lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-30327/36

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 13.03.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-30327/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2563
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-06-30
Väljaminev kiri
Maakohtud · Väljaminev kiri · 2026-03-04
Selgitustaotlus
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2026-02-26
Riigilõivu tagastamine
Patendiamet · Sissetulev kiri · 2022-08-26
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2026-03-03
Kaubamärgi riigilõivu tagastamise taotlus (taotlust ei esitatud)
Patendiamet · Sissetulev kiri · 2020-11-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 162Leppetrahvi vähendamineVÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-30327/11Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja14.12.20102-10-30327/22Tallinna Ringkonnakohus30.08.2011

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kristel Pedassaar

Otsuse avalikult teatavaks

13. märts 2013.a. Kuressaare Kohtumaja kantselei kaudu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-10-30327

Hagi ese

BIGBANK AS hagi K E vastu võlgnevuse, intressi- ja viivise nõudes

Menetlusosalised

Hageja BIGBANK AS, registrikood 10183757, aadress: Rüütli 23, 51006, Tartu, Hageja esindaja Artur Maljukov, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, registrikood 11652332, aadress: Rüütli 23, 51006, Tartu, e-post: [email protected] Kostja K E, Kostja esindaja: Mart Kuusk, Võlaabi OÜ, reg.kood 11196650, asuk. Tondi 27,11136 Tallinn, tel. 6574751, epost [email protected]

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Välja mõista kostjalt K E’ ilt hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757) kasuks poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3536,45 eurot ( 55 333,49 EEK) ning sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise aja seisuga, so.21.06.2010.a. seisuga 390,33 eurot (6107,38 EEK). Välja mõista kostjalt K E’ ilt hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757) kasuks viivis alates 22. 06. 2010.a. lepinguga määratud määras, so. 27,94 % tagastamata krediidisummalt (9345,14 eurot) aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Otsus saata menetlusosalistele.

Menetluskulud Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaks määramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

21.juunil 2010.a. esitas BIGBANK AS kohtule hagi K E vastu, taotledes kostjalt VÕS sätete alusel välja mõista poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0801652/15 ning selle lisadest tulenev võlgnevus kokku 13454,85 euro (210 522.70 EEK), millest 9345,14 eurot (146219,63 EEK) on tagastamata krediidisumma; 3536,45 eurot (55333,49 EEK) on sissenõutavaks muutunud intress; 93,45 eurot (1462,20 EEK) tasumata lepingu sõlmimise tasu; 89,48 eurot (1400 EEK) võla sissenõudmisega seotud kulud ja 390,33 eurot (6107,38 EEK) sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista alates 22.06.2010.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis lepinguga määratud määras 27,94 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud jätta kostja kanda (tl.26). 14.12.2010.a. Pärnu Maakohtu otsusega hageja nõue rahuldati osaliselt (tl.83-92). Nimetatud otsusega mõisteti kostja K Eilt välja hageja kasuks kokku võlgnevus 12257,29 eurot (191691 EEK), sh. põhivõlg 9345,14 eurot (146219,63 EEK); intress 2611,12 eurot (40855,22 EEK); lepingu sõlmimise tasu 93,45 eurot (1462,20 EEK); võla sissenõudmisega seotud kulu 89,48 eurot (1400 EEK) ja viivis 112,10 eurot (1754 EEK). Ühtlasi mõistis kohus K Eilt välja hageja kasuks viivise alates 21.06.2010.a. protsendina põhinõudest (146 219,63 EEK) VÕS § 113 lg1 sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud jäeti poolte kanda võrdsetes osades. Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2011.a. otsusega (tl.145-156) tühistati Pärnu Maakohtu 14.12.2010.a. otsus intressi- ja viivisvõlgnevuse osas ning menetluskulude jaotamise osas ja saadeti tühistatud osas tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jäi otsus muutmata. Pärnu Maakohtu 14.12.2010.a. otsus jäi kehtima sõnastuses: 1) Mõista K Eilt välja BIGPANK AS-i kasuks põhivõlgnevus 9345,14 eurot; lepingu sõlmimise tasu 93,45 eurot ja 89,48 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Ringkonnakohus leidis apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas maakohtu otsust tühistades, et maakohus on intressi- ja viivisvõlgnevuse nõuete osas rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme – otsus on olulises osas põhjendamata ja täitmata on eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik tühistatud osas ise uut otsust teha ja asi tuleb saata maakohtule vastavas osas uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel pooled nõustusid kirjaliku menetlusega. Poolte vahel peetud kompromissläbirääkimised ei andnud tulemust (tl.188-202,203-204).

HAGI ASJAOLUD

1.21.06.2010 esitas BIGBANK AS (edaspidi hageja, apellant) hagi Pärnu Maakohtusse K Ei (edaspidi kostja) vastu 210 522.70 krooni saamiseks (146 219.63 krooni tagastamata krediidisumma, 55 333.49 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1462.20 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 6107.38 krooni sissenõutavaks muutunud viivis). Hageja palus välja mõista ka viivise alates 22.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni suuruses 27,94% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.Pooled sõlmisid 04.04.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0801652/15st. Selle raames sõlmiti 27.12.2008 kokkulepe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ja 25.04.2009 kokkulepe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 146 219.63 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel loeti alates 25.04.2009 uueks intressimääraks 27,941% uuelt krediidisummalt aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule krediidilepingute üldtingimusi nr S.
3.Kostja ei täitnud lepingut korrektselt. Hageja hoiatas 22.03.2010 kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu hageja ütles 28.04.2010 lepingu üles.
4.Kuna kostja ei ole pärast lepingu sõlmimist tagastamata krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt tagastamata krediidisumma endiselt 146 219.63 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,941% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu sõlmimist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 55 333.49 krooni. Kokkuleppe nr 2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale kokkuleppe sõlmimise tasu vastavalt maksegraafikule. Nimetatud tasu 1462.20 krooni tuleb lepingu, üldtingimuste p-de 5.3 ja 8.7 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista.
5.Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud. Üldtingimuste p 6.7 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sealhulgas kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata 23.11. ja 22.12.2009 ning 22.01. ja 26.02.2010 saadetud võla meeldetuletuskirjade, 22.03.2010 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 28.04.2010 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p-de 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista 1400 krooni.
6.Lepingujärgselt on viivise määraks kokkuleppe nr 2 tingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,941% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, see on lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevast aastas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning

tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 28.04.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 63.05 krooni. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused 146 219.63 krooni. Seega tuleb arvestada viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma tasumisega viivitamiselt määraga 27,94% võlgnetavalt summalt aastas. 21.06.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 6107.38 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

1.Kostja tunnistas hagi põhivõla osas. Pooled sõlmisid 04.04.2008 tarbijakrediidilepingu summas 100 000 krooni, pärast seda aga kaotas kostja ootamatult töö ning algasid raskused laenu tagasimaksmisega. 25.04.2009 oli olukord juba niivõrd raske, et kostja suurendas krediidisummat täiendavalt 17 704.87 krooni võrra, et tasuda eelmistest perioodidest tasumata jäänud võlgnevusi.
2.Pärast lepingu muutmist oli laenu põhiosa suuruseks 146 219.63 krooni intressimääraga 27,941% aastas. Seega juhul, kui kostja nõuetekohaselt täidaks lepingutingimusi, siis sõlmitud maksegraafiku tulemusena tuleks kostjal tasuda intresse 407 657.40 krooni, mis mitmekordselt ületab põhiosa summat.
3.Hageja ei ole avaldanud, milliste arvutuste tulemusena peab tema lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi suuruseks 55 333.49 krooni. See ei nähtu ka esitatud tõenditest. 25.04.2009 sõlmitud maksegraafikust nähtub, et esimene intressimakse pidi toimuma 16.11.2009 summas 31 095.27 krooni. Lepingujärgne intressimäär on 27,941% aastas, see tähendab esimesel aastal – alates 25.04.2009 kuni lepingu ülesütlemiseni 28.04.2010 peaks kostja tasuma intressi maksimaalselt 40 855.22 krooni, seega 14 478.29 krooni võrra vähem, kui nõuab hageja.
4.Tagastamata krediidisumma ja tagastamata intressi vahekord on ebaproportsionaalne, selles esineb liigkasuvõtmise tunnuseid ja nõutava intressi suurus on vastuolus hea usu põhimõttega ja heade kommete vastane ning vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 86 ja 138 ning VÕS §-s 6 sätestatuga.
5.Kokkulepitud intressimäär 27,941% aastas ületab vähemalt kahekordselt tehingu tegemise ajal tavapäraselt selliste krediitide eest makstavat intressi. Kokkuleppe nr 2 sõlmimise hetkel 25.04.2009 pakkusid suuremad Eesti pangad selliseid laene intressimääraga maksimaalselt 12-14% aastas. Seega 27,941% aastamäära puhul on tegemist ilmse ebaproportsionaalsusega kahe määra vahel (see tähendab turul kehtiva intressi ja hageja poolt määratud intressi vahel), kuna hageja ja kostja vahelises lepingus ettenähtud intressimäär ületab tavapärast intressimäära.
6.Kostja on teinud tehingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kokkulepete sõlmimise hetkel oli kostja raskes majanduslikus olukorras, hageja teadis seda ning kasutas selle ära – pakkudes kostjale krediidisumma refinantseerimist ning krediidisumma suurendamist selliselt, et kostja tasuks esimese tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud võlgnevuse, jäädes edaspidigi tasuma hagejale suurt intressi, selle asemel, et juba tollel ajal öelda esimene leping üles ning mitte suurendada kostja võlgnevust hageja eest. Kokkuleppe nr 2 sõlmimisel oli kostja sundseisus, kus tal ei olnud muud valikut, kui sõlmida uus võlakohustus ja hageja kasutas ära kostja sellist seisundit: hageja teadis, et kostjal on makseraskused, et kostja on töötu ja varatu, et ta ei suuda täita selliseid lepingutingimusi. Veelgi enam, tarbijakrediidilepingu ja selle täiendustega leppisid hageja ja kostja kokku krediidisumma tagasimaksmises osade kaupa tarbijakrediidilepingule ja selle täiendustele lisatud maksegraafiku alusel. Maksegraafikust aga nähtub, et igakuine makse koosneb põhisummast ja intressist, kuid põhisumma tagasimaksmine moodustab tagasimakstavast osast ainult ca 10% ja 90% osamaksest on intresside katteks.
7.VÕS § 416 lg 1 lubab üles öelda tarbijakrediidilepingu kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama põhimõtet sätestab ka lepingu tüüptingimuste nr S p 5.1.1. Seega jääb arusaamatuks, miks hageja ei kasutanud lepingus ja seaduses sätestatud võimalust leping üles öelda juba juulis 2009, vaid ütles lepingu üles peaaegu aasta hiljem. Taoline käitumine viitab tahtlikule tegevusele, mille tagajärjel hageja kunstlikult suurendas tasumata intressi summat. Samuti viitab hageja pahatahtlikule soovile kasvatada intressikohustust ning kasutada kostjat ära ka asjaolu, et juba 09.11.2009 sai hageja teada, et kostja pankrot jäi välja kuulutamata raugemise tõttu, kuid esimese võla meeldetuletuskirja saatis hageja kostjale alles 23.11.2009, mitte aga siis, kui muutus sissenõutavaks esimene tagasimakse.
8.Riigikohus otsustes nr 3-2-1-80-02 ja nr 3-2-1-120-08 on öelnud, et liigkasuvõtmise tunnuste tuvastamiseks tuleb tehingut vaadelda tervikuna, arvestades lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimusi, tagatiste olemasolu, intressi suurust, tehingupoolte varasemat praktikat sarnaste tehingute tegemisel ja nende täitmist jne. Kohus peab kontrollima selliste asjaolude esinemist, nagu ühe lepingupoole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis samuti annavad aluse pidada intressikokkulepet sõlmituks raskete asjaolude kokkusattumise mõjul. Kostja palus vähendada intressi 50% võrra.
9.Kostja palus lähtuvalt VÕS-i § 113 lg-st 8 ja §-st 162 vähendada ka viivist mõistliku suuruseni. Hageja ja kostja vaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel. Tüüptingimuste p 6.1. sätestab, et krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Tarbijaga sõlmitud lepingu puhul maksab krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, see on lepingujärgse intressimääraga samas määras. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimuseks loetakse ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. Viivise määr 27,941% aastas on ebamõistlikult suur ja koormav kostja suhtes, kuna kostjal puudub mistahes vara ning hetkel kostja aktiivselt otsib tööd. Kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingus sätestatud viivis on ilmselgelt ebamõistlikult suur, võrreldes seaduse alusel tagatud viivise määraga. Riigikohus on asunud seisukohale, et üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (otsus nr 3-2-1-66-05). Arvestades eeltoodut on igati mõistlik viivise vähendamine seadusliku viivise määrani ehk 8% aastas, see tähendab summani 1737.09 krooni.
10.Eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes TsMS-i §-idest 394, 436, 162 lõikest 1 ja 173 lõikest 1, palus kostja: 1) jätta hagiavalduses esitatud nõuded intressi ja viivise osas rahuldamata ning vähendada intress 27666,74 kroonini ja viivis 1737,09 kroonini; 2) jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt välja kostja menetluskulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja poolte seisukohtadega leidis, et esitatud hagi viiviste ja intresside nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on peale jõustunud ringkonnakohtu lahendi saamist saanud teadlikuks II astme kohtulahendis toodud selgitustest osas, mis puudutab kostja poolt antud vastuväidete vastuolulisust viivise ja intressinõudele – kostja üheaegne taotlus tunnistada intressimäärakokkuleppe tühisust ja teisalt väljamõistetava intressisumma vähendamist, vajadusest oma vastuväiteid tõendada. I astme kohus jätkates menetlust viivise- ja intressinõude osas ei ole pidanud täiendavat selgitamist enam vajalikuks ja on andnud pooltele võimalused oma täiendavate avalduste, selgituste ja dokumentide esitamiseks. Mõlemat poolt esindavad juristid. Kumbki pooltest ei ole täiendavaid avaldusi, selgitusi ja dokumente peale 04.02.2013.a. kohtu määrust asja lahendamise kohta kirjalikus menetluses teinud ega esitanud. Hageja on oma 09.12.2011.a. taotluses kohtule muuhulgas kinnitanud, et jääb oma viivise – ja intressinõude juurde (tl.163164). Kostja vastuolulistest seisukohtadest võib siiski välja lugeda, et ta osaliselt tunnistab intressi- ja viivise nõuet. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesoleva otsuse tegemisel lähtub kohus TsMS §-s 658 lg2 sätestatust, mille kohaselt Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. VÕS § 113 lg1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Pooltevahelises tarbijakrediidilepingus ja selle lisades oli kokku lepitud intressimääraks 27,94% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja on leidnud, et lepingujärgne viivismäär on ebamõistlikult suur, tema majanduslik olukord on selline, mis ei võimalda viivist maksta, hagetavas ulatuses intresside tasumise korral satub kostja olukorda, mis on tema jaoks emamõistlikult koormav. Kohus on andnud võimaluse kostjale oma vastuväiteid tõendada (TsMS § 230 lg1). Pooltel on olnud võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatud ümber lükata või sellel vaielda. Nii hagejat kui kostjat esindab kohtumenetluses jurist. Kostja ei ole kohtule oma väidete tõendamiseks esitanud rohkem tõendeid, kui üks - kostja töötasu tõend perioodi kohta oktoober 2011.a. kuni märts 2012.a. (tl.191). Vastavalt II astme kohtuotsusele VÕS § 162 rakendamiseks pidi maakohus tuvastama, et hagetavas ulatuses intresside tasumise korral satub kostja olukorda, mis on tema jaoks ilmselt ebamõistlikult koormav ja mistõttu tasumisele kuuluva rahasumma vähendamine on kooskõlas õigluse ja lepinguõiguse üldpõhimõtetega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 162 alusel intresse või viiviseid vähendada. Selleks ei saa olla kostja enda paljasõnalised väited või palgatõend, mis ei anna täielikku ülevaadet kostja majanduslikust olukorrast. Seega ei ole kostja tõendanud viiviste vähendamise eelduste olemasolu. Kostja väited ei anna alust jätta rahuldamata ka hageja nõuet intresside osas. Vastuväiteid viiviste- ja intressinõude arvestusliku külje õigsusele ei ole esitatud. Kas ja milliseid vastuväiteid, asjaolusid ja tõendeid kostja esitab, sõltub tema tahtest ning esitamata jätmine saab olla aluseks vastuväi(de)te rahuldamata jäämisele. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja on oma lepingust tulenevat viivise- ja intressinõuet hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega (tl. 8-38) tõendanud, kostja oma vastuväiteid mitte.

Menetluskulud

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses jäävad hagimenetluse kulud kostja kanda. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 15 175 Eesti krooni (969,86 eurot, tl.40), apellatsioonkaebuselt 255,64 eurot (tl.112). TsMS § 174 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaks määramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/digiallkirjastatud/ Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval