Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

23.09.2006 sõlmisid AS Swedbank ja Rein Vesper ja Airi Juhkam laenulepingu nr 06-174096-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 49 739 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ost asukohaga Mõisavahe 43-36, Tartu. Lepingust tulenevate kostjate kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga Mõisavahe 43-36, Tartu. 1.10.2009 sõlmisid hageja ja kostjat laenulepingu nr 06-174096-EL lisa, mille kohaselt pooled kehtestasid laenulepingu uues sõnastuses. Pooled leppisid kokku, et laenusaaja saab intressi maksepuhkust kuni 16.12.2009. Lepingu punkti 4.3. kohaselt olid laenuvõtjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 16. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor – 2,350% aastas tagastamise lõpptähtajaga 16.06.2037. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli hagejal õigus nõuda kostjatelt varaliste kohustuste täitmisega (v.a. intressi) viivitamisel viivist. Kostjad ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 13.08.2010 kostjatele kirjaliku lepingu ülesütlemise teate, kus hoiatas kostjaid, et kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt üles ütlema. Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 30.08.2010 ennetähtaegselt üles. 2.03.2012 teatises informeeris hageja kostjaid, et 23.09.2011 toimus kohtutäitur Oksana Kutšmei vahendusel enampakkumine korteriomandile asukohaga Mõisavahe 43-36, Tartu. Nimetatud vara müüdi hinnaga kokku 29 800 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingusse nr 06174096-EL laekus võlgnevuse katteks 26 795.84 eurot. Nimetatud summa laekumisest ei jätkunud laenulepingust nr 06-174096 tuleneva võlgnevuse katteks. Kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu järgi põhiosa summas 21 581.77 eurot, intress 886.99 eurot, lepingutasu 31.96 eurot, varakindlustus 103.49 eurot, viivised 5 923.15 eurot, varakindlustuse viivised 11.72 eurot, lepingutasu viivised 8.24 eurot, kokku 28 547.32 eurot. Hageja vähendas oma nõuet ja hageja nõuab kostjatelt 15 000 euro tasumist, mis on laenu põhiosa summa. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 15 000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 10.01.2013 teatas kostja, Airi Juhkam kohtule, et võtab esitatud hagi õigeks. 3.12.2012 esitas hageja esindaja kohtule taotluse TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kostjale, Rein Vesperile menetlusdokumentide avalikult kätte toimetamiseks. Hageja on märkinud, et juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks, siis hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale Rein Vesperile kätte toimetatud 14.02.2013 teatega Ametlike Teadaannete kaudu 14.01.2013. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Antud juhul on võimalik kostja Airi Juhkami osas teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus, kuna kostja on esitatud hagi õigeksvõtnud. Kostja Rein Vesperi osas on kohtul alus TsMS § 407 alusel tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostjale on menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud, kuid kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastanud. 10.01.2013 esitas hageja esindaja kohtule taotluse Airi Juhkami osas osaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et kuna kostja Rein Vesper ei ole kohtule vastanud ning kostja Airi Juhkam on esitatud hagi õigeksvõtnud, siis ei ole võimalik kohtul antud asja lahendada tagaseljaotsusega. Kohus ei peab põhjendatuks menetluse ökonoomsuse põhimõttest lähtuvalt osaotsuse tegemist kostja Airi Juhkami osas ning seega lahendab asja sisuliselt. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr 06-174096-EL ja selle lisa näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vaidlust ei ole selles, et kostjad rikkusid lepingulisi kohustusi, eelkõige tagastada krediidisumma ja tasuda intress osade kaupa lepingus kindlaksmääratud kuupäeval. Hageja on esitanud kohtule kostjatega sõlmitud lepingu ja selle lisa rikkumisest tulenevad nõuded. Hageja lisas avaldusele koopia 23.09.2006 laenulepingust nr 06-174096-EL koos lisaga ning laenulepingu tüüptingimustega, 27.09.2006 notariaalsest hüpoteegi seadmise lepingust, 13.08.2010 lepingu ülesütlemise kirjadest kostjatele, 31.08.2010 lepingu ülesütlemise teadetest kostjatele ning väljavõttest lepingul sooritatud operatsioonidest (tl 44-47). Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Käesolevaks ajaks on hageja kostjatega sõlmitud lepingu üles öelnud, mistõttu on kogu kohustus muutunud sissenõutavaks ja hagejal on VÕS § 82 lg-st 7 tulenevalt õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on oma nõuet vähendanud ning nõuab üksnes kostjatelt põhiosa 15 000 euro väljamõistmist. Kohtule esitatud laenulepingu ja selle lisa alusel oli kostjatel raha maksmise kohustus, mida kostjad on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjad on lepinguid sõlmides nõustunud hageja poolt pakutud lepingutingimustega. Kostjad on solidaarvõlgnikeks VÕS § 65 lg 1 järgi. Nimetatud sätte kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tegemist on võlausaldaja valikuvõimalusega. Antud juhul nõuab hageja kohustuse täitmist kostjatelt ühiselt.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Swedbank ASi hagi Rein Vesperi ja Airi Juhkami vastu ja mõistab Rein Vesperilt ja Airi Juhkamilt solidaarselt välja 15 000 eurot ASi Swedbank kasuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuivõrd kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, rahuldades hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.