28.märtsil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-11-34566
Tsiviilasja hind
9 398, 26 eurot
Hagi ese
K. K. hagi Estland Bygning OÜ vastu töövaidluses
Pooled ja nende esindajad
Hageja K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxx; Kostja Estland Bygning OÜ, registrikood xxxxxxxx registrijärgne asukoht Kesk 6 Võru, seaduslik esindaja juhatuse liige Mart Toots; e-post: [email protected].
Kohtuistugi toimumise aeg
08.märts 2013
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. K. hagi Estland Bygning OÜ vastu.
2.Lugeda K. K. ja Estland Bygning OÜ vaheline tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 08.05.2011.
3.Välja mõista Estland Bygning OÜ-lt K. K. kasuks saamata töötasu 4 818 (neli tuhat kaheksasada kaheksateist) eurot ja 34 senti; hüvitis kasutamata puhkuse eest 701 (seitsesada üks) eurot ja 76 senti ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis tööandja poolse lepingu olulise rikkumise eest 3 878 (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa) eurot ja 16 senti.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
4.Menetluskulud jätta Estland Bygning OÜ kanda.
5.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse ( TsMS § 1741 lg 4).
Edasikaebamise kord
K. K.
võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Estland Bugning OÜ võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastav riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.K. K. esitas töövaidluskomisjonile avalduse Estland Bygning vastu töölepingulise suhte tunnustamiseks ja pooltevahelise töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 91 lg 2 alusel 08.05.2011.a., saamata töötasu, puhkusekompensatsiooni ja hüvitise saamiseks ( töövaidlusasi nr 4.2-2/1393-11). 15.juuni 2011 otsusega rahuldas Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon Kalle Kiholase avalduse. Töövaidluskomisjon luges Kalle Kiholase ja Estland Bygning OÜ vahelise töölepingu lõppenuks 08.05.2011 TLS § 91 lg 2 alusel ja mõistis Estland Bygning OÜ-lt K. K. kasuks välja töötasu 4818, 34 eurot, puhkusehüvitise 701, 76 eurot ja hüvitise 3878, 16 eurot. Estland Bygning OÜ esitas kohtule taotluse K. K. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Tartu Maakohtu 29.märtsi 2012 määrusega keelduti menetlusse võtmast Estland Bygning OÜ vastuhagi tekitatud kahju hüvitamise nõudes Kalle Kiholase hagis Estland Bygning OÜ vastu töövaidluses (tl 63-64). ITLS § 24 lg 1, lg 4 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks
2 (5)
pidanud tasuma hagi esitamise korral. Vastavalt lg 5 loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks
2.Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt sõlmisid K. K. ja Estland Bygning OÜ juhatuse liige Mart Toots enne tööle asumist suusõnalise kokkuleppe alljärgnevas: tööle asumise aeg 27.11.2010 täistööajaga; töö tegemise koht Norra Kuningriik; töötasu netos 9,5 eurot tund ( bruto 12,37 eurot); töötasu makstakse üks kord kuus iga järgneva kuu 15.kuupäevaks; sõidukulud töökohta ja tagasi ning objekti ja ööbimiskoha vahel tasub tööandja; tööandja organiseerib oma kuludega ööbimiskoha töökohal; tööriistad ja töökaitsevahendid on tööandja poolt; tööle asumisel vormistatakse tööleping paberkandjal. Hageja arvele laekus 24.11.2010 kostja juhatuse liikmelt Mart Tootsilt 7 000 krooni (447, 38 eurot) sõiduki hoolduseks ja kütte ostmiseks, millest jääk jäi töötasu ettemaksuks. Tšekid kulude kohta summas 3069, 43 eurot (196, 17 eurot) esitas hageja tööandjale ning töötasu ettemaksuks jäi 3930, 57 krooni ( 251, 21 eurot). Mart Toots saatis e-kirjaga 26.11.2010 juhised ja broneeringu numbri 27.11.2010 väljuvale TallinnStokholm laevale. Hageja asus tööle Norra kuningriigis Lillehammeris 29.11.2010 tööandja poolt kehtestatud tööaegadel 8.00-17.00 ilma lõunapausita, sealjuures töötas vajadusel ka laupäeviti ja pühapäeviti kell 8.00-15.00. Igapäevaseid tööülesandeid objektil jagas ja kontrollis Mart Toots. Avaldaja viimane tööpäev oli enne jõule 20.12.2010. Töötasu summas 15 000 krooni (958, 67 eurot) laekus avaldaja arvele 27.12.2010, koos ettemaksuga on saadud töötasu töötatud aja eest netos 18 930, 57 krooni (1209, 88 eurot). Peale pühi alustas hageja tööandja korraldusel tööd 10.01.2011 töökohal Norra Kuningriigis. Hageja kontole laekus 16.02.2011 jaanuari töötasu 950 eurot, mis osutus väiksemaks teostatud tööde mahust. Reaalselt teostatud 165 töötunni eest oleks hageja pidanud saama tasu 1567, 50 eurot, seega on vähemsaadud 617, 50 eurot. Tööandja põhjendas mittemaksmist sellega, et ka temale on rahad laekumata ja ülejäänud osa pidi laekuma objekti valmimisel. Veebruari 160 töötunni eest laekus hageja kontole 08.03.2011 töötasu summas 1500 eurot, tasumata 20 eurot. Märtsis tekkis kostjal Norra poolse lepingupartneriga lahkhelid, mistõttu peatas Mart Toots 21.03.2011 kõik tööd objektil kuni olukorra lahendamiseni. Kuna kiiret lahendust ei olnud ette näha, broneeris tööandja väljumisega 24.03.2011 laeva pileti Stokholm-Tallinn liinil. Hageja saatis 01.04.2011 e-kirja Mart Tootsile, et saada infot tekkinud olukorra ja töötasu kohta. Tööandja vastusest selgus, et hoopis hageja peaks firmale 4 833, 33 eurot maksma praaktööde eest. Kui avaldaja palus tööandjal esitada töölepingu, ei vastanud Mart Toots enam e-kirjale ja kõned olid suunatud postkasti ning Mart Toots on loobunud edasisest suhtlemisest. Avaldaja saatis 26.04.2011 tööandjale tähtkirjaga avalduse töölepingu ülesütlemise kohta TLS § 91 lg 2 alusel, lugedes töölepingu lõppenuks 08.05.2011. Sama avalduse saatis hageja tööandjale ka 27.04.2011 e-kirjaga. Neil asjaoludel taotleb K. K. tunnustada Estland Bygning OÜ ja K. K. vahelist töölepingulist suhet ning lugeda tööleping lõppenuks 08.05.2011 TLS § 91 lg 2 alusel ning välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 4 818, 34 eurot; puhkusehüvitis 701, 76 eurot ja hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 3 878, 16 eurot.
3.Kohtuistungile ei ole ilmunud kostjat, kellele on kohtuistungi toimumisest kohtukutsega teatatud, kusjuures kostjat on kohtukutses hoiatatud, et kui ta kohtuistungile ei ilmu, siis võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kohtukutse on kostjale avalikult kättetoimetatud avaldamisega Ametlikes Teadannetes 08.jaanuaril 2013 ( tl 82). Avalikult kättetoimetamisega loeb kohus arvestades TsMS § 317 lg 11 sätestatut kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik kohtuistungi toimumise ajast.
3 (5)
TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostja ei ole kohtule teatanud TsMS § 422 lg 1 sätestatud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Hageja taotleb asja lahendamist tagaseljaotsusega (tl 83). Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS §-s 413 lg 3, 31 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-de 410, 413 sätteid arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
4.Kostja on kohtule esitanud Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas nr 4.2-2/1393-11 ärakirja (tl 4-7). Asja materjalide juurde on võetud töövaidlusasja nr 4.2-2/1393-11 toimik.
5.TLS § 1 lg 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tulenevalt TLS §-dest 28 lg 2 p 2; 29 lg 2 on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Tulenevalt TLS § 91 lg 2 p 2 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega ning TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üle põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Vastavalt TLS § 105 lg 2, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi kuulub TsMS § 413 lg 1 kohaselt rahuldamisele ning K. K. ja Estland Bygning OÜ vaheline tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 08.05.2011. Estland Bygning OÜ-lt tuleb K. K. kasuks välja mõista saamata töötasu 4 818, 34 eurot; hüvitis kasutamata puhkuse eest 701,76 eurot ja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis tööandja poolse lepingu olulise rikkumise eest 3 878, 16 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
4 (5)
Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks kostjalt (tl 83), mistõttu jätab kohus kindlaksmääramata kostja poolt hüvitatavad menetluskulud.