Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-41896

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik 17.10.2012 esitas GE osaühingu GE osaühing (edaspidi OÜ) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt tegeles GE osaühing kala- ja jahitarvete jaemüügiga kolmes kaupluses. Senine omanik müüs oma osaluse ja uus osanik määras uue juhatuse, mis võttis ettevõtte juhtimise üle 2012.a augusti alguses. Juhatus asus tegelema ettevõtte varade ja võlgade väljaselgitamisega ja kaupluste käigushoidmisega. Eelmise juhatuse poolt uuele juhatusele ja omanikule esitatud bilanss ja kasumiaruanne osutusid kontrollimisel ebausaldusväärseteks, kuna võlad osutusid oluliselt suuremaks ja varad oluliselt väiksemaks. Seetõttu tekkisid uuel juhatusel raskused kreeditoride nõuete rahuldamisega. Võlgniku osad nõuded on rahuldatud või on nõuete suurust vähendatud kaupluses müügis olnud kaubavarude tagastamisega ja üleandmisega. Kuna võlgnikule enam kaupa krediiti ei anta, siis on tekkinud olukord, kus kaupluses ei ole enam kaupa ja seetõttu on kauplused tulnud sulgeda ning võlgnik ei saa enam oma tegevust jätkata. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul vara umbes 18 000 euro väärtuses, kohustusi on võlgnikul umbes 100 000 eurot. Võlgnik märgib, et osa võlgniku varast on eelmise omaniku poolt üle andmata ja ülejäänud osa varast on rendipinnal tehtud parendused, mis ei ole mõistlike kulutustega demonteeritavad ja realiseeritavad. Võlgnik leiab, et ta on püsivalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. 06.11.2012 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks halduriks Sirje Taela. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik peale pankroti välja kuulutamist rahuldada võlausaldajate nõuded, s.h ei kata olemasolev vara ära edasise pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on aruande kohaselt kohustusi kokku vähemalt 157 536.78 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt asus võlgniku juhatuse liige T. K , kes alustas tegevust 31.08.2012, välja selgitama võlgniku varasid ja kohustusi ning püüdis kauplusi käigus hoida. Selgus, et eelmise juhatuse poolt uuele omanikule ja juhatuse liikmele esitatud bilanss ja kasumiaruanne osutusid kontrollimisel ebausaldusväärseteks. Võlgniku kohustuste hulk osutus varasemalt näidatust suuremaks ja varade väärtus väiksemaks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt pankrotiavaldust esitanud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud hoolsuskohustust, kuna on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, mille tagab pankrotiavalduse õigeaegne esitamine.

2-12-41896 13.12.2012 määras kohus OÜ GE pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 2 000 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. 11.04.2013 on ajutine pankrotihaldur esitanud täiendava aruande.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. 17.10.2012 esitas GEOÜ (endine ärinimi VP OÜ) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse.

2-12-41896

Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud ja võlgniku vara ei kata olemasolevaid kohustusi. Võlgnik leiab, et ta on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgniku vara ca 18 000 euro väärtuses, kuid seda vara ei ole võlgniku endine juhatuse liige uuele juhatuse liikmele üle andnud. Samuti puudub võlgnikul ülevaade debitoorsetest võlgnikest, kuna võlgnikul puudub ligipääs majandustarkvarale. Uue juhatuse liikme tegutsemise ajal ajavahemikus 31. august kuni 14. oktoober 2012 väljastatud arvete eest ei ole tasutud, kuid tegemist on ettevõtetega, kellele võlgnik omakorda võlgu on. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 157 536.78 eurot, millest võlad hankijatele moodustab 109 990.30 eurot. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõudega summas 28 174.07 eurot. Võlgniku majandustegevuse tulemuseks seisuga 30.06.2012 oli kahjum 4 581 eurot. Võlgniku omakapital ei vastanud seisuga 30.06.2012 äriseadustiku nõuetele: seisuga 30.06.2012 oli võlgniku esitatud bilansi kohaselt võlgniku omakapital - 1 605 eurot. Ajutine pankrotihaldur on koostanud korrigeeritud bilansi, mille kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 30.06.2012 – 130 107 eurot. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks tulevikus paraneda. Võlgniku majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi vähemalt 157 536.78 eurot ja vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja tema eelnev tegevus oli kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgnik on müünud ainsa talle kuulunud likviidse vara 10.10.2012 osaühingule O . Kaupluse sisustus on võõrandatud 4 800 euro eest (tl 132, 133). 18.09.2012 seisuga oli võlgnikul tasumata O osaühingule arveid summas 58 000 eurot ( tl 171). Võlgnik on 18.09.2012 müünud O osaühingule kaupa 58 000 euro väärtuses (tl 171-200) ja O osaühing on loobunud võlgniku vastu nõudest summas 58 000 eurot, millega on toimunud nõuete tasaarvestus. Alates 31.08.2012 oli võlgniku juhatuse liige AL. Äriregistri andmete kohaselt on AL ka O osaühingu juhatuse liige ja osanik. Samuti on võlgnik 04.09.2012 otstnud osaühingult O nõude T osaühingu (endne JOÜ) vastu summas 11 925.86 eurot ning tasaarvestanud selle nõudega T osaühingu ees (tl 135). T osaühingu juhatuse liige oli kuni 21.05.2012 TK, kes oli ka võlgniku endine juhatuse liige. Kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud informatsiooni selle kohta, et T osaühing oleks pööranud oma nõude täitmisele. Samuti ei ole võlgnik millegagi põhjendanud, miks ta on eelnevad tehingu teinud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on O osaühing üheks võlgniku võlausaldajaks. Ajutise pankrotihalduri 27.11.2012 aruande kohaselt oli O osaühingu nõude suuruseks 16 048.08 eurot. Järelikult on enne pankrotiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme eelkirjeldatud tegevuse tõttu vähenenud võlgniku kohustused O osaühingu ees (4 800 + 58 000) 62 800 euro võrra. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik on ostnud O osaühingult nõude T osaühingu vastu summas 11 925.85 eurot, mille võlgnik on hiljem tasaarvestanud oma nõudega T osaühingu vastu, siis on O osaühing saanud põhjendamatuid soodustusi, mille tulemusel on võlgniku vara vähenenud 11 925.85 euro võrra. Kohus leiab, et eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liige AL on rikkunud lojaalsuskohustust, kuna A. L on võlgniku juhatuse liikmena vastu võtnud otsuseid (tl 132, 133 ja 135), mis rikuvad võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ja on tehtud võlgniku juhatuse liikme A. L lähikondse O osaühingu huvides. Isiklike huvide

2-12-41896 eelistamisega võlgniku kohustuste täitmisel on võlgniku juhatuse liige A. lojaalsuskohustust.

L rikkunud

Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ja selgunud asjaoludest järeldub, et võlgnikul oli O osaühingu ees täitmata kohustused, misjärel on võlgniku ja O osaühingu vahelisel kokkuleppel võlgniku omandanud O osaühingu juhatuse liige ja osanik AL, kes on võlgniku juhatuse liikmeks saamise järel asunud eelistama O osaühingu huve teiste võlausaldajate huvidele. Olukorras, kus võlgnikul oli võlausaldajate ees täitmata kohustusi vähemalt 157 536 eurot, asus võlgniku juhatuse liige A. L vähendama võlgniku kohustusi vaid O osaühingu ees, mille tulemusel on O osaühingule täidetud kohustusi või antud põhjendamatuid soodustusi kokku (62 800 + 11 925.85) 74 725.85 euro eest. Eeltoodust tuleneb, et O osaühingu eelistamisse eest teistele võlausaldajatele on võlgniku vara oluliselt vähenenud. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 384 lg 1 kohaselt on süütegu juriidilisest isikust võlgniku juhatuse või seda asendava organi poolt võlgniku vara teadev hävitamine, kahjustamine, raiskamine, põhjendamatu kinkimine, loovutamine või välismaale paigutamine või põhjendamatute kohustuste võtmine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige AL on rikkunud lojaalsuskohustust, kuna on võlgniku kohustuste täitmisel eelistanud endaga seotud äriühingut teistele võlausaldajatele ja selle tõttu on võlgniku vara vähenenud vähemalt 74 725.85 euro võrra olukorras, kus võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud ja võlgniku juhatuse liikmel oli pankrotiavalduse esitamise kohustus ja võlgniku maksevõime vähendamine ja ühe võlausaldaja eelistamine teistele on KarS § 384 kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige võlgniku maksejõuetuse süvendamisega ja ühe võlausaldaja teistele eelistamisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku omakapital ei vastanud seisuga 30.06.2012 ÄS § 136 nõuetele: seisuga 30.06.2012 oli võlgniku esitatud bilansi kohaselt võlgniku omakapital – 1 605 eurot. Ajutine pankrotihaldur on koostanud korrigeeritud bilansi, mille kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 30.06.2012 – 130 107 eurot. Nimetatust nähtub, et võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud, kuna võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara. Vaatamata väljakujunenud maksejõuetusele tegi võlgniku juhatuse liige AL septembris ja detsembris 2012.a tehinguid, mille tulemusel võlgniku maksukohustused suurenesid. Septembris 2012 maksis võlgnik välja töötajatele töötasu kokku summas 6 700 eurot, teades, et töötasult tasumisele kuuluvaid makse ei ole võimalik tasuda. Võlgnik on septembris 2012.a deklareerinud Maksu- ja Tolliametile maksustatava käibena 48 333.33 eurot. Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelpärimisele saatis võlgnik saatnud 18.12.2012 O osaühinguga sõlmitud vahetuslepingu, mille kohaselt võlgnik müüs O osaühingule tagasi temalt soetatud kauba summas 58 000 eurot, mille tulemusel tekitati maksukohustusi summas 9 667 eurot, mida võlgnik tasuda ei suutnud. Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tuleneva rahaliste kohustuste, siis on võlgniku juhatuse liige rikkunud maksude arvestamise ja kinnipidamise kohustus. Kuna võlgnik oli eelnimetatud maksukohustuste tekkimise ajaks muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ei olnud võimeline maksukohustust täitma ning tasumata maksukohustuse tõttu suurenesid võlgniku kohustused, siis on võlgniku juhatuse liige maksude arvestamise ja kinnipidamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea.

2-12-41896 Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vastanud seisuga 30.06.2012 ÄS § 136 nõuetele: seisuga 30.06.2012 oli võlgniku esitatud bilansi kohaselt võlgniku omakapital – 1 605 eurot. Ajutine pankrotihaldur on koostanud korrigeeritud bilansi, mille kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 30.06.2012 – 130 107 eurot. Seega ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele, s.o oli väiksem kui 2 500 eurot, juba 2012.a esimesel poolaastal. Vaatamata pankrotiavalduse esitamise kohustusele ei ole võlgniku juhatuse liige TK, kes oli võlgniku juhatuse liige ajavahemikul 15.08.2008 – 31.08.2012 esitanud võlgniku pankrotiavaldust. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital ei vastanud nõuetele juba varem, kuna võlgniku juhatuse liige on kajastanud võlgniku vara bilansis turuväärtusest oluliselt kõrgema hinnaga. Ajutine pankrotihaldur on koostanud võlgniku korrigeeritud bilansi (tl 58) lähtudes vara maksumuse hindamisel selle soetusväärtusest. Ajutise pankrotihalduri korrigeeritud võlgniku bilansi kohaselt on võlgnikul vara seisuga 30.06.2012 6 094 euro väärtuses, samas oli võlgniku koostatud bilansi kohaselt võlgnikul vara 134 596 euro väärtuses. Seega on võlgniku 30.06.2012 seisuga bilansis kajastatud võlgniku vara tegelikkusest (134 596 – 6 094) 128 502 eurot enam, millega on antud eksitav ettekujutus võlgniku majanduslikust olukorrast. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige TK rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt on võlgniku majandusliku olukorra kohta esitatud ebaõigeid andmeid ja seetõttu ei olnud võlgniku bilansist õigeaegselt võimalik tuvastada, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Nimetatule vaatamata pidi võlgniku juhatuse liige TK olema teadlik pankrotiavalduse esitamise kohustusest pärast 30.06.2012, kui bilansist selgus, et võlgniku omakapital ei vastanud nõuetele ja võlgniku kohustused ületasid oluliselt võlgniku vara. Kuna võlgniku juhatuse liige T. Kivisaar, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu muutus võimalikuks võlgniku vara vähenemine pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist ja mille tulemusel võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige T. Kivisaar raamatupidamise korraldamise kohustuse ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus on eelenvalt analüüsind võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvigu ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks võimalik esitada nõue O osaühingu vastu vara tagasivõitmiseks, tulenevalt 10.10.2012 müügilepingu alusel tehtud tehingust. Samuti esinevad kohtumääruses viidatud alused nõuete esitamiseks raske juhtimisvea toime pannud isikute vastu.

2-12-41896

Harju Maakohus tegi 13.12.2012 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta GE osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2 000 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul GE osaühingu ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb GE osaühingu pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on esitanud taotluse GE osaühingu äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Taotluse kohaselt on nimetatu vajalik seetõttu, et Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on alustanud menetlust GE osaühingu maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, siis palub maksuhaldur PankrS § 29 lg 8 alusel pikendada GE osaühingu äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni. Riigikohtu halduskolleegium on oma 04.12.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-75-09 asunud seisukohale, et juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega lõpeb juriidilise isiku õigusvõime lõppemise tõttu ka tema maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest. Riigikohus on nimetatud lahendis asunud seisukohale, et kui maksuhaldur soovib rakendada maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille suhtes soovitakse vastutusotsust teha. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu esitatud taotlus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et põhjendatud on taotluses esitatud seisukoht, et GE osaühingu maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks on vajalik GE osaühingu õigusvõime olemasolu, nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus eelviidatud lahendis. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb GE osaühingu äriregistrist kustutamine edasi lükata kuni kuueks kuuks. Kohus kohustab Eesti Vabariiki Maksu- aj Tolliameti kaudu teavitama kohust ja GE osaühingu ajutist pankrotihaldurit GE osaühingu maksuvõla eest vastutavatele isikutele vastutusotsuse esitamisest. PankrS § 29 lg 8 kohaselt määrab kohus tähtaja pikendamisel kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396.25 eurot. GE osaühingul puudub vara ajutise pankrotimenetluse kulude katteks, s.h edasise likvideerimiskulude katteks. Ajutisel pankrotihalduril on võimalik esitada kohtule taotlus tasu ja kulude katteks alles likvideerimismenetluse lõpuks. Kohus leiab, et kuna eelnevalt ei ole võimalik prognoosida GE osaühingu likvideerimismenetluse kulusid, siis tuleb Eesti Vabariigil Maksuja Tolliameti kaudu tasuda likvideerimiskulude katteks kohtu deposiiti 396.25 eurot. Pärast ajutise pankrotihalduri poolt tasu ja kulude aruande esitamist määrab kohus kindlaks likvideerimismenetluse kulud. Juhul, kui likvideerimismenetluse kulud osutuvad väiksemaks

2-12-41896 deposiiti makstud rahast, siis on võimalik Eesti Vabariigile tagastada enammakstud summa. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks makstavaks summaks 396.25 eurot.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.