Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 27.07.2006.a. hageja (liisinguandja) ja MOÜ (liisinguvõtja, kostja) vahel liisinguleping (kasutusrendileping) nr XXX (edaspidi Liisinguleping), mille eesmärgiks oli anda hageja kasutusse tema poolt välja valitud AudiǪ7 4,2 FSI quattro Tiptronic (edaspidi auto). Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 05.07.2012, mille jooksul kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale lepingujärgseid makseid vastavalt hageja poolt liisinguvõtjale esitatud arvetele. 28.07.2006.a. sõlmiti hageja kui ostja ja RATOÜ kui müüja vahel auto müügileping nr XXX, millega hageja omandas auto ja tasus auto eest müüjale 1 049 480 krooni (koos km-ga). 28.07.2006 sai kostja auto enda valdusse, vastuvõtja oli kostja juhatuse liige PS. 22.05.2009 hageja poolt kostjale auto kasutamise eest tasumiseks esitatud arve on viimane, mille kostja on täielikult tasunud. Järgnevalt esitatud arved on kostja jätnud nõuetekohaselt tasumata. 31.08.2009 saatis hageja kostjale teatise, et juhul kui ta ei tasu võlgnevust hiljemalt 14.09.2009, loeb hageja liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks ning auto tuleb koheselt tagastada OÜ-le A . 16.10.2009 tagastas kostja liisingueseme. Liisingulepingust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 27.10.2011 seisuga kokku summas 15 006,04 eurot, millest rendimaksete võlgnevus kokku 3236,68 eurot, 31.08.2009 lepingu lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot, 16.10.2009 kindlustuse arve 247,04 eurot, 08.09.200907.03.2010 Salva liikluskindlustus 47,94 eurot, 20.11.2009 turuväärtuse hindamine 51,13 eurot, 26.11.2009 auto keemiline sisepesu ja poleerimine 168,99 eurot, 15.02.2010 müügikahjum 8855,08 eurot, 03.03.2010 oksjonile registreerimise tasu 200 eurot, 03.03.2010 müügiplatsi parkimistasu (125) päeva 239,67 eurot, viivis 1951,87 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 15 006,04 eurot, menetluskulud (riigilõiv) jätta kostja kanda. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel müüdi auto liiga madala hinnaga ning kui auto oleks müüdud õige hinnaga, ei oleks hagejal kostja vastu nõuet, st auto väärtus oleks pidanud katma kõik hageja nõuded kostja vastu. Hageja nõue nn lepingu lõpetamise teatise tasu osas on kostja hinnangul põhjendamatu. Hageja nõuded kindlustusmaksete tasumiseks on tõendamata. Hageja kulutused auto keemilise sisepesu ja poleerimise osas on kostja hinnangul tõendamata ning kostja vaidleb nendele ka vastu. Kostja hinnangul ei ole hageja kulutused oksjonile registreerimiseks põhjendatud. Kostja vaidleb vastu ka hageja nõudele nn parkimistasu osas.

Kohtuotsuse põhjendused Asjas ei ole vaidluse all järgmised olulised asjaolud: -

hageja ja kostja sõlmisid 27.07.2006.a. liisingulepingu (kasutusrendilepingu) (tl 7-14);

-

28.07.2006.a. sõlmisid hageja ja RATOÜ müügilepingu (tl 16-17), millega hageja omandas auto ja tasus RATOÜ-le 1 049 480 krooni (koos käibemaksuga);

-

kostja sai auto enda valdusesse 28.07.2006.a. (tl 18);

-

22.05.2009 hageja poolt kostjale liisingueseme kasutamise eest tasumiseks esitatud arve nr A091734446 on viimane, mille kostja on täielikult tasunud;

-

31.08.2009 saatis hageja kostjale teatise, et juhul kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 14.09.2009, loeb hageja liisingulepingu ühepoolselt ülesöelduks (tl 25);

-

kostja tagastas auto OÜ-le A 16.10.2009.a. (tl 29);

-

auto müüdi oksjonil 03.02.2009.a. hinnaga 20 508,40 eurot (320 886,73 krooni).

Kuna ülaltoodud asjaolude üle ei olnud vaidlust, siis ei pea kohus andma nende asjaolude kohta esitatud tõenditele täiendavat hinnangut. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse summas 13 054,17 eurot ning viivise summas 1951,87 eurot väljamõistmist. Viivis summas 1951,87 eurot on arvestatud kuni 15.02.2010 (viivisearvestus on peatatud alates vara müügist saadud summa laekumisest ning täiendavat viivist hageja poolt ei arvestata). Hageja nõue võlgnevuse 13 054,17 eurot nõudes koosneb järgmistest summadest: -

rendimaksete võlgnevus kokku 3236,68 eurot;

-

31.08.2009 lepingu lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot;

-

16.10.2009 kindlustuse arve 247,04 eurot;

-

08.09.2009 – 07.03.2010 Salva liikluskindlustus 47,94 eurot;

-

20.11.2009 turuväärtuse hindamine 51,13 eurot;

-

26.11.2009 auto sisepesu ja poleerimine 168,99 eurot;

-

15.02.2010 müügikahjum 8855,08 eurot;

-

03.03.2010 oksjonile registreerimise tasu 200 eurot;

-

03.03.2010 müügiplatsi parkimistasu (125 päeva) 239,67 eurot.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja poolt auto ostmisel müüjale tasutud käibemaksuta summast 56 842,37 eurot on kostja hagejale hüvitanud rendimaksetena 27 478,86 eurot, millest tulenevalt jäi kostjal hagejale hüvitamata vara soetamiseks tehtud kulutusi 29 363,48 euro ulatuses.

Hageja palub kostjalt välja mõista rendimaksete võlgnevus kokku 3236,68 eurot: 01.07.2009 väljastatud arvest nr A09212875 (tl 21), maksetähtaeg 06.07.2009 summas 887,92 eurot06.08.2009 on tasutud 58,60 eurot, tasumata on 829,32 eurot; 22.07.2009 väljastatud arve nr A09245885 (tl 22), maksetähtaeg 05.08.2009 summas 800,94 eurot – täielikult tasumata; 22.08.2009 väljastatud arve nr A09280719 (tl 23), maksetähtaeg 07.09.2009 summas 801,87 eurot – täielikult tasumata; 19.09.2009 väljastatud arve nr A09314518 (tl 24), maksetähtaeg 05.10.2009 summas 804,55 eurot – täielikult tasumata. Kostja leiab, et hageja arvel A09314518 kajastub lepingujärgne makse perioodi 38 eest, mis nähtuvalt hageja poolt 03.05.23012 esitatud maksegraafikust muutus sissenõutavaks alles 15.10.2009, so ajal mil leping oli juba lõppenud. Seoses sellega puudub hagejal arvest A09314518 tulenev rendi nõudmise õigus. Rendilepingu üldiste tingimuste (edaspidi ÜT) p 10.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda auto kostja valdusest ja kasutusest välja ning lõpetada leping ühepoolselt kui 1) rentnik ei maksa ükskõik millist makset maksegraafikus toodud suuruses ja/või ajal kahel järjestikusel maksmispäeval või ükskõik milliseid lepinguga ettenähtud summasid ühe kuu jooksul alates maksmiskohustuse täitmise päevast. ÜT p 10.2. kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ükskõik millisel p 10.1. toodud alusel maksab rentnik liisingule kõik lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitab liisingule kõik lepingu lõpetamisega seotud kulutused. Kohus nõustub kostjaga, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt peale lepingu lõpetamise päeva (so 14.09.2009.a.) väljastatud arve nr A09314518, 19.09.2009.a. summas 804,55 eurot tasumist ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tasumata rendimaksed summas 2432,13 (829,32+800,94+801,87) eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata kindlustusmaksed: 16.10.2009 esitas hageja kostjale arve nr 09345277 liisingueseme kindlustusmakse tasumiseks summas 1071,66 eurot (tl 27), millest on tasumata 247,04 eurot. 19.10.2009 esitas hageja kostjale Salva liikluskindlustuse eest arve nr A09347285 (tl 28) summas 155,94 eurot, millest on tasumata 47,94 eurot. Kostja leiab, et ainsa kindlustuspoliisina on hageja nimetanud 03.05.2012 kohtule esitatud Salva kindlustuse poliisi, mille teiselt lehelt nähtub, et 27.10.2009 muutus sissenõutavaks kindlustusmakse summas 824,65 eurot. Nimetatud summa kroonides, so 12 903 krooni on hageja Salva kindlustuselt ka 29.10.2009 tagasi saanud. Seega ei ole hageja arve A9345277 824,65 eurot ületavas osas põhjendatud ega tõendatud, nagu ei põhjendatud ega tõendatud ka hageja arve A09347285 summas 155,94 eurot nagu ka selle tasumata 47,93 euro suurune osa. Hageja arvates on põhjendatud ka kindlustuste eest esitatud nõuded. Hageja ei nõua kostjalt liikluskindlustuse arve tasumist kuni 07.03.2010 kehtiva perioodi eest ning kaskokindlustuse arve tasumist kindlustusperioodi 28.07.2009 – 27.07.2010 eest. Nimetatud perioodideks olid küll algselt kindlustuslepingud sõlmitud, mille alusel esitati ka kostjale vastavad arved, kuid hageja on katkestanud kindlustused peale sõiduki valdusesse saamist ning kindlustusandja poolt on hagejale tagastatud liikluskindlustuse eest 27.10.2009.a. 1690 krooni ehk 108 eurot ning kaskokindlustuse eest 29.10.2009 12903 krooni ehk 824,65 eurot (nähtub lepingu laekumiste aruandest), mistõttu on hageja ka vastavaid nõudeid kostja suhtes vähendanud võrreldes esialgselt esitatud arvetega ja

seetõttu nõuab hageja kindlustuse eest esitatud nõuete eest tasumist vaid kuni liisinguvara tagastamiseni 16.10.2009.a. ÜT p 7.1 kohaselt kõik rendiobjekti kindlustamisega seotud kulutused kannab ja maksed maksab rentnik. Kohus leiab, et hageja on veenvalt põhjendanud arvestuse käiku ja kuna hageja nõuab kindlustuse eest tasumist kuni auto tagastamiseni 16.10.2009, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata kindlustusmaksed summas 294,98 (247,04 + 47,94) eurot. Hageja nõuab kostjalt müügikahjumi 8855,08 euro väljamõistmist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja poolt rendiobjekti ostmisel müüjale tasutud käibemaksuta summast 56 842,37 eurot on kostja hagejale hüvitanud rendimaksetena 27 478,86 eurot, millest tulenevalt jäi kostjal hagejale hüvitamata vara soetamiseks tehtud kulutusi 29 363,48 euro ulatuses (tl 123). Kostja leiab, et hageja enda poolt tõendamist on leidnud see, et sõiduki tegelik turuväärtus oli 25 564,66 eurot ehk 400 000 krooni ilma käibemaksuta, oleks sõiduki müümise korral selle hinnaga hagejale hüvitamata jäänud sõiduki müümise korral selle hinnaga hagejale hüvitamata jäänud sõiduki soetushinna osas 29 363,48 – 25 564,66 = 3798,63 eurot, mitte aga 8855,08 eurot nagu on soovinud väita hageja. Vaidluse all ei ole asjaolu, et auto oli OÜ-s A müügil hinnaga 495 000 krooni (koos käibemaksuga) ning hiljem hinnaga 449 000 krooni (koos käibemaksuga) (tl 34-35). Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja tellimusel koostas Roheline Laine OÜ auto hindamise akti nr 1114 (tl 36-38), mille kohaselt oli auto turuväärtus 20.11.2009 seisuga 500 000 krooni (sisaldab käibemaksu 20%). Aktist tulenevalt turuväärtust tõstvad ja langetavad asjaolud puuduvad. 22.01.2010 saatis hageja kostjale teatise auto oksjonile paneku kohta (tl 42), mille kohaselt on auto müügis olnud alates 16.10.2009 ja seda ei ole õnnestunud müüa, mistõttu hageja on otsustanud auto müüa oksjonil. Auto müük toimub on-line oksjoni korras 03.02.2010.a. aadressil XXX. Kuna vaidlus on auto võõrandamise hinna üle, on vaidluse lahendamise seisukohalt VÕS § 367 lg 1 ja 3 järgi tähtis, milline oli auto turuväärtus hagejale tagastamise ajal ehk 16.10.2009 ja kas auto müügihind vastas turuväärtusele. Auto müügi turuväärtuse ehk keskmise hinna määramisel tuleb lähtuda sarnase eseme, antud juhul asja keskmisest müügihinnast tulenevalt TsÜS § 65. Selle kohta saavad TsMS § 230 järgi tõendeid esitada mõlemad pooled. Liisinguandja saab tõendada, et liisingueseme harilikuks väärtuseks oligi selle müügihind. Kui liisinguvõtja seda vaidlustab, saavad nad esitada liisingueseme väärtuse kohta oma tõendeid. Asja materjalidest nähtuvalt auto tagastamisel autot ei hinnatud ja aktis väärtuse kohta märget ei ole. Kuna kumbki pool ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli auto turuväärtus auto tagastamise ajal, saab lähtuda sellest milline võis olla auto väärtus tagastamise ajale kõige lähemal ajal, st kohus lähtub RL OÜ 20.11.2009.a. hindamise aktist, mille kohaselt auto turuväärtus seisuga 20.11.2009.a. oli käibemaksuta 25 564,66 eurot. Aktist nähtub, et autol turuväärtust tõstvad ja langetavad asjaolud puudusid (tl 37). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui liisinguese müüakse turuhinnast 10% madalama hinnaga, siis tuleb lugeda et müük on toimunud turuhinnaga. Sellise käsitluse järgi oleks auto turuhinnaga müük olnud siis, kui see oleks müüdud 23 008,30 euro eest (25 564,66 eurost 10% on 2556,46, 25 564,66-2556,46= 23 008,20 eurot). Hageja müüs auto hinnaga 20 508,40 eurot. Kohus leiab, et auto on müüdud alla turuhinna. Seda et autot oleks reaalselt saanud müüa üle 23 008,20 euro, ei ole kostja tõendanud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele müügikahjum 2499,80 eurot (23 008,20 – 20 508,40).

VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. Liisingueseme müügikulud, mis on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest, on lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses. Sõiduauto liisingulepingu puhul on liisinguandja tegevus üldjuhul suunatud ka liisinguesemeks olnud ja liisingulepingu ülesütlemise tõttu liisinguandjale tagastatud sõiduautode võõrandamisele. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad kulud – nii juhul, kui liisinguandja müüb sõiduautosid ise, kui ka siis, kui liisinguandja kasutab müügiteenust-, mis võivad olla lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud: turuväärtuse hindamine 51,13 eurot, auto sisepesu ja poleerimine 168,99 eurot, oksjonile registreerimise tasu 200 eurot ja müügiplatsi parkimistes 239,67 eurot, so kokku 659,79 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud on lisakulud VÕS § 367 lg 4 mõttes, kulud on mõistlikud ja kostjalt tuleb 659,79 eurot hageja kasuks välja mõista. Hageja taotleb kostjalt ka lepingu lõpetamise teatise kulu 7,67 eurot (120 krooni) väljamõistmist. Kostja esitas sellele vastuväite. Pooled on kokku leppinud hinnakirja mõistes (ÜT p 2.1.), mis tähendab tasumäärasid, mis hageja on kehtestatud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Seega võis ja pidi kostja teadma, milliseid kahju hüvitamise nõudeid võib hageja lepingu rikkumise korral esitada. Lepingu lõpetamise teatise kulu 7,67 eurot ei ole ebamõistlikult suur ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel esitatud ja tasumata arved summas 2432,13 eurot, tasumata kindlustusmaksed 294,98 eurot, müügikahjum 2499,80 eurot, lisakulud summas 659,79 eurot ja teatise tasu 7,67 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu kohaselt oli viivise suuruseks 0,3% päevas. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni 15.02.2010.a. (tl 52-53). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumise kuuluvatelt rendimaksetelt viivis summas 1668,54 eurot (1951,87 – 283,33). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 5894,37 eurot ja viivise 1668,45 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.