Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-24859/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.03.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2075

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2013.a Tallinnas kell 14.00 kohtukantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-24859

Tsiviilasi

Swedbank AS-i väljamõistmiseks 1611,86 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

hagi

MU

vastu

võlgnevuse

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Kerly K (e-post: XXX ) Kostja: MU (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX )

Menetluse liik

TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt MU hageja Swedbank AS kasuks võlgnevus 2669.28 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend üheksa eurot ja 28 senti) eurot.

3.Välja mõista kostjalt MU hageja Swedbank AS kasuks viivised protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest (27.06.2012) kuni põhinõude (1611.86 euro) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud MU kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 20.01.2010 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX summas 47 740.00 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.02.2014. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 01.02.2010. Alates 01.02.2010 kuni 14.06.2012 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 31 üksteisele järgneva intressi maksega. 29.05.2012 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 13.06.2012 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. 14.06.2012 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 669.28 eurot s.h. põhiosa 1 611.86 eurot, intress 879.71 eurot ajavahemiku 01.02.2010-14.06.2012 eest ja põhiosa viivis 174.93 eurot ajavahemiku 01.03.2010-08.10.2012), lepingutasu summas 2.56 eurot ning lepingutasult arvestatud viivis summas 0.22 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited 27.12.2012 hagiavaldusele esitatud vastusest nähtuvalt soovib kostja seoses raske majandusliku olukorraga tasumisele kuuluva võlasumma vähendamist 1000 euroni ning kinnitab, et on valmis tasuma kogu summa 100 euro suuruste kuumaksetena. Samuti soovib intressi (26%) olulist vähendamist, arvestades võlasumma vähendamise soovi. Kostja selgitab, et sõlmis algse laenulepingu 45 000 krooni (2 876 euro) maksmiseks ning on tasunud 2000 eurot, kuid nõue on jätkuvalt peaaegu põhinõude suurune. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik Swedbank AS esitas 27.06.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2549,80 euro saamiseks ning menetluskulu 48,36 euro hüvitamiseks. Kohus koostas 5.07.2012 makseettepaneku, mis on võlgnikule samal kuupäeval saadetud, kuid võlgnik ei ole kohtule maksettepaneku kättesaamist kinnitanud. Võlgnik MU esitas 20.07.2012 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti 05.09.2012 kohtumäärusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses TsMS § 486 lg 1 alusel. Harju Maakohtu 24.09.2012 kohtumäärusega kohustati hagejat TsMS § 487 lg 1alusel esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja esitas 08.10.2012 kohtule nõuetekohase hagiavalduse, 30.11.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse. 22.02.2013 kohtumäärusega teavitas kohus, et lahendab tsiviilasja nr 2-12-24859 TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, samas andis pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks kuni 15. märtsini 2013 ning teatas, et teeb lahendi teatavaks 28. märtsil 2013. a kell 14.00. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi

5.14.06.2012 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (tl 45). Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping nr XXX summas 47 740.00 krooni intressimääraga 26% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.02.2014. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 01.kuupäeval (tl 33-39). Seega tuleneb kohustus lepingutest. Kohus selgitab, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidleping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiettevõte annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus lepingu sõlmimise fakti osas. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt jäi kostja lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Alates 01.02.2010 kuni 14.06.2012 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 31 üksteisele järgneva intressi maksega (tl 40-44), seega rikkus kostja lepingust tulenevat kohustust.

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus selgitab, et antud juhul kohustus kostja sooritama tagasimakseid koos intressimaksetega, seega tuleb osamakseteks VÕS § 416 lg 1 tähenduses lugeda vastavalt maksetähtajal tasumisele kuuluv krediidi tagasimakse ja intresside summa tervikuna. Üldtingimuste p 14 alusel on pangal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ja laenusaaja ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist peale pangalt vastavasisulise nõude saamist (tl 36). Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohtule nähtuvalt saatis hageja kostjale 29.05.2012 lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 13.06.2012. Samas hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustutata, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 14.06.2012 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (tl 45). Kohus selgitab, et lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Kohus asub seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingu põhiosa summa 1 611.86 euro tasumist. Laenulepingu üldtingimuste p-s 9.1 on osapooled kokku leppinud, et laenusumma laenusaaja kasutusse andmisel võtab pank lepingu põhitingimustes sätestatud lepingutasu arvelduskontolt maha (tl 34), kohus asub seisukohale, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingutasu summas 2.56 euro tasumist. Tulenevalt VÕS §-st 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on andnud laenu majandustegevuses ja seega tekkis kostjal intressi maksmise kohustus. Krediidi kulukuse määra arvutamise alused on sätestatud VÕS §-s 406 ja selle paragrahvi lg 6 kohaselt kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra rahandusminister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. Lepingutingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suuruseks 26% (tl 33). Kohtule nähtub lepinguline kokkulepe intressimäära osas (krediidi kulukuse määr aastas 30.740%). Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure intressimääraga. Kohus asub seisukohale, et intress ajavahemiku 01.02.2010-14.06.2012 eest summas 879.71 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud viivisnõude 174,93 eurot ajavahemiku 01.03.2010-08.10.2012 eest ning lepingutasult arvestatud viivisnõude summas 0.22 eurot. Hageja on viivisenõude arvestamisel lähtunud VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 sätestatud viivise määrast. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja poolt nõutav viivisemäär on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostja rikkus maksekohustust. Kohus asub seisukohale, et viivis 174.93 eurot ajavahemiku 01.03.2010-08.10.2012 eest ning lepingutasult arvestatud viivis summas 0.22 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja seoses raske majandusliku olukorraga palunud tasumisele kuuluva võlasumma vähendamist 1000 euroni. Samuti on kostja soovinud intressi (26%) vähendamist. Kostja on kohtule selgitanud, et sõlmis algse laenulepingu 45 000 krooni (2 876 euro) maksmiseks ning on tasunud 2000 eurot. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kostja ei ole kohtule esitanud oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja selgitanud, et tal on võimalik võlgnevus tasuda 100 eurot suuruste osamaksetena. Kohus selgitab kostjale, et võlgnevuse tasumine maksegraafiku alusel toimub kostja ja hageja omavahelise kokkuleppe korral. Hageja kasuks väljamõistetud summade täitmisküsimusega tegeleb kohtutäitur. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus Swedbank AS hagi MUvastu ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2 669.28 eurot ning TsMS § 367 alusel viivise protsendina põhinõudelt (1 611.86 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Tsiviilasja hindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.