Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Mare Merimaa ja Ulvi Loonurm 25.03.2013 Tallinnas 2-10-33217 Bigbank AS hagi E. K vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 23.03.2012 vaheotsus E. K apellatsioonkaebus 342,06 eurot
Menetluse liik
Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), esindaja Artur Maljukov Kostja E. K (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
Võtta vastu vastustaja poolt koos apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõendid. Jätta Harju Maakohtu 23.03.2012 vaheotsus tsiviilasjas nr. 2-10-33217 muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud Bigbank AS esitas Harju Maakohtule 08.07.2010 hagi, milles palus E. K-lt välja mõista tagastamata krediidisumma 1352,24 eurot, intress 671,10 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 15,98 eurot, viivise 664,68 eurot ning viivise 29,14% aastas tagastamata krediidisummalt alates 09.07.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 14.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXX/XXXX. Hageja hoiatas 09.01.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid
summasid. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu hageja ütles 05.02.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud ja hagiavaldus tuleb täies ulatuses rahuldada. Kostja tegi lepingujärgse võla katteks viimase makse 10.08.2007, millest tulenevalt saaks lugeda nõude aegumisetähtaja alguseks 11.08.2007. Sellisel juhul tuleb lugeda, et enne käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamist oli kostja vastu esitatud nõude aegumisetähtaeg 10.06.2012, mis peatus käesoleva tsiviilasja tõttu uuesti. Kostja vastuväited Hagi on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele. Krediidileping öeldi hageja poolt üles 05.02.2007. Seega lõppes krediidileping 05.02.2007 ja sellest hetkest muutusid sissenõutavaks ka kõik krediidilepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu. Hageja esitas kohtusse hagi 08.07.2010 ehk pärast nõude aegumistähtaja möödumist. Kuna hagi on aegunud, siis menetluse ökonoomsuse huvides ja TsMS § 449 lg-st 3 lähtuvalt palus kostja teha vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta ja lõpetada asja menetlus. Maakohtu vaheotsus Maakohus jättis kostja taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata, otsustas käesoleva asja menetlust jätkata ja märkis, et menetluskulude jaotus tuleb lahendada asja lõplikul lahendamisel. Puudub vaidlus, et poolte vahel 14.02.2006 sõlmitud krediidileping nr XXXXXXX/XXXX öeldi üles 05.02.2007 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 399 lg 1 ja § 401 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda laenu ja lepingu lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta tegi vaidlusaluse lepingu järgse võla katteks osalise makse 10.08.2007. Käesoleval juhul muutus hageja intressi ja laenu tagastamise nõue sissenõutavaks VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 1 järgi lepingu lõppemisel, antud juhul 05.02.2007 kui leping lõppes ülesültemisega. Seega algas 3-aastase aegumise tähtaeg kulgema TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 ning § 136 lg 2 järgi 06.02.2007 kl 00:00 ja lõppes TsMS § 138 lg 1 järgi 06.02.2010 kl 24:00. Kostja tasus hagejale vaidlusaluse lepingu alusel osaliselt võlga 10.08.2007. Seega katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel hagi aegumine (mis algas 06.02.2007) ja hakkas uuesti kulgema TsÜS § 158 lg 2 alusel 10.08.2007 ning lõppes 10.08.2010 kl 24:00. Hagi esitati kohtule 08.07.2010, st 3-aastase aegumistähtaja sees ja hagi ei ole aegunud. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu vaheotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja ütles krediidilepingu 05.02.2007 üles ehk krediidileping lõppes 05.02.2007 ja sellest hetkest muutusid sissenõutavaks ka kõik krediidilepingust tulenevad hageja nõuded kostja vastu. Hageja esitas kohtule hagi 08.07.2010 ehk pärast nõude aegumistähtaja möödumist (TsÜS § 146 lg 1).
Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta tegi krediidilepingu alusel võla katteks osalise makse 10.08.2007. Hageja ei esitanud nimetatud makse kohta ühtegi tõendit, mistõttu ei saa väidetava makse tegemist lugeda tõendatuks ja kostjal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada. Kostja ei teinud hagejale hageja poolt väidetavat makset, mistõttu hageja nõude aegumistähtaeg ei katkenud ja kohaldada tuleb aegumist. Kostja ei võtnud kõnealust asjaolu omaks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 08.07.2010 esitaud hagiavalduses on hageja märkinud, et pärast lepingu ülesütlemist on kostja võlgnevusest tasunud 6000 kr., millest 800 kr. arvestati sissenõudekulude ja 5200 kr. tagastamata krediidisumma katteks (toimiku lk. 5). Vastuseks kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks on hageja esitanud väite, et kostja on teinud lepingulise võlgnevuse katteks viimase makse 10.08.2007 (lk. 86). Mõlemad menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole maakohtus hageja nimetatud väidetele vastu vaielnud. Vastavalt TsMS §-le 231 lg. 4 omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega on maakohus õigesti leidnud, et 10.08.2007 makse tegemine kostja võlgnevuse osaliseks kustutamiseks on tõendatud. Vastavuses TsÜS §-ga 156 lg. 2 leidnud kohus põhjendatult järeldanud, et nõude aegumine sellega katkes, ning õigesti jätnud taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kuivõrd kostja vaidlustas makse tegemist alles apellatsioonkaebuses, siis võtab ringkonnakohus tõenditena vastu vastustaja vastusele lisatud registrikaardi koopia, millest nähtub, et kostja oli kuni 28.04.2009 ROT I OÜ juhatuse liige, kontoväljavõtte, millest nähtub, et 10.08.2007 laekus hageja kontole 2000 kr. makse ROT I OÜ-lt viitega lepingule nr. 0600406, ja kostja kirjalik avaldus hagejale 27.09.2007, millises kostja tunnistab oma laenulepingust nr. XXXXXXX/XXXX tulenevat võlgnevust ja lubab hakata seda igakuiste maksetega kustutama. Nimetatud tõendid kinnitavad 10.08.2007 makse tegemist kostja laenulepingujärgse võlgnevuse kustutamiseks, aga samuti nõude tunnustamist, mistõttu maakohtu järeldus aegumise katkemisest ja aegumise kohaldamatusest on õige.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.