Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

2-12-29181 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Taotlus 19.03.2013. a edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Justiitsministeerium) maakohtule Soome Sotsiaalkindlustusametist (KELA) edastatud taotluse Mynämäki sotsiaalametis 29.04.2002.a kinnitatud lepingu nr XXX Helsingi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Maakohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15–39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007, nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud kokkulepe on tehtud 07.12.1995. New Yorgis 20.06.1956 sõlmitud välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsioon rakendub Eestile alates 07.02.1997 tehtud elatisotsuste suhtes, siis kuulub kohaldamisele üldised tsiviilkohtumenetluse seadustiku tunnustamise ja täitmise sätted. TsMS § 627 lg 1 järgi kohaldatakse TsMS 62. peatükis sätestatut vastavalt välisriigis notariaalselt tõestatud või muu avaliku täitedokumendi tunnustamisele ja täitmisele, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Välisriigis koostatud avalikku dokumenti tunnustatakse Eestis täitedokumendina, kui see vastab vormiliselt Eestis koostatud kohesele sundtäitmisele kuuluvale täitedokumendile ja kuulub sundtäitmisele koostamise riigis ja ei ole vastuolus Eesti avaliku korraga (TsMS § 627 lg 2). Kohus leiab, et elatise kokkuleppe tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad ning see vastab TsMS § 627 lg 2 p-des 1-3 sätestatud nõuetele. Tulenevalt avaldaja taotlusest ja Soome

2-12-29181 Vabariigi ülalpidamistoetuse seaduse (29.08.2008/580) § 19 määrab kohus lahendis ära otsuse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda, kuna avaldaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhistusi, mis tingiksid TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.