Paloma Papp AS hagi Toomas Lehiste vastu 13 258,95 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. veebruari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Toomas Lehiste määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Toomas Lehiste (isikukood: XXX), esindaja advokaat Robert Sarv Vastustaja (hageja): Paloma Papp AS (registrikood: 10288640), esindajad vandeadvokaat Merilin Valdmaa ja advokaat Marko Pikani
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20.veebruari 2013 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Paloma Papp AS esitas 17.05.2012 Tartu Maakohtule hagi Toomas Lehiste vastu 13 258,95 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse järgi rikkus kostja hageja juhatuse liikmena hageja nimel Indem Group OÜ-ga töövõtulepingu sõlmimiseks laohoone ehitamiseks hoolsuskohustust, mille tõttu varisesid 30.12.2009 sisse laohoone katuse
kandekonstruktsioonid, millega seoses tekkis hagejale kahju 13 212,62 euro ulatuses. Kostjapoolne juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et kostja sõlmis teise juhatuse liikme ja nõukogu eelneva nõusolekuta laohoone ehituse töövõtulepingu äriühinguga, kelle põhitegevusalaks ei olnud ehitustegevus ning kellel puudus vastav erialane kogemus, ja ta ei teostanud laohoone ehitustööde üle seadusega ettenähtud omanikujärelevalvet.
2.Hageja esitas 15.02.2013 taotluse hagi tagamiseks, sest hagi tagamata jätmise korral võib osutuda rahalise nõude rahuldamise kohta tehtava kohtuotsuse täitmine võimatuks. Hagi tagamisabinõuna taotles hageja TsMS § 378 lg 1 p 1 ja 2 alusel kostja ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga XXX kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 13 212,62 eurot ning kostjale kuuluva mootorsõiduki arestimist ja käsutamist keelava keelumärke kandmist Maanteeameti liiklusregistrisse.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20. veebruari 2013 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ja seadis viivitamatult korteriomandile, asukohaga XXX, mille reaalosa on eluruum nr 21 ning mille omanikuna on registrisse kantud M, L., mille kohta avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva jaoskonnas registriosa nr XXX, kinnistusregistrisse IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 13 212,62 eurot Paloma Papp AS kasuks. Kohus määras kindlaks rahasumma – 13 000 eurot, mille maksmisel kostja poolt kohtu deposiitarvele või millises ulatuses pangagarantii esitamisel tühistatakse kostja avalduse alusel hagi tagamine, asendades selle rahaga või pangagarantiiga. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse kostjale kuuluva sõiduki arestimiseks. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt on taotlus hagi tagamiseks hageja poolt piisavalt põhjendatud, et see rahuldada. Hagiavalduse järgi heidab hageja kostjale kui juhatuse liikmele ette kolme rikkumist: laohoone ehituse töövõtulepingu sõlmimist teise juhatuse liikme ja nõukogu nõusolekuta; laohoone ehituse töövõtulepingu sõlmimist isikuga, kellel puudub varasem kogemus laohoone ehituse alal; ning ehitusalase järelevalve teostamata jätmist. Hagiavalduses esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik eeldada, et nõue on perspektiivitu. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. Hageja taotleb kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja ühisomandisse kuuluvale korteriomandile asukohaga XXX. Kinnistusregistri väljavõttest registriosa nr XXX kohta nähtub, et nimetatud korteriomandi omanikuna on kinnistusregistrisse kantud M. L.. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et kostja Toomas Lehiste on alates 05.09.1981 M. L. abielus. Ostu-müügilepingu kohaselt ostis M. L. korteriomandi, asukohaga Piiri 8-21 Põlva, 14.12.1993. Abieluvararegistri väljavõttest nähtub, et kostja Toomas Lehiste ja M. L. pole sõlminud abieluvaralepingut. Neil asjaoludel tuleb korteriomandit käsitleda vastavalt PKS §-de 211 ja 25 sätetele M. L. ja Toomas Lehiste ühisvarana. Kuna korteriomand kuulub ühisvarana ka kostja T. Lehistele, on võimalik seada hagi tagamiseks hüpoteek kostja ühisomandis olevale korteromandile XXX. TsMS § 378 lg 4 sätestab, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Seega ei tohi hagi tagamise abinõu olla kostja jaoks ülemäära koormav. Kuna kostja ja tema abikaasa ühisomandis olevale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine vähendab nii kostjale kui ka tema abikaasale kuuluva omandi väärtust, on ühisomandis olevale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine põhjendatud ainult juhul, kui puuduvad teised kostjat vähemkoormavad hagi tagamise abinõud.
Hageja on taotlenud ka kostjale kuuluva mootorsõiduki arestimist ning käsutuskeelu kandmist Maanteeameti liiklusregistrisse. Maanteeameti vastuse järgi kuulub kostja T. Lehistele sõiduk, kuid kuna täpsemad andmed sõiduki kohta puuduvad, pole võimalik hinnata, kas ja kui suures ulatuses on võimalik sõiduki müügist saadud rahast hageja nõuet rahuldada. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas kostjale kuuluv sõiduk on abikaasade ühisvara. Kohus leidis, et puuduvad teised, kostjat vähem koormavad ja hageja nõude rahuldamist tagavad hagi tagamise abinõud ning ühisomandis olevale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmata jätmisel võib hageja nõude täitmine muutuda pärast korteriomandi võõrandamist kostja ja tema abikaasa poolt võimatuks. Seega on kostja ühisomandis olevale korteriomandile kohtuliku hüpoteegi seadmine põhjendatud. Hüpoteek ei takista kinnistu valdamist, kasutamist ega käsutamist, kuid hagi rahuldamisel on hagejal võimalik nõuda kohtuotsuse täitmist hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Hagi tagamise eesmärgiks on kohtu poolt tunnustatud nõude maksimaalselt efektiivne realiseerimine. Hüpoteegisumma määrab kohus hagi hinna ulatuses, s.o 13 212,62 eurot. Kuna kostja ühisomandis oleva korteriomandi arvelt on võimalik hageja nõue suure tõenäosusega rahuldada, on täiendavalt kostjale kuuluva sõiduki arestimine kostjale ülemäära koormav. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja taotluse kostjale kuuluva sõiduki arestimiseks. Kohus määras TsMS § 385 alusel rahasummaks, mille maksmisel kohtu selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine, 13 000 eurot, s.o põhivõlgnevuse ligikaudne suurus. Kui kostja tasub nimetatud rahasumma kohtu deposiitarvele või esitab samas ulatuses pangagarantii, tühistab kohus kostja taotluse alusel hagi tagamise.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.T. Lehiste esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20. veebruari 2013 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti seatud hagi tagamise korras hüpoteek ühisomandisse kuuluvale korteriomandile. Olukorras, kus kolmas isik (M. L.) ei ole tsiviilasjas kostjaks ja TsMS § 378 lg 1 p 1 võimaldab vaid kostja kinnisvara hüpoteegiga koormata, ei ole võimalik M. L. kuuluvat kinnisvara hüpoteegiga koormata – tegemist oleks tema omandiõiguse rikkumisega. Praegusel juhul on aga kohus koormanud hüpoteegiga kolmanda isiku vara, s.o ühisomandisse kuuluva korteriomandi. Kohtuliku hüpoteegi seadmisele kohalduvad kõik asjaõigusseaduse sätted. AÕS § 325 lg 1 kohaselt võib kinnisasja mõttelist osa hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. AÕS § 70 lg 3 sätestab, et kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Vaidlust ei saa olla selles, et mõtteline osa saab eksisteerida vaid kaasomandi korral, kuna ühisomandi puhul ei saa ka mõtteliselt piiritleda omanike osade suurust. Seega saab hüpoteeki seada vaid mõttelisele (kindlaksmääratud suuruses) osale. Järelikult ei võimalda kehtiv õigus koormata T. Lehistele ja M. L. kuuluvat korteriomandit tervikuna, kuna see on ka M. L. ühisomandis. Kostjale kuuluvat kindlaksmääramata osa ei saa aga eraldi hüpoteegiga koormata, kuna see on ühisomandi osa – kostjale kuuluvat osa saaks hüpoteegiga koormata vaid siis, kui see oleks kostja kaasomand; 2) on ebaõige hageja väide, et kostjale kuulub korteriomandist 1⁄2 suurune mõtteline osa, kuna AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. See tähendab, et kostjale ei kuulu korteriomandist 1⁄2 osa, vaid
see osa on kindlaksmääramata. Ühisomandi puhul ei ole omanike osad kindlaks määratud (tegemist ole nn reaalse omandiga), mistõttu ei saa ühisomand enne selle lõpetamist kindla (isegi mõttelise) suurusega (kaas)omandiks muutuda. Seega on hageja väited õiguslikult perspektiivitud ning hagi tagamise avaldus oleks tulnud rahuldamata jätta.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Paloma Papp AS vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebuse esitaja selgitanud, kuidas rikub ühisvarale seatud hüpoteek tema õigusi (kostja on hagi tagamise vaidlustamisel käsitlenud üksnes kolmanda isiku õigusi). Kuna TsMS § 390 lg 1 järgi ei saa maakohtu määruse peale, millega rahuldati hagi tagamise taotlus, esitada määruskaebust isik, kes ei ole asjas pooleks, ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust M. L. puudutavad seisukohad hagi tagamise ja selle abinõu osas; 3) on meelevaldne ja kohtupraktikaga vastuolus väide, et TsMS § 378 lg 1 p l alusel ei ole kohtul võimalik seada kohtulikku hüpoteeki ühisomandis olevale varale. Seadusest ei tulene, et kinnisasi, millele kohtuliku hüpoteeki seadmist taotletakse, peab olema kostja ainuomandis. Kohtupraktikas on analoogsetes asjades kohus asunud seisukohale, et sellisel viisil kolmanda isiku õiguste piiramine on põhjendatud ning juhul, kui sellega tekitatakse kolmandale isikule kahju, võib isik esitada hageja vastu kahjuhüvitamise nõude (lisaks on hageja andnud hagi tagamisel tagatise). Samas, juhindudes eelnevalt esitatud selgitustest, on antud juhul M. L. kahju tekkimine vähetõenäoline, sest ühisomandi osa ei ole tal võimalik iseseisvalt käsutada (võõrandada, koormata vms). Seejuures ei takista kohtuliku hüpoteegi sissekandmine kostjal ja M. L. korteriomandi valdamist, kasutamist ega edasist käsutamist. Kohtupraktika ühene seisukoht on, et rahalise nõude korral on kõige vähem koormavaks hagi tagamise abinõuks kohtuliku hüpoteegi seadmine võlgniku kinnisvarale. Seega puudub antud juhul vaidlus selles, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja ühisomandis olevale korteriomandile on sobivaks ja proportsionaalseks hagi tagamise abinõuks TsMS § 378 lg 4 mõttes. Kõnealusel juhul puuduvad teised kostjat (ja/või tema abikaasat) vähem koormavad abinõud. Hageja taotles küll kohtult hagi tagamise eesmärgil kostjale kuuluva mootorsõiduki arestimist, kuid kohus seda taotlust ei rahuldanud. Käesolevaks hetkeks on hagejale saanud teatavaks, et kostjale kuulub sõiduauto Kia Rio. Kuna kõnealune sõiduk on omandatud abielu jooksul, kuulub ka see vara M. ja Toomas Lehiste ühisvarasse. Lisaks on kõnealuse sõiduki väärtus käesoleval hetkel kõigest ca 1 800 eurot, st sõiduki võõrandamise korral on kostjal õigus ca 900 eurole, mis ei ole ligilähedaseltki piisav, et täita hageja nõue summas 13 212 eurot. Kostja ei ole ise esitanud oma määruskaebuses tõendeid selle kohta, et talle kuuluks täiendavat vara, mille arvel oleks võimalik hageja nõude rahuldamine; 3) juhul kui ringkonnakohus ei nõustu hageja ja maakohtu seisukohtadega ning leiab, et kohtuliku hüpoteegi seadmine kostja ühisomandis olevale korteriomandile ei ole seadusega kooskõlas, saab ringkonnakohus teha TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse hagi tagamise abinõu osas, asendades kohtuliku hüpoteegi keelumärkega. Hageja on seisukohal, et üksnes TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel kostjal XXX korteriomandiga tehingute ja toimingute tegemise täielik keelamine ja keelumärke kinnistusraamatusse kandmine tagab hageja õigusi piisaval määral.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20.veebruari 2013 määrus muutmata.
Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole vaidlustatud määruse tühistamise aluseks.
7.TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, ning ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud ning ringkonnakohus ei korda neid. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid vajalikus ulatuses põhistanud ning maakohus on õigesti, lähtudes hageja poolt esitatud põhistusest, hagi taganud. Maakohtu määrus vastab TsMS §-dele 463 ja 465. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga.
8.Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei ole määruskaebuse esitaja väide, et hüpoteeki saab seada mõttelisele osale kinnisasjast vaid siis, kui see on kaasomaniku osa, seega ei ole võimalik seada kohtulikku hüpoteeki ühisomandis olevale korteriomandile. Maakohus on vaidlustatud määrusega seadnud kohtuliku hüpoteegi kogu ühisomandis olevale kinnisasjale. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja väide, et abikaasade ühisomandi korral ei saa seada hüpoteeki vaid ühe abikaasa kindlaksmääramata osale ühisvarast, vaid hüpoteegiga on võimalik koormata kogu kinnisasi. Antud juhul koormab kohtulik hüpoteek kinnisasja tervikuna, kuid sissenõude pööramisel abikaasade ühisvarale tuleb sissenõudjal TMS § 14 lg 2 kohaselt nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, s.o täitemenetluses on abikaasa õigused kaitstud. Samuti arvestades seda, et PKS § 33 lg 3 kohaselt muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga, on õigustatud kohtuliku hüpoteegi seadmine tagamaks võlgniku kohustuste täitmine pooles väärtuses ühisvarast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.