2-11-43978/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Aleksandr Aleksejev, LA ja AS SEB Pank sõlmisid 26.01.2005 laenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja kaaskostjatele laenu 121 508 eurot laenu tagastamise tähtpäevaga 20.01.2024, intressimääraga kuue kuu EURIBOR + 0.6% aastas ning muudel Lepingus toodud tingimustel. Lepingu punkti 5.3 kohaselt kohustusid kaaskostjad tasuma intresse annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 20. kuupäeval. Lepingu punkti 16.1.1 kohaselt loetakse kõik lepingu alusel kaaskostjate poolt tehtavad maksed tasutuks, kui maksete tegemiseks vajalik raha on üle antud hageja käsutusse, s.t on laekunud konto(de)le pangas. Lepingu punkti 20 järgi on hagejal õigus nõuda lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist seaduses sätestatud määras. Kaaskostjad on lepingut rikkunud, jättes nõuetekohaselt täitmata oma kohustuse tasuda laenu tagasimakseid ja intressi. Vastavalt lepingu punkti 23.1 alapunktile a on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui kaaskostjad ei täida tähtaegselt lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja kaaskostjad on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ja hageja on andnud kaaskostjatele kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud maksete tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist, ja kui kaaskostjad ei ole hageja eelnimetatud avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud. Hageja saatis 28.08.2008 kaaskostjatele lepingu erakorralise ülesütlemise teate, andes võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 24.09.2008. Kostja teates antud tähtpäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 25.09.2008. Lepingu järgi kuuluvad kaaskostjate poolt tasumisele järgmised maksed (eurodes): tagastamata laen 85 969,76, tasumata intress 3 663,84, viivis seisuga 15.09.2011 22 386,60, kokku 112 020,20. Kogu nõue kaaskostjate vastu on seega 15.09.2011 seisuga kokku 112 020,20 eurot, hagi esitamise aja seisuga ei ole kaaskostjad enda võlgnevust hageja ees kustutanud. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis seadusjärgse määraga alates 16.09.2011 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. 14.10.2011 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Hageja märgib, et tagatisvara müügitehingu päeva seisuga olid kaaskostjatel täitmata kahest laenulepingust (XXX ja XXX) tulenevad kohustused, kusjuures mõlemast laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohane täitmine oli tagatud hageja kasuks seatud hüpoteegiga kinnistule asukohaga XXX, Maardu linn. Nimetatud kinnistu müügist laekunud rahast kustutas hageja kõik laenust nr XXX tulenevad nõuded summas 89 877,32 eurot ning osaliselt laenu XXX põhiosa summas 12 381,31 eurot. Hageja peab vajalikuks siinkohal märkida, et tagatiseks oleva kinnistu müügihind oli hagejale deponeeritud makse selgitusega „lepingud XXX ja XXX“ (29.01.2010 sõlmitud asjaõiguslepingu punkt 2.2). Hagiavaldus ja kaaskostjatele esitatud ülesütlemisteated on dateeritud erinevate

kuupäevadega ja nimetatud dokumentides toodud summad ei saagi olla ühesugused, kuna kaaskostjad on laenu osaliselt tagastanud. 04.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Seoses sellega, et kostjad on pärast hagi esitamist tasunud hagejale laenulepingust nr. XXX tulenevate nõuete katteks kokku 576,29 eurot, vähendab hageja nimetatud laenulepingust tulenevat põhiosa nõuet 576,29 euro võrra. 03.03.2013 seisuga moodustavad laenulepingust XXX tulenevad nõuded seega kokku 121 538,44 eurot, millest: tagastamata laen 85 393,47 eurot, tasumata intress 3 663,84 eurot, viivis seisuga 03.03.2013 32 481,13 eurot. Kokku 121 538,44 eurot. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Kohtumaterjalid on kostjale AA ́ile kätte toimetatud tööandja OÜ A vahendusel 19.07.2012 (tl 103). Kostja AA kohtule vastuväiteid esitanud ei ole. 12.10.2011 esitas kostja LA oma vastuse kohtule. Kostja LA ei olnud hagiga nõus ja vaidlustas kogu põhivõla summa, aga samuti ka intressid ja viivised. 26.01.2005 kirjutas kostja alla laenulepingule nr. XXX. Vastavalt laenulepingu p.3.4 oli laenu kasutamise otstarve: maja ostmine. Nimetatud laenulepingu alusel saadud raha kasutas kostja LA sihipäraselt. 26.01.2005 oli sõlmitud ka maja, aadressil XXX, Maardu, kinnistu müügileping. Lepingu hind oli 2 250 000 krooni (143 801 eurot). AS SEB Pank seadis hüpoteegid. Enam kui kolm aastat maksti maksed vastavalt laenulepingule regulaarselt ja kohusetundlikult. Kuid 2008 makseraskuste tõttu ei saanud kostjad teha õigeaegselt laenulepingust tulenevaid makseid. Augustis 2008 ütles AS SEB Pank erakorraliselt üles laenulepingu nr XXX, mitte laenulepingu nr. XXX. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses kostja LA nimele laenulepingu nr. XXX ülesütlemise teatist. 2010 leidsid kostjad oma majale ostja. AS SEB Pank, tutvunud müügilepingu tingimustega, andis oma nõusoleku tehingu sooritamiseks. 29.01.2010 müüsid kostjad maja ära 1 600 000 krooni (102 258,63 euro) eest ja AS SEB Pank kustutas hüpoteegid. Kinnistu müügilepingu p.3.2 alusel nimetatud raha notar edastas AS SEB Pangale. Kuid hagiavaldusele lisatud dokumentides („laenu maksete aruanne" ja laenu viivisearvestus") hageja ei näidanud, et sai maja müügi eest 102 258,63 eurot. Sellest tulenevalt on viivise arvestus samuti tehtud valesti. Pärast maja müümist AS SEB Pank ei esitanud kostjale LA ́le mingisuguseid finantsnõudmisi, kuid jätkas igakuiselt AAi arvelduskontolt kõikide sinna laekunud summade äravõtmist. Hagiavalduse kohaselt oli laenulepingu erakorralise ülesütlemise päeva seisuga kostja LA võlgnevus 5 992,27 eurot (sh tasumata intress 4 331,92 eurot) ning laenu jääk 75 265,77 eurot. AA ́ile esitanud ülesütlemise teatises oli teised summad: tasumata intress 2 676,11 eurot ja laenu jääk oli 105 228,17 eurot. Hagiavalduses oli märgitud, et tasumata intress 3 663,84 eurot ja tagastamata laenu suurus 85 969,76 eurot. Igal dokumendil on erinevad summad. Kostja LA leiab, et hageja ei ole tõendanud nimetatud summasid ja ei ole esitanud kohtule tõendeid ja arvestusi nimetatud nõude kohta. Maja müügi eest sai hageja AS SEB Pank 102 258,63 eurot. Kostja LA leiab, et rahaga, mille AS SEB Pank sai maja müügi eest, kustutakse kõik laenulepingust nr. XXX tulenevad võlgnevused. Kostja LA palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuistung Kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Kostjad on kohtukutsed isiklikult kätte saanud. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmisest ega taotlenud istungi edasilükkamist. Hageja esindaja taotles asja sisuliselt lahendada. Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 121 538,44 eurot, millest tagastamata laen 85 393,47 eurot, tasumata intress 3 663,84 eurot, viivis seisuga 03.03.2013 32 481,13 eurot, kokku 121 538,44 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 26.01.2005 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille alusel hageja andis kostjatele laenu summas 121 508 eurot, intressiga määras 6 kuu EURIBOR + 0,6 % aastas ja lõpptähtajaga 20.01.2024. Laenulepingu punkti 5.3 kohaselt kohustusid kostjad tasuma intresse annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 20. kuupäeval. Lepingu punkti 10.1 kohaselt seati lepingu täitmise tagamiseks hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Maardu linn, kinnistusregistriosa XXX (tl 7). Lepingu punkti 16.1.1 kohaselt loetakse kõik lepingu alusel kaaskostjate poolt tehtavad maksed tasutuks, kui maksete tegemiseks vajalik raha on üle antud hageja käsutusse, s.t on laekunud konto(de)le pangas. Laenulepingu punkti 20 järgi on hagejal õigus nõuda lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel viivist seaduses sätestatud määras (tl 6-10). Kostjad rikkusid lepingut, jättes nõuetekohaselt täitmata oma kohustuse tasuda laenu tagasimakseid ja intressi (tl 11-14). Vastavalt laenulepingu punkti 23.1 alapunktile a on hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui kostjad ei täida tähtaegselt lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või intressi tasumise kohustust ja kostjad on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme järjestikuse maksega ja hageja on andnud kostjatele kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud maksete tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist, ja kui kostjad ei ole hageja eelnimetatud avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust likvideerinud (tl 9). Hageja saatis 28.08.2008 kostjatele lepingu erakorralise ülesütlemise teate (tl 16, 77), andes võimaluse tasuda võlgnevus hiljemalt 24.09.2008. Kostjad teates antud tähtpäevaks võlgnevust ei tasunud, mille tulemusena hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 25.09.2008. Samuti puudub vaidlus, et lepingu tagamiseks oli seatud kostjale AA ́ile kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, Maardu linn, kinnistusregistriosa XXX hüpoteek summas 2 470 000 krooni hageja kasuks, millise osas sõlmiti ka 26.01.2005 notariaalne kinnistu müügi- ja kinnistu hüpoteegiga koormamise leping ning asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused (tl 38-49). Poolte vahel on vaidlus võlgnevuse suuruse üle. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on nõudnud lepingust tulenevate kohustuste täitmist mõlemalt kostjalt. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjatelt välja mõista laenulepingu alusel võlgnevuse summas 121 538, 44 eurot, millest tagastamata laen on 85 393,47 eurot, tasumata intress 3 663,84 eurot ja viivis seisuga 03.03.2013 32 481,13 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivise seadusjärgse määraga alates 04.03.2013 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Kostja LA on seisukohal, et kostjatel puudub võlgnevus hageja ees. 2010 müüsid kostjad maja ära 1 600 000 krooni eest ja hageja kustutas hüpoteegid. Hageja sai maja müügist 102 258,63 eurot. Kostja LA leidis, et hageja ei ole esitanud hagiavalduses tema nimele laenulepingu nr.XXX ülesütlemise teatist. Kostja LA on seisukohal, et raha, mille hageja sai maja müügi eest, kustutati kõik laenulepingust nr XXX tulenevad võlgnevused. Samuti ei nõustu kostja LA intresside ja viiviste võlgnevusega, kuna hageja poolt esitatud dokumentidel on erinevad summad. Lisaks ei ole hageja tõendanud nimetatud summade nõuet ja ei ole esitanud kohtule tõendeid ja arvestusi nimetatud nõude kohta. Kohtule esitatud 29.01.2010 poolte vahel sõlmitud notariaalse hüpoteekide kustutamise avalduse, kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingute ja kinnistamisavalduste (tl 50-60) punkti 2.2. kohaselt leppisid müüja ja hüpoteegipidaja kokku, et seoses käesolevas lepingus nimetatud lepingu eset koormavate käesoleva lepingu punktis 1.2 nimetatud hüpoteekide kustutamisega kohustub müüja täitma hüpoteekidega tagatud nõude summas 1 600 000 krooni. Nimetatud summa kohustus müüja tasuma hüpoteegipidaja kontole selgitusega „lepingud nr XXX ja XXX“ hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Kinnistu (tagatisvara) müügitehingu päeva seisuga olid kostjatel täitmata kahest laenulepingust XXX (tl 69-74) ja XXX tulenevad kohustused. Mõlemast laenulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohane täitmine oli tagatud hageja kasuks seatud hüpoteegiga kinnistule asukohaga XXX, Maardu linn. Nimetatud kinnistu müügist laekunud rahast kustutas hageja kõik laenust nr XXX tulenevad nõuded summas 89 877,32 eurot (tl 75-76) ning osaliselt laenu XXX põhiosa summas 12 381,31 eurot (tl 13). Seega eeltoodu ja laenumaksete aruannetega (tl 11-14) on tõendatud kostjate võlgnevus hageja ees, mis tuleneb laenulepingust nr XXX. Kostja LA väited, et hageja on kostjatele saadetud dokumentides (tl 77-78) esitanud erinevad summad, on alusetud. Hageja poolt kostjatele saadetud teadetest nähtuvalt on kostjatele edastatud dokumentides erinevad summad, kuna hagiavaldus ja kostjatele esitatud ülesütlemisteated on dateeritud erinevate kuupäevadega, millest tulenevalt ei saagi kostjatele saadetud dokumentides toodud summad olla ühesugused, kuna kostjad on laenu osaliselt tagastanud. Pärast hagi esitamist tasusid kostjad hagejale laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete katteks kokku 576,29 eurot, millest tulenevalt vähendas hageja nimetatud laenulepingust tulenevat põhiosa nõuet 576,29 euro võrra. Hageja on kostjale LA ́le edastanud teated laenulepingu XXX ülesütlemisest (tl 77-78) laenulepingus märgitud aadressile Linnamäe 36-54, Tallinn. Laenulepingu üldtingimuste p. 25 b) kohaselt lepinguosaliste lepingu täitmisega seotud teated peavad olema kirjalikus vormis. Teade loetakse teate adressaadiks oleva lepinguosalise poolt kätte saaduks, kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel liht- või tähitud kirjana teise lepingusaolise lepingus nimetatud asukoha või muu tema poolt kirjalikult teatud aadressil ja teate postitamisest on möödunud kolm tööpäeva (tl 10). Asjas ei leidnud tõendamist, et kostja LA oleks hagejale kirjalikult teatanud muu aadressi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjatelt kuulub välja mõistmisele lepingu alusel võlgnevus summas 85 393,47 eurot.

Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 26.01.2005 sõlmitud laenulepingu nr XXX kohaselt leppisid pooled intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 0,6 % aastas (tl 6). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 3 663,84 eurot. Kostja LA on esitanud vastuväite intressinõudele. Kostja LA leidis, et hageja ei ole tõendanud tasumata intressi nõuet ja ei ole esitanud kohtule tõendeid ja arvestusi nimetatud nõude suuruse kohta. Hageja on kohtule esitanud laenumaksete aruande (tl 11-14) laenulepingu nr XXX kohta, millega on tõendatud kostjate võlgnevus hageja ees. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub solidaarselt kostjatelt välja mõistmisele vastavalt hageja poolt taotletule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumise võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult nõuda rahalise kohustuse täitmist ning selle kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste punkti 20 kohaselt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist 7 % aastas (Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga tõuseb viivise määr seaduses sätestatud määrani). Viivist arvestatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu või laenu osa tagastamise tähtpäevale järgneval päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval (tl 9). Hageja on kohtule esitanud laenumaksete aruande (tl 11-14) ja viivisearvestuse perioodil 20.11.2007 kuni 15.09.2011 (tl 17-18) summas 22 386,60 eurot laenulepingu nr XXX kohta, millega on tõendatud kostjate võlgnevus hageja ees. 04.03.2013 täpsustas hageja oma nõuet. Viivis seisuga 03.03.2013 on 32 481,13 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise osas lepingus kokku leppinud, seega olid kostjad nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas kostjatelt väljamõistmisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et kostjatelt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 04.03.2013 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/