinud ühistu põhikirja punkt 7.4. järgi tuli üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerida liikmeid 15 päeva ette, teade üldkoosoleku toimumisest tuli panna välja trepikodadesse ja teates üldkoosoleku toimumise kohta pidi olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Sellise lühikese informatsiooni edastamine teadetetahvli kaudu on põhjendatud. Kohus laiendas põhikirja meelevaldselt, lugedes, et sama põhikirja säte kohaldub ka mahukale majandustegevuse aastakavale ja majandusaasta aruandele. Sellist sätet põhikirjas aga ei ole. Seetõttu tuleb kohaldada KÜS § 15 lg-t 2, mille järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne arutelu tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga, s.t annab igale liikmele materjalid paberkandjal. Seda juhatus ei teinud. Iseenesest õige on see, et koosoleku kokkukutsumise teates oli viide selle kohta, et juhatuse ja revisjonikomisjoni aruandega ning põhikirja projekti ja kodukorra lisa 2 projektiga saab tutvuda 10.03.2011 ja 15.03.2011 kella 19 ja 20 vahel. See aga läheb vastuollu KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud tähtajaga 2 nädalat, sest väljakuulutatud koosoleku toimumise aeg oli 16.03.2011. Seega on ka sel põhjusel kokkukutsumise korda rikutud. Hagejad taotlesid alternatiivselt juhul, kui kohus ei tuvasta koosoleku otsuste tühisust, tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse punktid 6 ja 7, sest isegi juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel ei oleks kokkukutsumise korda rikutud, oleksid ikkagi otsuse punktid 6 ja 7 vastuolus seadusega. Üldkoosoleku otsuse punkt 6 õiguspärasuse üle otsustamisel on maakohus lähtunud väärast põhikirja tekstist. Tutvumiseks ülespandud põhikirja redaktsiooni numeratsioon ja sisu oli hoopis teine kui kostja poolt kohtule esitatu. Oma analüüsis on kohus ekslikult hinnanud kostja esitatud põhikirja teksti ja poolte vahel kompromissiläbirääkimistel arutatud põhikirjateksti võimalikke muudatussõnastusi, mitte aga hagi aluseks olnud põhikirja teksti. Kostja on esitanud kohtule väära põhikirja, mitte selle, mis koosolekul tegelikult vastu võeti ja mida on menetletava hagiga vaidlustatud.

5(8)

Ka ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et koosoleku otsuse punktiga 7 vastu võetud KÜ Liivamäe 4 sisekorraeeskirja lisa 2 oleks kooskõlas seadusega. Lisa 2 punktis 1 on antud veetarbimise valiku ja tariifi määramise õigus juhatusele, mis on vastuolus KÜS § 151 lg-ga 1; punktiga 5 on kaasomandi kasutuskorra määramine antud juhatuse pädevusse, tegelikult saavad kaasomandi kasutuskorda määrata üksnes omanikud, s.t üldkoosolek; punktiga 6 on piiratud korteriomanike õigust kaasomandis olevate ruumide kasutamiseks juhatuse otsuse alusel, kuigi selline õigus on üksnes kaasomanikel, s.t üldkoosolekul. Riigikohus on korduvalt (3-2-1-124-10 jt) avaldanud seisukohta, et majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega saavad rahalisi kohustusi korteriomanikele seada korteriomanikud ise, sätestades selle põhikirjas, mitte aga volitada selleks juhatust. Maakohtu seisukoht, nagu saaks korteriühistu liikmed õigusvastaselt nõutavate kohustuste täitmist vaidlustada eraldi menetlustes, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks käesolevas menetluses. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja X Xi esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ja järgib neid, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel menetlusõiguse norme rikkunud ning vastavalt tuvastatud asjaoludele kohaldas õigesti materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude 16.03.2011 üldkoosoleku otsuste 1, 2, 5, 8 ja 9 kehtetuks tunnistamiseks. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kolleegium selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti kohaldanud seadust, tuvastades, et kostja 16.03.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole tühised. MTÜS § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. MTÜS § 20 lg-te 5 ja 6 järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud kostja põhikirja punkti 7.4 järgi tuli üldkoosolekust ette teatada 15 päeva ja vastav teade tuli üles panna trepikodades. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 16.03.2011 üldkoosolekust oli seaduse ja põhikirja kohaselt kostja liikmetele ette teatatud.

6(8)

Üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas 2011. a majanduse aastakava kinnitamine. KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Poolte vahel oli vaidlus, kas korteriühistu liikmetele olid antud KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud dokumendid. Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt olid trepikodades välja pandud 2011. a majandustegevuse aastakava, juhatuse 2010. a tulude ja kulude aruanne, revisjonikomisjoni 2010. a aruanne ja 2010. a raamatupidamise bilanss. Trepikodades olevate dokumentidega oli igal ühistu liikmel võimalus tutvuda. 16.03.2011 üldkoosoleku kutsel oli viide selle kohta, millal ja kus oli võimalik üldkoosolekul arutusele tulevate dokumentidega täiendavalt tutvuda või tellida neist koopiaid (II kd lk 204). Kolleegium leiab, et kostja on eelviidatud viisil dokumentide teatavaks tegemisega täitnud KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud nõude. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Kolleegium märgib lisaks, et hagejate poolt viidatud väidetav KÜS § 15 lg 2 nõuete rikkumine saaks mõjutada ainult majandustegevuse aastakava kinnitamist, mitte aga muid üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. Kogu menetluse vältel on hagejad rõhutanud, et KÜS § 15 lg 2 kohaselt tuleb majandusaasta aruanne ja muud dokumendid igale korteriühistu liikmele kätte toimetada isiklikult paberkandjal ja muul kujul nende korteriühistu liikmetele teatavaks tegemine on asjaoluks, mis toob kaasa vastuvõetud otsuste tühisuse. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates on KÜS § 15 lg 2 mõtteks see, et korteriühistu juhatus peab tagama, et igal liikmel oleks võimalus vähemalt 2 nädalat enne majandustegevuse aastakava kinnitamist tutvuda majandustegevuse aastakava projektiga ja eelmise aasta aruandega ning bilansiga. Seaduse mõtteks ei ole see, et igale korteriühistu liikmele tuleks dokumendid isiklikult paberkandjal kätte toimetada. Kolleegiumi arvates ei ole apellant esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et 16.03.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsused oleksid tühised seoses nende vastuoluga heade kommetega. Hagejad on vastuolu heade kommetega seostanud igale ühistu liikmele põhikirja projekti ja eelmise aasta aruande ning bilansi kättetoimetamata jätmisega. Kolleegium tuvastas eelnevalt, et kostja poolt dokumentide panemine teadetetahvlile oli piisav, mistõttu ei ole alust pidada kostja tegevust ka heade kommetega vastuolus olevaks. Järgnevalt on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse osas, kus maakohus tuvastas, et kostja 16.03.2011 üldkoosoleku otsuse punktid 6 ja 7 ei ole kehtetud. Hagejad on nõude esitamisel lähtunud kostja üldkoosoleku kokkukutsumise teates olevast päevakorrast, milles punkt 6 all on kostja põhikirja muutmine ja punkt 7 all sisekorraeeskirja lisa 2 kinnitamine. Kostja 16.03.2011 üldkoosoleku protokollist (I kd lk 64-69) nähtub, et üldkoosolekul muudeti arutusele tulevate päevakorrapunktide järjestust ja põhikirja muutmist on arutatud päevakorrapunkt 5 all. Hagiavaldusest nähtub selgelt, et hagejad soovisid vaidlustada just otsuseid, mis puudutavad põhikirja muutmist ja sisekorraeeskirjade lisa 2 vastuvõtmist, seega kostja üldkoosoleku otsuse punkte 5 ja 7. MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. MTÜS § 24 lg 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Apellant osales 16.03.2011 üldkoosolekul ja esitas kirjalikud vastuväited otsustele (I kd lk 71-72, 89-90). Kolleegium nõustub maakohtuga, et 16.03.2011 vastuvõetud põhikiri ei ole vastuolus seadusega. Apellant väitis kaebuses, et maakohus on otsuse tegemisel lähtunud ebaõigest põhikirja tekstist, mille esitas kohtule kostja, ja mida ei ole üldkoosolekul vastu võetud. Kolleegium apellandi väitega

7(8)

ei nõustu. Maakohus lähtus otsuse tegemisel äriregistrile esitatud põhikirjast (I kd lk 118). Hagejad on esitanud põhikirja esialgse projekti (I lk 24-26), kuid kostja selgituse kohaselt põhikirja vastuvõtmisel arvestati muudatusettepanekutega ja vastuvõetud põhikirjast olid vastuolud kõrvaldatud. Ka 16.03.2011 üldkoosoleku protokollist (I kd lk 67) tuleneb, et kinnitati põhikirja uus redaktsioon koos sisseviidud märkuste ja parandustega. Hagejad ei ole tõendanud, et 16.03.2011 üldkoosolekul oleks tegelikult vastu võetud hagejate poolt esitatud põhikirja redaktsioon. Samuti ei ole alust kehtetuks tunnistada üldkoosoleku otsuse punkti 7, kus kinnitati sisekorraeeskirja lisa 2 (I kd lk 112), millega reguleeriti veetarbimise mõõtmist, rõdude kinniehitamist, korterite ümberehitamist, parkimist ja keldrite kasutamist. Kolleegiumi arvates ei ole vastuvõetud otsus seadusega vastuolus. Sisekorraeeskirja lisa 2 on korraldav akt ja selles ei ole otsustusi kaasomandi kasutamise kohta, mille otsustamise õigus on ainult korteriomanikel. Samuti ei tulene sisekorraeeskirja lisast 2, et sellega oleks kehtestatud majandamis- või hoolduskulude arvestuse kord või suurus või antud maksete kehtestamise õigus juhatusele. X X esitas ringkonnakohtule 12.07.2013 täiendavalt tõendeid. TsMS § 633 lg 4 ja § 642 lg 2 järgi on võimalik ringkonnakohtule esitada tõendeid koos apellatsioonkaebusega või vastusega sellele ja ka sellel juhul tuleb tõendi esitanud poolel põhjendada, miks tõendit ei esitatud maakohtule. Kuna tõendid on esitatud pärast TsMS § 633 lg-s 4 ja § 642 lg-s 2 sätestatud tähtaega, siis tuleb esitatud tõendid X Xile tagastada. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi X Xi kanda.

Margo Klaar

Ele Liiv

Pavel Gontšarov

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.