Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Toimik nr 2-12-29398
Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 01.04.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Swedbank Liising AS-i hagi KT vastu võla nõudes Hagihind: 10 211,61 eurot Kohtuistungite toimumise aeg: 17.10.2012, 27.11.2012, 13.02.2013 Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) Hageja esindajad: Külli Reinfeld (e-post [email protected]), Marge Sillamaa (epost [email protected]) Kostja: KT(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438 ja § 444 lg 1, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, kostja seisukohad ja kohtuotsuse põhjendused
käenduslepingut sõlminud ei ole. 13.02.2013 kohtuistungil teatas kostja, et ei vaidle vastu, et käenduslepingul on tema allkiri. Kuivõrd kostja nõustub hagejaga, et käenduslepingu on allkirjastanud kostja, on kohtu hinnangul käenduslepinguga (lk 47-48) käenduslepingu sõlmimine tõendatud. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 järgi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hageja nõue koosneb debitoorsest võlgnevusest (tasumata põhiosa ja intressimaksed enne lepingu ülesütlemist) summas 652,99 eurot, käibemaksuvõlgnevusest 741,57 eurot, viivismaksete võlgnevusest 167,33 eurot, kindlustusmaksete võlgnevusest 149,49 eurot ja vara jääkmaksumusest 3 707,86 eurot. Debitoorse võlgnevuse, kindlustusmaksete võlgnevuse ja viivismaksete tõendamiseks on hageja esitanud arved (lk 24-30), maksekorraldused liisinguvõtja kindlustusmaksete tasumise kohta (lk 34, 37) ja koondarve (lk 36), viivisarved (lk 40-46), millelt nähtub ka viiviste arvestus. Jääkväärtus nähtub liisingulepingule lisaks olevast maksegraafikust (lk 14). Pooled ei vaidle, et liisinguese on hagejale tagastamata. Seetõttu ei saa hageja nõudest maha arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel VÕS § 367 lg 3 alusel. Käibemaksuvõlgnevus on käibemaks jääkväärtuselt. Kohus nõustub hagejaga, et käibemaksuseaduse mõttes on ta liisingueseme kostjale võõrandanud. Kostja ei ole hageja arvestustele ega tõenditele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude 5 419,24 euro väljamõistmiseks VÕS § 367 lg 1 ja VÕS § 145 lg 1 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Hageja ja liisinguvõtja on liisingulepingu p 5.1 kokku leppinud viivisemääras 0,25% päevas. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist TsMS § 367 järgi hagi esitamisest põhinõude täitmiseni. Vastavalt käenduslepingule on kostja vastutuse maksimaalmääraks liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest 12 158,41 eurot. Kohus rahuldab viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 145 lg 1 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt (5 251,91 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,25% päevas, arvestades, et kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 12 158,41 eurot.
Esitatud hagilt kuulus riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv täismääraga 600 eurot või soodusmäära kohaldumisel 500 eurot. Kuivõrd hageja ei esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, jätab kohus TsMS § 162 lg 5 kohaselt soodusmäärast enam tasutud osa hageja kanda ja menetluskulud ülejäänud osas, seoses hagi täieliku rahuldamisega, TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.