lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-58581/17

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.02.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-58581/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2076
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58581

Tsiviilasi

K.T. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. septembri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/3673

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. detsembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.T. määruskaebus Kirjalik menetlus

Kohtuistungi toimumise aeg

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): K.T. (ik: xxxx) Vastustaja (puudutatud isik): Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, asendaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Külli Reinfeld

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. detsembri 2014 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus K.T. kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1.Tartu kohtutäitur O. Kutšmei menetluses on täiteasi nr 084/2013/3673, kus võlgnikuks on K.T. (võlgnik/avaldaja), aluseks Swedbank Liising AS (sissenõudja) 04.11.2013 täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 01.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-29398, nõude sisuks võlg ja viivis. Võlgnik esitas 01.09.2014 kohtutäiturile kaebuse, milles palus määrata kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 25 lg-ga 1 mõistlik tähtaeg kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks; lükata edasi võlgniku vara suhtes kõigi täitetoimingute tegemine kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni; kuna nõude suurus eeldab läbirääkimisi finantseerimisasutustega nõude täitmise eesmärgil võõrvahendite kaasamiseks, määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva; edasi lükata kõik täitetoimingud kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni. Kohtutäitur jättis 21.09.2014 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. 06.10.2014 esitas võlgnik maakohtule kohtutäituri otsuse peale kaebuse ja 21.11.2014 täpsustatud taotlused. Võlgnik palus kohustada kohtutäiturit määrama kooskõlas TMS § 25 lg-ga 1 mõistlik tähtaeg kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ning edasi lükata kõik täitetoimingud kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur täitmisteadet võlgnikule nõuetekohaselt enne menetlustoimingute tegemise alustamist kätte toimetanud. Kohtutäitur on kiirustanud Ametlikes Teadaannetes täitmisteate avaldamisega, jättes kasutama kohasemad viisid. Võlgnik elab täitmisteates märgitud aadressil, tal on elektronposti aadress ja telefon. Võlgnik sai täitmisteate kätte 22.08.2014 koos muude teadete ja nõuetega. TMS § 24 lg-st 2 järeldub, et täitemenetlus algas 22.08.2014, kuid kohtutäitur on juba eelnevalt teinud täitmistoiminguid, jättes võlgniku ilma võimalusest täita täitedokument vabatahtlikult ning väiksemate kuludega.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohtutäitur palus jätta kaebuse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kui kohus vaatab kaebuse läbi, siis rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et kui võlgnik sai täitmisteate kätte 22.08.2014, möödus vabatahtliku täitmise tähtaeg TMS § 25 lg 1 järgi igal juhul hiljemalt 22.09.2014. Sissenõudja ei ole andnud nõusolekut 30 päevast pikema vabatahtliku täitmise tähtaja määramiseks, ka seaduses ega täitedokumendis ei ole tähtaega määratud. Eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust, ei ole pärast 22.09.2014 seadusega kaitstud tema õigus saada täiteasjas täitedokumendi (täiendavat) vabatahtliku täitmise tähtaega. Kuna vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud, pole võimalik lükata täitetoimingute läbiviimist edasi vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni. Avaldaja kinnitusel elab ta täitmisteates näidatud aadressil Antslas xxx. Kohtutäituril ei õnnestunud täitmisteadet ja sellele lisatud dokumente nimetatud aadressil 09.11.2013 kell 12.45 ega 16.11.2013 kell 18.10 avaldajale isiklikult üle anda ega toimetada neid kätte ka avaldaja eluruumis viibivale muule isikule. 09.11.2013 jäeti maja välisuksele teade kohtutäituri bürooga ühenduse võtmiseks ja 16.11.2013 kinnitati võlgnikule adresseeritud menetlusdokumente sisaldav ümbrik ilmastikukindla teibiga maja välisuksele. Kohtutäitur loeb täitmisteate koos lisadega võlgnikule kättetoimetatuks 16.11.2013 TsMS § 326 lg 1 alusel. 26.11.2013 avaldas kohtutäitur täitmisteate Ametlikes Teadaannetes. Arvestades, et võlgnik sai täitmisteate koos lisadega kätte 16.11.2013 ega ole esitanud kohtutäiturile taotlust 30 päevast pikema vabatahtliku täitmise tähtaja määramiseks, puudub kohtutäituril võimalus määrata võlgnikule täiendav vabatahtliku täitmise tähtaeg.
3.Sissenõudja, Swedbank Liising AS palus jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes kohtutäituri seisukohtadega. Kuna võlgnik sai täitmisteate kätte hiljemalt 22.08.2014, on vabatahtliku täitmise aeg möödas. Võlgnikul on olnud piisavalt aega kohustuse täitmiseks. Tema käitumine dokumentide mittevastuvõtmisel ja täitemenetluse venitamisel on pahatahtlik ja lubamatu. Avaldaja on vältinud ka tsiviilasjas nr 2-12-29398 kohtuotsuse ja menetluskulude kindlaksmääramise määruse vastuvõtmist.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus jättis 17. detsembri 2014 määrusega kohtutäitur O. Kutšmei taotluse K.T. i avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata K.T. i kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 21. septembri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/3673. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 10 alusel K.T. i kanda. Määruse kohaselt on TsMS § 477 lg 1; § 423 lg 2 p 2 sätte peamiseks eesmärgiks vältida menetlusosalistele kulutuste tekitamist sellise avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub alus. Arvestades menetluse väikest mahtu, senist menetluskäiku ja menetlusosaliste võimalikke kulusid, pidas kohus mõistlikuks lahendada asi sisuliselt, mitte analüüsida avalduse perspektiivikust avalduse läbi vaatamata jätmist kaaludes. Kohus leidis, et kohtutäituri 21.09.2014 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Võlgniku rahvastikuregistri järgne elukoht on Antsla xxx ja enda kinnitusel ta sellel aadressil ka elab. Kohtutäituri esitatud menetlusdokumentide kättetoimetamise aktist nähtuvalt on võlgnikule püütud nimetatud aadressil dokumente kätte toimetada 09.11.2013 kell 12.45 ja 16.11.2013 kell 18.10. Dokumente ei õnnestunud üle anda ei võlgnikule isiklikult ega ka võlgniku eluruumis viibivale muule isikule. 9. novembril jäeti maja välisuksele teade kohtutäituri bürooga ühenduse võtmiseks ja 16. novembril kinnitati võlgnikule adresseeritud menetlusdokumente sisaldav ümbrik ilmastikukindla teibiga maja välisuksele. Eeltoodut arvestades nõustus kohus kohtutäituriga, et dokumendid tuleb lugeda võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel 16.11.2013. Seega ei oma tähtsust ka avaldamine Ametlikes Teadaannetes 26.11.2013. Asjaolu, et avaldaja ei käitu dokumentide vastuvõtmisel heauskselt, kinnitab nii tsiviilasja nr 2-12-29398 kui ka käesoleva tsiviilasja menetlus. Avaldaja elab enda kinnitusel Antslas xxx ning tal on elektronposti aadress ja telefon. Sissenõudja seisukohast nähtuvalt jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-29398 otsuse tegemisest 5 kuu möödumisel, sest avaldajale ei õnnestunud otsust kätte toimetada; samuti ei ole õnnestunud avaldajale kätte toimetada menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Käesolevas tsiviilasjas saatis kohus avaldajale 08.10.2014 käiguta jätmise määruse 09. ja 20.10.2014 e-postiga, kirja kättesaamise kohta avaldaja kinnitust ei saatnud. Samuti ei õnnestunud määrust kätte toimetada posti teel, kiri tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Avaldaja reageeris alles kohtu 14.11.2014 e-kirjale. Eeltoodut arvestades on kohtutäitur täitmisteate kättetoimetamisel toiminud põhjendatult ja seadusega kooskõlas. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et seadusest ega kohtulahendist ei tulene antud juhul tähtaega täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitmisteates määras kohtutäitur vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. Kuna võlgnik sai täitmisteate kätte 16.11.2013, oli vabatahtliku täitmise tähtpäev 26.11.2013. Maksimaalselt saanuks vabatahtliku täitmise tähtpäev olla 16.12.2013. Sissenõudja ei ole andnud nõusolekut määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega pikemana kui 30 päeva. Seega on kohtutäitur lähtuvalt TMS § 24 lg 2 ja § 25 lg 1 sätetest õigesti jätnud

võlgniku 01.09.2014 kaebuse alusel määramata täiendava tähtaja kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ning edasi lükkamata kõik täitetoimingud kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni. Kohtutäiturile esitatud kaebuses kinnitas võlgnik täitmisteate kättesaamist 22.08.2014 ja palus määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 päeva. Kui lugeda täitmisteade kättesaaduks 22.08.2014, oli vabatahtliku täitmise tähtpäev 01.09.2014 ja saanuks maksimaalselt olla 22.09.2014 (21.09.2014 oli pühapäev). Isegi kui võlgnik sai täitmisteate kätte alles 22.08.2014 ja vabatahtliku täitmise tähtajaks määrataks 30 päeva, oleks praeguseks ajaks vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud. Kuna võlgnik ei ole kohustust 22. septembriks 2014 täitnud, ei annaks ka kohtutäituri otsuse tühistamine võimalust väita, et kohustus on täidetud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul koos sellega kaasnevate tagajärgedega. Eeltoodut arvestades on vabatahtliku täitmise tähtaeg igal juhul möödunud ja alust täiendava tähtaja andmiseks ei ole.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.K.T. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 17. detsembri 2014 määruse tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata K.T. i kaebus kohtutäitur O. Kutšmei
21.septembri 2014 otsuse peale täiteasjas nr 084/2013/3673, ning kohtutäituri kohustamist määrama kooskõlas TMS § 25 lg-ga 1 mõistlik tähtaeg kohustuse vabatahtlikuks täitmiseks ja lükata edasi kõik täitetoimingud kuni vabatahtliku täitmise tähtaja lõpuni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jäi võlgnik kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse täitedokumentide üleandmisel tulemusena ilma võimalusest täita täitedokument vabatahtlikult ja väiksemate kuludega. Kohtutäitur ei ole võlgnikule täitmisteadet nõuetekohaselt enne menetlustoimingute tegemise alustamist kätte toimetanud. Kohtutäitur on kiirustanud Ametlikes Teadaannetes täitmisteate avaldamisega, jättes kasutama lihtsamad ja kohasemad viisid. Nimetatud kättetoimetamise meetme kergekäeline kasutamine on tekitanud olukorra, kus võlgnikul polnud võimalust täitedokumenti vabatahtlikult täita ega ka teha ettevalmistusi selle vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur on rikkunud TMS § 10 lõikeid 1 ja 21. Kohtutäitur ei ole teinud kõike endast olenevat täitmisteate kättetoimetamiseks. Kuni 22.08.2014 ei olnud kohtutäitur võlgnikule täitmisteadet kätte toimetanud ega andnud võlgnikule TMS § 25 lg-s 1 sätestatud vabatahtliku täitmise tähtaega; 2) luges kohus nõuetekohaseks sellise kättetoimetamise, mis on viidud läbi viisil, mida seadusandja ei ole ette näinud. Kohtutäituri ja sissenõudja käsutuses olid kõik võlgniku kontaktandmed, sh elektronposti aadress ja telefoninumber. Jääb arusaamatuks, miks ei pidanud kohtutäitur vajalikuks täitedokumentide kättetoimetamise aega võlgnikuga kooskõlastada. Kohtutäitur on püüdnud dokumente kätte toimetada mõlemal juhul nädalavahetusel (laupäeval) ehk ajal, mil isikud võivad tihti viibida kodust eemal. Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt asus kohus seisukohale, et teadmata viisil teate kinnitamine adressaadi välisuksele on võrdustatud dokumendi panemisega postkasti või muusse sarnasesse kohta TsMS § 326 lg 1 I järgi lause. Arvestada tuleb, et novembris esinevad tavapärasest karmimad ja tuulisemad ilmastikuolud, millest tulenevalt puudub igasugune õiguspärane ootus, et isikule adresseeritud eluliselt olulised dokumendid jõuaksid turvaliselt adressaadini.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6.Tartu kohtutäitur O. Kutšmei vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude K.T. i kanda jätmist, teatades, et jääb kõigi maakohtule esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

7.Swedbank Liising AS vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude K.T. i kanda jätmist. Seisukoha kohaselt: 1) tuleb täitemenetluse dokumendid lugeda võlgnikule kättetoimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel 16.11.2013. Kohtutäituri 30.11.2014 vastuse lisast 2 nähtub, et kiri kinnitati ilmastikukindla teibiga võlgniku kodu välisuksele, sest postkasti ei olnud. Seega oli selline dokumendi edastamine põhjendatud. Arvestades, et võlgnik väldib ka kohtu edastatavate dokumentide vastuvõtmist erinevates kohtuasjades, siis ei ole usutav väide, justkui võinuks ilmastikukindla teibiga kinnitatud teated ukse küljest ära kaduda; 2) lasub võlgnikul sissenõudja ees 02.09.2013 jõustunud kohtuotsusest tulenev kohustus. Kohtuotsuse jõustumisest on möödas enam kui aasta. Võlgnikul on olnud piisavalt aega, et pöörduda finantsasutuste poole saamaks võlgnevuse tasumiseks vahendeid, ning seda juba enne täitemenetluse algatamist, sest kohtuotsuse jõustumise ja täitmisavalduse esitamise vahele jäi kaks kuud (täitmisavaldus esitati 05.11.2013, menetlusdokumendi kättetoimetamise akti saatis kohtutäitur võlgnikule 06.11.2013). Võlgnik püüab oma kohustuste täitmisest kõrvale hiilida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse K.T. ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus jättis rahuldamata K.T. i kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 21.09.2014 otsuse peale.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud rahuldamata K.T. i kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei 21.09.2014 otsuse peale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas määruses korrata.
10.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et võlgnikule on täitmisteade toimetatud kätte TsMS § 326 lg 1 kohaselt ning seejuures on järgitud TsMS § 326 lg-s 2 sätestatud nõudeid. TsMS § 326 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusdokumenti ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilukult tagab saadetise säilimise. Käesoleval juhul on võlgnikule püütud menetlusdokumenti kätte toimetada 09.11.2013 kell 12.45 ja 16.11.2013 kell 18.10 ning kuna see ei ole õnnestunud, siis on menetlusdokumente sisalduv ümbrik kinnitatud ilmastikukindla teibiga võlgniku elukoha välisuksele. Õige on maakohtu järeldus, et sellisel viisil kättetoimetamisega tuleb lugeda menetlusdokument TsMS § 326 lg 1 kohaselt kättetoimetatuks. Määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht ei ole õige. Eelnevast tulenevalt on ekslik määruskaebuse esitaja väide, et kohtutäituri ebaseadusliku tegevuse tõttu menetlusdokumendi kättetoimetamisel jäi ta ilma võimalusest täita täitedokument vabatahtlikult.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik kinnitanud täitmisteate kättesaamist 22.08.2014. Sellest järelduvalt on muu hulgas õige maakohtu seisukoht, et isegi kui lähtuda võlgniku poolt

täitmisteate kättesaamisest 22.08.2014 ning lähtuda vabatahtliku täitmise 30-päevasest tähtajast, oleks täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud.

12.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega määruskaebuse esitaja kanda. Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

/allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium