Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

08.07.2010.a. esitas BIGBANK AS hagi XXX vastu, milles palub välja mõista tagastamata krediidisumma 1 352,24 eurot, intress 671,10 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 15,98 eurot, viivise 664,68 eurot ning viivise 29,14% aastas tagastamata krediidisummalt alates 09.07.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 14.02.2006.a. tarbijakrediidilepingu nr. XXX. Hageja hoiatas 09.01.2007.a. kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles 05.02.2007.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja ja kostja vahel sõlmitud krediidileping öeldi üles 05.02.2007.a. Kostja vastuväited Kostja leidis, et hagi on aegunud ja ei kuulu rahuldamisele. Sisulisi vastuväiteid ei ole kostja esitanud. Kohtu põhjendused Hagi ei ole aegunud ja see on tuvastatud käesolevas asjas 23.03.2012 avaldatud ja jõustunud kohtuotsusega, kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis oma otsusega 25.03.2013 maakohtu vaheotsuse käesolevas asjas muutmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale. VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja tarbijale lepingu üles öelda, kui viimane on jätnud tasuma kolm järjestikust osamakset või on viivituses olnud vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja annab tarbijale vähemalt 2 – nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ütleb lepingu üles, kui võlga ära ei tasuta. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 , § 401 lg 1, § 396 lg 1 lg 1, 397 lg 1 järgi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vaidlustamata asjaolud: • pooled sõlmisid 14.02.2006 krediidilepingu nr XXX, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 30000 kr. • kostja kohustus maksma laenult intressi 29,14% aastas, • lepingu järgi on viivis 30,94% aastas tagastamata krediidisummalt, 2 (4)

• •

• • •

kostja rikkus lepingus tulenevaid laenu ja intressi maksete tasumise kohustust, hageja hoiatas 09.01.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat, et ütleb lepingu üles, kui kostja võlga ära ei tasu ja andis kostjale 2-nädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks, kostja võlga 09.01.2007 hoiatusest hoolimata võlga ei likvideerinud, hageja ütles 05.02.2007.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles, kostja võlgneb hagejale tagastamata krediiti 1 352,24 eurot, intressi 671,10 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulusid 15,98 eurot, viiviseid 664,68 eurot ning on seni viivituses.

Ülaltoodu asjaolusid hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping tarbijakrediidilepingu tähenduses, kooskõlas VÕS 396 lg 1, § 397 lg 1 ja § 401 ja § 402, kuna kostja laenuks sai raha ja sellelt tuli tasuda intressi. Hageja esitatud lepingust ja selle lisaks olevast maksegraafikust laenu ja intressi osamaksete tasumise kohta nähtub, et krediidileping oli tähtajaline, sest viimase makse, sh laenuosa 1500 kr ja intress 58,08 kr, kokku 1558,66 kr, tuli kostjal tasuda 02.03.2009. Seega oli pooltel tähtajaline krediidileping. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid laenu ja intressi tasumise kohustust, siis andis hageja kostjale 09.01.2007 2-nädalase tähtaja võla likvideerimiseks (vaidlus puudus). Eelmärgitud hageja esitatud teatest (lk 16) nähtuvalt on hageja pakkunud kostjale võimaluse ka läbirääkimise pidamiseks võla tasumiseks. Seega on hageja täitnud VÕS § 416 lg 1 tuleneva täiendava tähtaja andmise ja kompromissiks läbirääkimisteks tähtaja andmise kohustust enne lepingu ülesütlemist. Vaidlus puudus selles, et kostja võlga ei tasunud ega asunud läbirääkimistesse hagejaga võla likvideerimiseks. Seega oli hagejal õigus VÕS § 399 lg 1 p 1, 2 ja § 416 lg 1 järgi leping kostjale üles öelda 05.02.2007. Kuna leping on kostjale üles öeldud, on hagejal VÕS § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1 ja § 401 lg 1 järgi õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist ja lepingu lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi maksmist ehk VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg1 alusel kohustuse täitmist. Lisaks eeltoodule on hagejal õigus nõuda kostjalt ka kohustuse täitmisega viivitamise eest VÕS § 101 lg 1 p 6 ning lepingu p 5.1 II lause järgi kostjalt kui tarbijalt seaduses sätestatud viivist. VÕS § 113 lg 1 III lause järgi on viivis lepingus kokkulepitud intressimäär (kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, on viivisemääraks lepinguga kokkulepitud intressimäär). Üldtingimuste p 9.3 alusel on hagejal õigus nõuda ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist ehk kohustuse täitmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1. Vaidlus puudus selles, et kostja võlgneb krediiti 1 352,24 eurot, intressi 671,10 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulusid 15,98 eurot, viiviseid 664,68 eurot, mistõttu rikub lepingust tulenevat võla, intressi ja võla sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p1, § 108, § 369 lg 1, § 397 lg1, 399 lg 1, 401 lg 1 järgi ja viivist § 101 lg1 p 6 ja § 113 lg 1 III lause järgi. Kuna kostja ei ole väitnud, et võlg oleks tasutud, on ta seni viivituses ning hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 III lause ning TsMS § 367 järgi tagastamata krediidisummalt 1352,24 eurolt viivist alates 09.07.2010 /hagi esitamise järgnev päev/ kuni võla tasumiseni viivist 29,14% aastas. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista krediiti 1 352,24 eurot, intressi 671,10 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulusid 15,98 eurot, viiviseid 664,68 eurot ja alates 09.07.2010 viivist tagastamata krediidisummalt 29,14% aastas kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni. 3 (4)

Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 1 368,22 eurot. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.