Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul,

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue AS SEB Pank esitas 08.01.2013 hagi SS vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS SEB Pank, TS ja SS 23.08.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale ja Tatjana Surbisekile laenu summas 179 065 eurot. Kuna kostja ja TS ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ütles hageja laenulepingu 26.02.2010 erakorraliselt üles. Hageja nõuab kostjalt nimetatud laenulepingu alusel 106 468,90 euro tasumist, millest põhivõlgnevus on 74 517,76 eurot, intress 6 823,48 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 25 127,66 eurot. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud seadusjärgsest viivise määrast. AS SEB Pank, TS ja SS sõlmisid 28.12.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale ja TS laenu summas 89 532 eurot. Kuna kostja ja TS ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ütles hageja laenulepingu 26.02.2010 erakorraliselt üles. Hageja nõuab kostjalt nimetatud laenulepingu alusel 33 968,74 euro tasumist, millest põhivõlgnevus on 18 413,74 eurot, intress 4 743,46 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 10 587,84 eurot ja teenustasud 223,70 eurot. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud seadusjärgsest viivise määrast. Lisaks eelnevale nõuab hageja kostjalt viivist seaduses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (92 931,50 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 300 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei vaidle vastu põhinõudele ja intressinõudele. Kostja palub viivist vähendada mõistliku suuruseni. Kostja on seisukohal, et viivise vähendamine on põhjendatud tulenevalt sellest, et kostja ei ole võimeline võlgnevust korraga tasuma ning hageja ei ole nõustunud kostja kompromissettepanekuga. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS-i SEB Pank, TS ja SS vahel on 23.08.2006 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale ja TS laenu 179 065 eurot ning 28.12.2006 on sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale ja TS laenu summas 89 532 eurot. Kostja ei vaidle vastu laenulepingute erakorralisele ülesütlemisele, hageja nõude suurusele ega selle arvestamise aluseks olevatele asjaoludele. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS)§ 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Kohus leiab, et kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võlgneb hagejale laenulepingute nr XXX ja XXX alusel põhivõlgnevusena 92 931,50 eurot,

intressina 11 566,94 eurot ja teenustasuna 223,70 eurot, siis tuleb eelnimetatud võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivise vähendamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Arvestades seda, et hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras ning, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis moodustab vaid ca 1/3 põhivõlgnevusest, siis ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks laenulepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (ca 3 aasta jooksul) astunud samme võlgnevuse tasumiseks või hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus ei pea usutavaks kostja väiteid selle kohta, et ta ei olnud kuni hagi esitamiseni võlgnevusest teadlik. Hagiavalduse lisadest nähtub, et hageja on edastanud kostjale aadressile XXX, Maardu nii 26.01.2010 laenulepingu ülesütlemise teated (t lk 34, 72), 03.11.2011 nõude võlgnevuse tasumiseks (t lk 36, 74) ja 17.01.2012 nõude võlgnevuse tasumiseks (t lk 38, 76). Nimetatud aadressilt on kostja kätte saanud kohtu poolt edastatud menetlusdokumendid. Seega puudub alus arvata, et kostja ei oleks hageja poolt edastatud võlgnevuse tasumise nõuetest teadlik. Kostja on põhjendamatult venitanud laenu tagasimaksmise kohustuse täitmisega (RKTKo 3-2-1-162-12, p 21). Kohus leiab, et ka kostja poolt hagejale 18.02.2013 tehtud kompromissettepanek ei anna alust viivise vähendamiseks, kuna kostja poolt pakutud tingimustel tasuks kostja võlgnevuse hagejale 58 aasta jooksul. Hageja on õigustatult leidnud, et nimetatud ettepanek ei ole majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsevale laenuandjale mõistlik ega vastuvõetav. Arvestades seda, et laenulepingud on üles öeldud kostja ja TSlepingujärgsete kohustuste rikkumise tõttu, siis ei ole hageja kohustatud sõlmima kostjaga kokkulepet esialgsetest laenulepingutest oluliselt soodsamatel tingimustel. Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 35 715,50 eurot ning alates hagi esitamisest 08.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 300 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.