Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

L.Q (isikukood

XXX), elukoht

1

1000 eurot (s.h. käibemaks) maksta välja kohtu deposiidikontolt selleks kantud vahendite arvel;

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

summas 174 211,60 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara ja rahalised vahendid. Käesolevas pankrotimenetluses ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud ajutise halduri ja kohtu poolt esitatud nõudeid. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, mille arvel katta pankrotimenetluse kulusid. Pankroti väljakuulutamisel tuleks tasuda kohtu deposiiti rahalisi vahendeid esialgu vähemalt 3000 eurot, mis võimaldaks teha esialgsed toimingud pankrotimenetluses. 29.12.2025. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 4500 eurot. Võlausaldajatest ja kolmandatest isikutest ei ole keegi nimetatud summat kohtu deposiiti maksnud. Kohus PankrS § 30 lg 5 korras tegi Konkurentsiametile ettepaneku avalduse esitamiseks, avaldust ei esitatud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku juhatuse liige ajutise halduri teabenõudele ei vastanud, suuliste selgituste andmiseks kohale ei tulnud. Kohus pikendas ajutise halduri aruande esitamiseks määratud tähtaega ja kohustas juhatuse liiget 24.07.2025.a määrusega esitama ajutisele haldurile nõutud dokumendid. Dokumente ei esitatud.

avatud veebruaris 2023. Kontole tehtud kannetest ja maksetest järeldub, et võlgnikul olid suured majanduskulud. Alates 2024.a. kevadest on LHV kontole laekunud rahalised vahendid tasutud ainult seotud isikutele (eeskätt E.A-le (xxxxx rendi eest, laenu tagasimaksed, töötasu), samuti sularaha väljavõtmine. Kontol tehtud tehingutest saab järeldada, et võlgnikuga seotud isikud nägid ette tegevuse lõppemist ja veel viimased laekumised teostati väljamaksetena endale. Võlgnikule kuulus konto Coop Pangas, selle saldo on 4,12 eurot. Konto allkirjaõiguslik isik ja valdaja oli E.A. Sellele kontole on toimunud laekumised ainult OÜ JARR teistelt kontodelt (LHV ja Swedbank) ning kogu raha on kasutatud kas deebetkaardiga makseteks või sularaha väljavõtmiseks. Kontot kasutati perioodil 23.08.2022 – 08.06.2024. Coop Pangas asuva konto käive selle kasutamise perioodil oli kokku 161 145 eurot. Kui arvestada, et kontol omas nii allkirjaõigust kui kaardi valdust E.A, siis Coop Panga konto võis olla tema isiklikuks tarbimiseks. Kõikide kontode kasutamise ajal omas ainsana kontodel allkirjaõigust ning samuti kontode juurde avatud deebetkaartide valdust OÜ JARR osanik E.A. Ka L.Q töötasud on kantud E.A arvele, millest võib järeldada, et tegemist on ühte leibkonda kuuluvate isikutega. Ajutisele haldurile ei ole esitatud kassa väljavõtet. Kassa väljavõtte analüüs annaks võimaluse tuvastada kõigi panga sularaha väljavõtete laekumine kassasse ja nende kasutamine.

andmete alusel puudub võlgnikul

Maksekäsu kiirmenetluses on lõpetatud perioodil 2023-2025 15 menetlust võlgniku vastu. Kokkuvõttes: OÜ-l JARR on teadaolevaid kohustusi seisuga 24.09.2025 vähemalt summas 174 211,60 eurot.

kes on ka OÜ JARR võlausaldajad. Selle põhjal võib öelda, et ka L.Q ise on maksejõuetuks muutunud. E.A-le kuuluvad liiklusregistri andmetel kuus sõidukit, millest viis on omandatud OÜ JARR tegevusperioodi vältel. Kõikide sõidukite kasutajaks on registri andmetel L.Q. Arvestades, et äriregistri andmetel on L.Q seotud kuue äriühinguga, millest 4 on registrist kustutatud ja EuroEnergy OÜ, mis on asutatud aastal 2020 ja esitamata on kõikide aastate kohta majandusaasta aruanded, siis L.Q puhul ei saa rääkida vajaliku hoolsusega ettevõtjast. Kokkuvõttes on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik pole käesoleval ajal võimeline oma kohustusi täitma ning välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja 3 mõttes. Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võib küll olla võimalikke aluseid L.Q ja E.A vastu kahjunõuete esitamiseks, kuid nende nõuete aluseks olevaid dokumente ei ole ajutise halduri valduses. Kriminaalmenetluse algatamisel L.Q ja E.A vastu on võimalus esitada seal tsiviilhagi. Kui pankroti väljakuulutamisel on alus esitada nõuded L.Q ja E.A vastu, siis puudub võimalus neid täita isikutel vara puudumise tõttu. Läbiviidav pankrotimenetlus ei pruugi tagada menetluskulude ja võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuivõrd osanikul on sisse maksmata osakapital, siis ajutise halduri tasu tuleks välja nõuda osanikult (E.A) sissemaksmata osakapitali arvelt. Ajutine haldur teeb ettepaneku maksta kohtu deposiidikontole raha pankrotimenetluse kulude katteks. Kui seda ei tehta, siis lõpetada I.Y pankrotiavalduse menetlus OÜ JARR vastu pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, nimetada OÜ JARR dokumentide hoidjaks L.Q. Ajutine haldur taotleb temale tasu määramist ja väljamõistmist.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrs § 29 lg 1 järgi Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. PankrS § 29 lg 3 järgi Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Käesoleval juhul nähtub ajutise pankrotihalduri aruandest, et võlgnikul ei jätku vara ega rahalisi vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku vara hulka ei kuulu ka tagasivõitmise nõudeid (PankrS 29 lg 2). Kohtu ettepanekule tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiidikontole vastav summa ei reageeritud makse tegemisega. Kohus tegi ettepaneku maksejõuetuse teenistusele võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, ka see jäi tagajärjetuks. Seega tuleb menetlus lõpetada 6

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu Pankrs § 29 lg 1 alusel.

maksejõuetus.

kasutamise kohta juhatuse liige dokumente esitanud ei ole. Juhatuse liige on võimaldanud äriühingule kuuluva raha sularahana väljavõtmist ja kasutamist märkimisväärsetes summades ja see võib olla äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Stabiilselt on suurtes summades sularaha välja võetud ka OÜ JARR kontolt LHV Pangas ja selle kasutamise kohta dokumente esitatud ei ole. Kohus märgib kohtulahendis äriühingu maksejõuetuse põhjusena raske juhtimisvea PankrS § 28 lg 2 alusel. Äriühingu pangakontolt (LHV Pank) on tehtud igakuulisi makseid 800 eurot E.A-le selgitusega „xxxxx kinnistu rent“. Arvestades OÜ JARR tegevusvaldkonda, väga väikest töötajate arvu ja asjaolu, et kinnistu kuulub äriühinguga mitteseotud isikule, võib olla tegemist raha väljaviimisega äriühingust temaga seotud isikutele. Tõendeid selliste maksete õigusliku aluse kohta ajutisele haldurile esitatud ei ole. Kinnistu rentimise eesmärgipärasus OÜ JARR majandustegevuse huvides ajutisele haldurile kättesaadavates dokumentides ei kajastu. Äriühingule kuuluva raha kasutamise lubamine ilma õigusliku aluseta võib olla käsitatav raske juhtimisveana, millega on tekitatud äriühingule kahju. Samas on kohtule esitatud OÜ JARR seadusliku esindaja L.Q jt seotud eraisikute (E.A, S. M. ) kinnitused 17.09.2024 (dtl 23), et tööd I.Y objektil jätkuvad hiljemalt 18.09.2024 ja elamuhoone valmib hiljemalt 30.12.2024. Kohtule on esitatud L.Q poolt 31.08.2023.a digitaalselt allkirjastatud dokument (dtl 22) raha saamise kohta I.Y-lt maja ehitamiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul. Võlausaldajale I.Y raha tagastatud ei ole, ka maja ei ole ehitatud. OÜ JARR majandustegevuse käigus on seega kasutatud suurtes summades sularaha, suurtes summades sularaha on ka äriühingu pangakontodelt välja võetud ja selle kasutamise kohta andmed puuduvad. See võib kujutada endast äriühingu maksejõuetuse põhjustamist kuriteoga ja kohus esitab selle kohta PankrS § 28 lg 1 alusel teate.

tuleb avaldada väljaandes

Menetluskulude kindlaksmääramine ja jaotus

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 järgi Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine haldur Q.X taotleb temale tasu määramist PankrS § 23 lg 1 alusel 15 tunni 30 minuti eest kogusummas 2256,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Civilex kasuks. On lisatud tehtud töö ja kulutuste arvestus. Lisatud arvestuse kohaselt on ajutine haldur tutvunud kohtu määruse ja pankrotiavaldusega, koostanud ja esitanud järelepärimised registritele, krediidiasutustele, maksuametile, koostanud ja esitanud järelepärimised juhatuse liikmele, pidanud edasist kirjavahetust, taotlenud kohtult aruande esitamise tähtaja pikendamist. On otsinud ja kogunud andmeid kinnistusraamatust, äriregistrist, analüüsinud pangakontode väljavõtteid, Maksu- ja Tolliameti e-teenuste kaudu kogunud andmeid, kontrollinud töötajate registrit ja esitatud deklaratsioone. On koostatud ajutise halduri ettekanne, komplekteeritud ja esitatud kohtule, võlgnikule. Kokku ajakulu 15 tundi 30 minutit. Kohus on tutvunud ajutise halduri poolt kogutud andmetega, uurinud ajutise halduri aruannet ja on seisukohal, et ajakulu 15 tundi 30 minutit vastab selles menetluses seni tehtud töö- ja materjalimahule. Andmeregistrite kasutamine ja muude andmete omaalgatuslik kogumine on olnud eriti põhjendatud olukorras, kus võlgnik ei ole ajutisele haldurile mitte mingeid dokumente esitanud. Osaühingu raamatupidamise korraldamine on juhatuse ülesanne (ÄS § 183). Ajutine haldur on rakendanud diferentseeritud tunnitasu. Peamiselt rakendatud tunnitasu 120 eurot jääb oluliselt alla lubatud maksimaalse määra ja kohus peab põhjendatuks ka tunnitasu diferentseerimist (80 eurot) vähesemat kvalifikatsiooni nõudvate tegevuste eest. Kokku ajutise halduri tasu 1820 eurot on põhjendatud. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri tasule 1820 eurot lisandub käibemaks 24% ehk 436,80 eurot. Kokku ajutise halduri tasu koos käibemaksuga 2256,80 eurot. Ajutine haldur on taotlenud tasu väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, s.o. Civilex OÜ. PankrS § 23 lg 6 näeb sellise võimaluse ette. Pankrs § 150 lg 4 järgi Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus on määrusega 11.06.2025 kohustanud pankrotiavalduse esitanud I.Y-d tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1000 eurot kohtu deposiidikontole. I.Y tasus nõutud summa 16.06.2025 (dtl 93). Deposiiti tasutud summa näol on tegemist sihtvaraga, mis tuleb kasutada sel otstarbel- ajutise halduri tasu ja kulude katteks. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse kulud tuleb käesolevas asjas jätta võlgniku OÜ 10

JARR kanda. Võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ja seejuures on oluline, et põhjused, mis viisid olukorra tekkimiseni, kus võlgnikul puuduvad vahendid isegi menetluskulude katteks, tulenevad võlgnikust ja temaga seotud isikutest. Kohtu deposiidikontole kantud summa 1000 eurot arvel tuleb teha selles summas väljamakse ajutise halduri tasu katteks. PankrS § 29 lg 9 järgi Kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt. OÜ JARR ainuosanik on E.A (isikukood XXX. Äriregistri andmetest nähtuvalt (dtl 140) on tema ka äriühingu asutaja ja tegelik kasusaaja. ÄS § 141 järgi Asutajad avavad asutamisel oleva osaühingu nimele pangaarve, kuhu nad tasuvad oma rahalised sissemaksed. ÄS § 155 lg 1 järgi osanik on kohustatud tasuma oma osa nimiväärtusele vastava sissemakse. Äriühingu osakapital on 2500 eurot, osanikul on osakapital sisse maksmata. Ajutine haldur on aruandes teinud ettepaneku nõuda sisse maksmata osakapitali arvelt ajutise halduri tasu väljamõistmist osanikult E.A-lt. Kohus, lahendades PankrS § 29 lg 9 alusel osaühingu osanikult ajutise halduri tasu väljamõistmise küsimust, teavitas sellest OÜ JARR osanikku E.A (dtl 442) ja andis talle võimaluse vastata. E.A vastas (dtl 445). Ta palub täpsustada nõude suurus ja selle kujunemine ja palub arvestada tema majandusliku olukorraga- puudub sissetulek ja on kaks alaealist last. Kohus on eespool kirjeldanud ja hinnanud ajutise halduri tasu suurust ja selle kujunemist, kohus esitas tasu määramise õiguslikud alused. Ajutise halduri tasu mõistab kohus 1000 euro ulatuses välja kohtu deposiidikontole selleks makstud raha arvel ja ülejäänud osas, s.o. summas 1256,80 eurot (2256,80-1000=1256,80) mõistab kohus ajutise halduri tasu välja OÜ JARR osanikult E.A-lt, kes on jätnud tasumata osakapitali sissemakse. E.A viited tema majanduslikule olukorrale ei ole arvessevõetavad. ÄS 148 lg 5 järgi Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. See tähendab, et osa omamine annab osanikule õiguse saada äriühingu majandustegevusest kasu, kuid tema kanda on ka äriühingu majandustegevusest tulenevad riskid, s.h. majandustegevuse negatiivne tulemus. Tähtsusetu ei ole ka eespool (p.9, p.10) kirjeldatu, et OÜ JARR pangakontodelt on pika perioodi jooksul väga suurtes summades võetud välja sularaha E.A kasutuses oleva pangakaardiga, selle raha kasutamise kohta ei ole ajutisele haldurile algandmeid esitatud. Siiski ei ole rahalist sissemakset osakapitali katteks tehtud. Äriühingu pangakontodelt nähtub ka, et osanik on olnud eelistatud ka ülekannete teel raha saamisel, s.h. vahetult enne äriühingu tegevuse lõppemist.

lg 1). Ehkki käesoleval juhul võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, kujutavad pankrotiavalduse menetlemise kulud endast pankrotiavalduse eelmenetluse kulusid ja Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 (p 12) olnud seisukohal, et pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulu § 150 lg 1 p 1 tähenduses. Võlausaldaja I.Y palub mõista avaldaja kasuks võlgniku juhatuse liikmelt L.Q-lt välja pankrotimenetluses deposiiti kantud summa 1000 eurot. Võlausaldaja palub määrata tema menetluskulud summas 2675,24 eurot ja mõista võlgnikult avaldaja kasuks välja vastav hüvitis ja kohustada võlgnikku tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võlausaldaja esitas põhjendused ja tõendid. Ta on tasunud kohtu deposiiti 1000 eurot ja PankrS § 11 lg 11, lg 12, § 29 lg1, lg 2, § 30 lg 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes oma kohustusi rikkudes on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Võlgnik oli püsivalt maksejõuetu juba 2024.a suvel, kuid juhatuse liige L.Q pankrotiavaldust ei esitanud. Võlausaldaja palub määrata kindlaks tema menetluskulud ja need võlgnikult välja mõista võlausaldaja kasuks. Võlausaldaja hinnangul oleks õiglane menetluskulud välja mõista võlgniku juhatuse liikmelt, kuid sellele ei leia õigusaktidest toetust. Seetõttu palub võlausaldaja menetluskulud välja mõista võlgnikult, et tagada edaspidiseks võimalus hiljem need kulud juhatuse liikmelt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel koosmõjus ÄS § 180 lg-ga 51 kahjuna välja nõuda. Avaldaja menetluskulud (dtl 429-438) on: 1)pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot, 2)lepingulise esindaja kulud 2255,24 eurot (sisaldab käibemaksu). Lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on esitatud viie arve alusel, millele lisatud tööaja täpne arvestus (dtl 434-438). Õigusabiteenuse osutamisel esmasel perioodil rakendus esindaja tasule käibemaks 22%, hiljem käibemaks 24%. Kokku osutatud õigusteenust 12 tunni 40 minuti ulatuses, mille eest tasu 1220,42 eurot pluss 616,25 eurot, lisandub käibemaks. Avaldaja on andnud TsMS § 176 lg 5 ja § 174 lg 10 ettenähtud kinnitused. Avaldaja palub TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja taotlus kohtu deposiidikontole makstud summa 1000 eurot hüvitamiseks temale on esitatud põhjendatult. Kohus käsitleb summa väljamõistmist eraldi määruses. Võlausaldaja menetluskulude hulka kuulub avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot, mille avaldaja on tasunud 05.05.2025 (dtl 59). Riigilõiv on kohtule avalduse esitamise tingimus TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1 järgi ja avaldaja on selle tasunud. Riigilõivusumma on määratud seadusega ja on põhjendatud menetluskulu. See tuleb menetluse lõppemisel PankrS § 150 lg 1 kohaselt kindlaks määrata ja § 150 lg 2, lg 3 või lg 4 kohaselt otsustada menetluskulude kandja. TsMS § 172 lg 1 järgi Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhtumil tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda. Pankrotiseadus on eriseadus, mis reguleerib ka menetluskulude kandmise otsustamist, s.h. PankrS § 150 lg 4 järgi Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 12

Kohus on juba eespool põhjendanud, et võlgnik on jätnud õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse ja seejuures on oluline, et põhjused, mis viisid olukorra tekkimiseni, kus võlgnikul puuduvad vahendid isegi menetluskulude katteks, tulenevad võlgnikust ja temaga seotud isikutest. Siinjuures ei ole tähtsusetu ka võlausaldaja põhjendus Kuna kohus jätab menetluse kulud võlgniku kanda, siis tuleb võlgnikult välja mõista riigilõiv võlausaldaja/avaldaja kasuks summas 420 eurot. Kohus hindab võlausaldajale osutatud õigusteenuse kulu. Võlausaldaja esindaja menetluses on olnud Advokaadibüroo HETA vandeadvokaat Ardi Rebane. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt, hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu (145 eurot+ käibemaks) ei ole alust lugeda liialdatuks. Lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu aruannete nr 5210, 5228, 5243, 5284, 5384 alusel kokku 7 tundi 25 minutit. Tasu selle eest 1313,39 eurot (1002,88 eurot käibemaksumääraga 22% ja 72,48 eurot käibemaksumääraga 24%). Kohus ei pea kogu ulatuses põhjendatuks kliendisuhtlusele kulunud aega. 04.03.2026.a taotlusele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg (taotlus p. 4.1.2.2.) on kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt pikk – 4 tundi 15 minutit. Tegemist on menetluskulude nimekirjaga, mille koostamisele kuluv aeg menetlustes tavapäraselt ei ulatu ühe tunnini. Käesolev menetlus on väikesemahuline ja ka esindaja osalemisvõimalus väike, s.t. kulusid ja nende kohta käivaid dokumente on vähe. Kohus võtab siinjuures siiski arvesse, et lisaks tavapärastele menetluskuludele on esitatud taotlus deposiidina tasutud summa väljamõistmiseks isikult, kes rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust. Neid asjaolusid arvesse võttes ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude nimekirjas p. 4.1.2.2. märgitud kulunud aega enamas ulatuses kui 2 tundi 15 minutit. Tasu selle eest 326,24 eurot, lisandub käibemaks 24% ehk 78,30 eurot, kokku 404,54 eurot. Kokku võlausaldaja õigusteenuse tasu selles menetluses 1717,93 eurot, mille hulgas käibemaks 316,33 eurot. Kohus mõistab menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Võlausaldaja menetluskulud kokku 2137,93 eurot (riigilõiv 420 eurot pluss õigusteenuse tasu 1717,93 eurot) mõistab kohus välja võlgnikult OÜ JARR I.Y kasuks. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva 13

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

14

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.