Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.04.2013, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasja number
2-13-10561
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi S M` vastu 64,64 euro hüvitamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa (reg.k 74000091); asukoht: Lembitu 10, 10114 Tallinn; volitatud esindaja Ilona Põld, Eesti Haigekassa Viru osakond, juristi abi Kostja: S M (ik xxxx), elukoht: xxxx
Kirjalik menetlus Hagihind
64,64 eurot
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud asjas täielikult kostja kanda. Välja mõista S M`ilt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv 60 (kuuskümmend) eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS SEB Pank või arvele nr 221023778606 AS Swedbank, viitenumbriga 2900072136 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
Edasikaebe kord Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik
vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. Eesti Haigekassa esitas 06.03.2013 Viru Maakohtule hagi S M` vastu 64,64 euro nõudes.
Hagi asjaolud Viru Ringkonnaprokuratuuri 07.06.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse nr 12240101053 kohaselt lõi kostja 14.03.2012 M P ühe korra rusikaga näkku. Nimetatud teo tagajärjel pöördus kannatanu arstiabi saamiseks AS Rakvere Haigla poole. Kriminaalasjas menetluse lõpetamise määruses toodud asjaolude kohaselt vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste eest kostja, kes pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Haigekassa on tasunud kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest AS-i Rakvere Haigla esitatud raviteenuste arve seeria PS nr 590407 27.03.2012 alusel 64,64 eurot. Haigekassa on võtnud kannatanult tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle. Kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Lähtudes ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg 1 ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest vormistas Eesti Haigekassa Viru osakond 09.11.2012 nõudeavalduse nr 150 ja saatis selle kostjale hagiavalduses näidatud aadressil. Hageja tugineb oma nõudes ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 2 lg 1, § 25 lg 1, 29 lg 1 sätetele. RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidutustel. Tasu maksmise kohustus võetakse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. AS Rakvere Haigla on hageja lepingupartner. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega, kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse, tervishoiuteenuse osutamise, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks tehtud kulutused tagasi. Hagejal lasub põhjusliku seoses tõendamise kohustus, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Kostja süü on tõendatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud asjaoludega. Hagi tõendamiseks on hageja lisanud kirjalikud tõendid – kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kostjale saadetud nõudeavalduse nr 150, esindaja volitusi tõendava volikirja.
II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 tulenevalt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nousolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid tema elukoha aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja elukohas allkirja vastu kätte antud 12.03.2013. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 01.04.2013. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjandused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.
Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 alusel on hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Hagiavaldus on kohtule edastatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
Vastavalt riigilõivuseaduse Lisa 1 sätestatule on tsiviilkohtumenetluses avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu hagihinnaga kuni 300 eurot tasumisele kuuluvaks riigilõivu määraks 60 eurot. TsMS § 179 lg 6 tulenevalt kuulub riigilõiv tasumisele 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 415, 442 lg 4, 468 lg 1 p 2, 632 nõudeist. Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 09. mail 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.