Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile on hageja BIGbank AS ja kostja K E 04.04.2008 sõlminud tarbijakrediidilepingu nr 0801652/15st (edaspidi leping), mille raames on hageja ja kostja sõlminud 27.12.2008 kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta ja 25.04.2009 kokkuleppe nr 2 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta (kokkulepete koopiad lisatud). Vastavalt kokkuleppele nr 2 suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 17 704.87 kr võrra (täiendav krediidisumma), pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 146 219.63 kr (uus krediidisumma). Kokkuleppe nr 2 alusel loeti alates 25.04.2009 uueks intressimääraks 27,941% uuelt krediidisummalt aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad (koopiad lisatud). Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning TsMS § 79 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu ja kokkuleppe nr 2 kohaselt andis hageja kostjale 146 219.63 kr krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala

lk 3 pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 22.03.2010 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 28.04.2010 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 204 478,37 krooni tasumist, millest 146 219.63 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 55 333,49 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 462,2 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1 400 krooni eelnevalt tekkinud võla sissenõudega seotud kulu ja 63,05 krooni viivis. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste, VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, tasumata lepingu sõlmimise tasu, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis. 1.1

Tagastamata krediidisumma

Kuna kostja ei ole pärast lepingu sõlmimist tagastamata krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt kokkuleppe nr 2 järgi tagastamata krediidisummaks endiselt 146 219.63 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. 1.2 Intress Kokkuleppe nr 2 alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 27,941% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu sõlmimist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 55 333.49

kr.

lk 4 tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopia lisatud). Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimatinimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.2007 otsuse punktis 23 tsiviilasjas nr 2-05-16414. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 1 400 kr kostjale 23.11.2009, 22.12.2009, 22.01.2010 ja 26.02.2010 saadetud võla meeldetuletuskirja, 22.03.2010 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuse ning 28.04.2010 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 6.7 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista 1 400 kr. 1.5 Viivis VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 p 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingujärgselt viivise määraks kokkuleppe nr 2 tingimustes sätestatud intressimäär ehk 27,941% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 28.04.2010 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 63,05 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 146 219.63 kr. Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 27,94% võlgnetavalt summalt aastas. 21.06.2010 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud 6 107.38 krooni (viivise arvestus lisatud). Samuti lubab TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 22.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 27,94% tagastamata krediidisummalt aastas. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 210 522.70 kr, millest 146 219.63 kr on tagastamata krediidisumma, 55 333.49 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 462.20 kr tasumata lepingu sõlmimise tasu, 1 400 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 6 107.38 kr sissenõutavaks muutunud viivis;

lk 5 2) mõista kostjalt alates 22.06.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 27,94% tagastamata krediidisummalt aastas; 3) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 4) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

Hageja nõustumine kirjaliku menetlusega

Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

lk 6 nähtu ka esitatud tõenditest. 25.04.2009.a. sõlmitud maksegraafikust nähtub, et esimene intressimakse pidi toimuma 16.11.2009.a. summas 31 095,27 krooni. Lepingujärgne intressimäär on 27,941% aastas, st esimesel aastal – alates 25.04.2009.a. kuni lepingu ülesütlemiseni 28.04.2010.a. peaks kostja tasuma intressi maksimaalselt 40 855,22 krooni ulatuses, mitte aga 55 333,49 krooni, st 14 478,29 krooni võrra vähem. Käesolevaga palub kostja vähendada intressi summat, kuivõrd tagastamata krediidisumma 146 219,63 krooni ja tagastamata intress summas 55 333,49 krooni vahekord on ebaproportsionaalne, selles esineb liigkasuvõtmise tunnuseid, on vastuolus hea usu põhimõttega ja heade kommete vastane ning vastuolus TsÜS § 86, 138 ja VÕS § 6. Kokku lepitud intressimäär 27,941% aastas ületab vähemalt kahekordselt tehingu tegemise ajal tavapäraselt selliste krediitide eest makstavat intressi. Kokkulepe nr 2 sõlmimise hetkel, st 25.04.2009.a., pakkusid suuremad Eesti pangad selliseid laene intressimääraga maksimaalselt 12-14% aastas. Seega 27,941% aastamäära puhul on tegemist ilmse ebaproportsionaalsusega kahe määra vahel (st turul kehtiva intressi ja hageja poolt määratud intressi vahel), kuna hageja ja kostja vahelises lepingus ettenähtud intressimäär ületab tavapärast intressimäära. Kostja on teinud tehingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kokkulepe sõlmimise hetkel oli kostja raskes majanduslikus olukorras, hageja teadis seda ning kasutas selle ära – pakkudes kostjale krediidisumma refinantseerimist ning krediidisumma suurendamist sellisest, et kostja tasuks esimese tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud võlgnevus jäädes edaspidigi tasuma hagejale suure intressi, selle asemel, et juba tollel ajal öelda esimene leping üles ning mitte suurendada kostja võlgnevust hageja eest. Kostja juhib tähelepanu sellele, et tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr 2 sõlmimisel oli kostja sundseisus, kus tal ei olnud muud valikut kui sõlmida uus võlakohustus, ja hageja kasutas ära kostja sellist seisundit: hageja teadis, et kostjal on makseraskused. Hageja teadis, et kostja on töötu ja varatu, et ta ei suuda täita selliseid lepingu tingimusi. Veelgi enam tarbijakrediidilepingu ja selle täiendustega leppisid hageja ja kostja kokku krediidisumma tagasimaksmises osade kaupa tarbijakrediidilepingule ja selle täiendustele lisatud maksegraafiku alusel. Maksegraafikust aga nähtub, et igakuine makse koosneb põhisumma ja intressist, kuid põhisumma tagasimaksmine moodustab tagasimakstavast osast ainult ca 10% ja 90% osamaksest on intresside katteks. Hagiavalduse kohaselt ei teostanud kostja ühtegi makset alates kokkulepe nr 2 sõlmimise hetkest. VÕS § 416 lg 1 lubab üles öelda tarbijakrediidilepingu tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama põhimõtet sätestab ka lepingu tüüptingimuste nr S punkt 5.1.1. Seega jääb arusaamatuks miks hageja ei kasutanud lepingus ja seaduses sätestatud võimalust leping üles öelda juba seisuga juuli 2009.a., vaid ütles lepingu üles alles peaaegu aasta hiljem, st 28.04.2010.a. Taoline hageja käitumine viitab tahtlikule tegevusele, mille tagajärjel hageja kunstlikult suurendas tasumata intressi summat.

lk 7 Samuti viitab hageja pahatahtlikule soovile kasvatada intressi kohustus ning kasutada kostja ära ka asjaolu, et juba 09.11.2009.a. sai hageja teada, et kostja pankrotimenetlus jäi välja kuulutamata raugemise tõttu, kuid esimene võla meeldetuletuskirja nr 1-419885-09 saatis hageja kostjale alles 23.11.2009.a., mitte aga esimesel rikkumisel, kui muutus sissenõutavaks esimene tagasimakse, st maikuus 2009.a. ja isegi mitte siis, kui hageja sai teada pankrotimenetlusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsustes nr 3-2-1-80-02 ja nr 3-2-1-120-08 on öelnud, et liigkasuvõtmise tunnuste tuvastamiseks tuleb tehingut vaadelda tervikuna, arvestades lepingu sõlmimise ja selle täitmise tingimusi, tagatiste olemasolu, intressi suurust, tehingupoolte varasemat praktikat sarnaste tehingute tegemisel ja nende täitmist jne. Ka peab kohus kontrollima selliste asjaolude esinemist, nagu ühe lepingupoole kogenematus, sundolukord või muu tema tahet mõjutanud asjaolu, mis samuti annavad aluse pidada intressikokkulepet sõlmituks raskete asjaolude kokkusattumise mõjul. Eeltoodu arvesse võttes palub kostja vähendada intressi 50% võrra.

lk 8 Arvestades eeltoodut on kostja hinnangul igati mõistlik viivise nõude vähendamine seadusliku viivise määrani ehk 8% aastas, st summani 1737,09 krooni, mis on seadusega tagatud viivise suurus (Lisa 2).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja poolte seisukohtadega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel: VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 04. 04. 2088 on pooled sõlminud tarbijakrediidi lepingu nr. 0801652/15st /t.l. 8/ millega hageja andis kostjale krediiti 7669,39 EUR’i, e. 119 999,88 Krooni, intressiga 24,9 % aastas, lepingu sõlmimise tasuga 1200 krooni. Krediidi tagastamine pidi toimuma graafiku kohaselt osamaksetena hiljemalt 16. 03. 2015 /t.l. 10/. Lepingu lisaga 1 /t.l. 14/ 27. 12. 2008, suurendasid pooled krediidisummat 757,0872 EUR’ivõrra e. 11845,84 krooni. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli kostja võlg krediidisumma 116668,92 krooni, intress 189 789, 57 krooni, sellest sissenõutav 11813,14 krooni ja viivisevõlg 32,7 krooni, millest intress 177 976,43 krooni ulatuses annulleeriti. Kokkuleppega muudeti intressimäära, alates 27. 12. 2008 oli intress 25,02 % aastas. Kokkuleppega 1 koostati ka uus krediidi tagastamise ja intresside tasumise graafik /t.l.15/. Kokku tagastamisele kuuluv krediidisumma 128 514,76 krooni. Lepingu lisakokkuleppega 2 /t.l. 20/ 25. 04. 2009 fikseerisid pooled lepingust tulenevad kohustused krediidiandja ees. Tasumata krediidisumma 128 514, 76 krooni, intress 197 481, 17 krooni, viivis 71,18 krooni, lepingu sõlmimise tasu jääk 1285,15 krooni, võla sissenõudmise kulu 800 krooni. Pooled leppisid kokku intressi annulleerimise summas 181 932,63 krooni.

lk 9 Lisakokkuleppega suurendati krediidisummat 1131, 5474 EUR’i võrra, e. 17 704,87 krooni, kokku krediidisumma 146219,63 krooni. Uueks intressimääraks loeti alates 25.

nõuda selle vähendamist

sätestatule.

lk 10 VÕS § 415 lg. 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksetega tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on hageja määratud arvestuse kohaselt 6107,38 krooni, seadusejärgses määras oleks viivis 1754 krooni (1+7%). Selles osas rahuldab kohus ka viivise nõude. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu sõlmimise tasu ja võla sissenõudega seotud kulude nõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Menetluskulud TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte kanda võrdsetes osades.

Kohtunik: Külli Mõlder

Jõustumismärge:

senti) eurot, lepingu sõlmimise tasu 93.45 (üheksakümmend kolm eurot 45 senti) eurot ja 89.48 (kaheksakümmend üheksa eurot 48 senti) eurot. 2.3.Apellatsioonkaebus rahuldada. 2.4.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.