2.Mõista kostjatelt AB`ilt (isikukood XXX) ja OB`lt (isikukood XXX) solidaarselt hageja KÜ XXX(registrikood XXX) kasuks välja 3565,60 eurot, millest 2829,19 eurot on põhivõlg ja 736,41 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate AB`i ja OB kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt omavad kostjad XXX elamus korterit nr 69. Alates 2009.a on kostjatel tekkinud tõrked kommunaalmaksete tasumisel. Hageja on korduvalt teinud kostjatega võlgnevuse tasumiseks maksegraafikuid, kuid kostjad ei ole nendest kinni pidanud. Kostjad ei ole soovinud võlgnevust tasuda. Seisuga 30.10.2012.a on kostjate võlgnevus kokku 3565,60 eurot, millest põhivõlg on 2829,19 eurot ja viivis 736,41 eurot.
2.XXX asuv korter nr 69 on suurusega 65m2 ning see kuulub kostjate ühisomandisse. Hageja esitas nõude mõlema kostja vastu solidaarselt. Korteriühistu põhikirja punkti 4.6. järgi on ühistu liikmed kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus makseid elamu majandamise jooksvate kulude katteks. Põhikirja punkti 4.7. alusel tuleb ühistu liikmetel regulaarselt kord kuus tasuda ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest. Kostjad tasuvad makseid siiani ebastabiilselt. Aja jooksul on võlgnevuse summa varieerunud 3851,62 euro ja 3764,13 euro vahel. Tänu suurele maksevõlale on hagejal tekkinud otsene oht soojatootja ning vee-ettevõtja ees võlglaseks jääda. Viivise arvestamise aluseks on põhikirja punkt 4.8. ja korteriühistu 20.09.2007.a üldkoosoleku otsus, mille kohaselt on ühistul õigus rakendada 0,07% suurust viivist.
3.Kostjate vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjad omandasid korteri 12.07.2005.a. Korter oli remonti vajav ja elamiseks mittekõlbulik. Kostjad on kohtule esitanud fotod, kuid selgusetu on, millest need tehtud on ja millal. Kostjad ei ole hagejale kunagi teatanud veejooksust ja mingit veejooksu pole elamus toimunud. Kahjunõude suurus on hagejale teadmata. Kostja ei ole kunagi hageja poole pöördunud nõudega saada kompensatsiooni veekahjustuste eest. Alusetud ja ebaõiged on kostjate väited, et neil tekkis võlgnevus veekahjude kompenseerimata jätmise tõttu.
4.Hageja ei nõustunud kostjate ettepanekuga tasuda igakuiselt 150 eurot, sest nimetatud summa ei kata igakuulisi jooksvaid kommunaaltasusid. Üldkoosoleku otsus viivise määra kehtestamise kohta on seaduslik. Ühistu põhikirja punkti 6.5. järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/5 ühistu liikmetest. Seega on 20.09.2007.a üldkoosoleku otsus kehtiv ja seaduslik. 25.02.2013.a tegi hageja kostjatele kompromissettepaneku, milles oli nõus võlgnevuse tasumisega maksegraafiku alusel 10 kuu jooksul, kusjuures igakuise makse suuruseks oleks 445,64 eurot (viimase makse suuruseks 445,66 eurot).
KOSTJATE VASTUVÄITED
5.Kostjad vaidlesid hagejale nõudele vastu. Kostjad leidsid, et neil on tekkinud suur kommunaalvõlg, sest nad ootasid kaua, et ühistu kompenseeriks neile kulutused seoses korteri remondiga, mis tekkis veekahjustuse tõttu. Vesi tungis 9. korrusel asuvasse korterisse, sest katuse remont oli puudulik. Vesi rikkus mööbli ja tehnika, tekkis hallitus, millest siiani lahti ei saa. Kompensatsiooni ei ole makstud, kuigi kostjad nõudsid seda ühistu esimehelt. Põhimõtteliselt on ühistu kostjatele sama palju võlgu, kui suur on nende kommunaalmaksete võlg. Viivisega kostjad ei nõustunud, sest viivise rakendamine otsustati üldkoosolekul, kus osales 46 korterit, aga majas on 216 korterit.
6.Harju Maakohtu 18.02.2013.a eelistungil kinnitasid kostjad, et neil on hageja ees võlgnevus ning neil ei ole vastuväiteid hagiavalduses toodud võlgnevuse summale. Katuse remont toimus 2007.a. Kostjate korteris on niiske, nurgas on hallitus. Põrand on kohati üles paisunud, 70% ulatuses on vahetatud elektrijuhtmeid. Hageja poolt täiendavalt kohtule esitatud kompromissettepanekule kostjad ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostjate ühisomandisse kuulub 65m2 suurune ja XXX elamus asuv korterit nr 69; 2) alates 2009.a on kostjatel tekkinud tõrked kommunaalmaksete tasumisel ning kostjate võlgnevus on aja jooksul varieerunud 3851,62 euro ja 3764,13 euro vahel; 3) hageja on teinud kostjatega võlgnevuse tasumiseks maksegraafikuid, kuid kostjad ei ole nendest kinni pidanud; 4) seisuga 30.10.2012.a on kostjate võlgnevus 3565,60 eurot, millest põhivõlg on 2829,19 eurot ja viivis 736,41 eurot; 5) kostjad on kohustatud tasuma igakuiselt elamu majandamise jooksvate kulude ning kasutatud kommunaalteenuste eest ühistu põhikirja punktide 4.6. ja 4.7. alusel.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad on kohustatud tasuma hagejale tekkinud võlgnevust, kuivõrd kostjate hinnangul on hageja jätnud neile hüvitamata katuse remondist tuleneva kahju. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja viivisenõue kostjate vastu on põhjendatud.
10.Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lg 1).
11.KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eelviidatud sätetest tuleneb, et korteriomandi omanik on korteriühistu liikmena kohustatud kandma elamuga seotud majandamiskulusid. Tegemist on korteriomaniku seadusest tuleneva kohustusega. Kostjad ei ole käesolevas menetluses eitanud oma kohustuse olemasolu ega seda, et nende põhivõlgnevus hageja ees on 2829,19 eurot. Kostjate võlgnevuse suurus koos viivisega nähtub 06.10.2012.a esitatud arvest (toimiku lk 34), samuti võla arvestusest (toimiku lk 51).
12.Kostjad on hagiavaldusele vastu vaielnud põhjendusel, et nendel on korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõue. Kohus leiab, et kostjate vastuväited on tõendamata ja põhjendamata. Kostjate esitatud tõenditest (e-kirjad ja allkirjastamata avaldus toimiku lk 65, 66, tõlked lk 118, 119, 120) nähtub, et kostjad on pöördunud kindlustusandja poole erinevate avaldustega. Samuti on kostjad kohtule esitanud fotod (toimiku lk 69-104), kuid fotodest ei ole võimalik järeldada, millest need tehtud on ning millal. Kostjad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et nende korter oleks saanud kahjustada hageja tegevuse tagajärjel ning nad on hagejale esitanud kahju hüvitamise nõude. Samuti ei ole esitatud ühtegi tõendit kahju suuruse kohta. Kohus selgitas kostjatele 18.02.2013.a kohtu eelistungil (toimiku lk 136 pöördel) vajadust põhistada ja tõendada oma vastunõuet hageja vastu. Vaatamata kohtu selgitustele ei soovinud kostjad kohtule täiendavaid tõendeid või põhistusi esitada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses
kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd kostjad ei ole oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud, on need jäänud paljasõnalisteks. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 2829,19 eurot.
13.Lisaks põhivõlgnevusele palus hageja kostjatelt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 736,41 eurot. Kostjad ei esitanud vastuväiteid viivise arvestusele, kuid leidsid, et viivise rakendamine otsustati üldkoosolekul, kus osales 46 korterit, aga majas on 216 korterit.
14.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg 1 p 8 kohaselt tuleb mittetulundusühingu põhikirjas märkida üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord. Hageja põhikirja (toimiku lk 46-49) p 6.5. näeb ette, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, võib koosoleku uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 1/5 ühistu liikmetest. Samuti nägi põhikirja punkt 4.8. ette, et põhikirja punktis 4.7. toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel on ühistu liige kohustatud maksma viivitatud päeva eest viivist üldkoosoleku kehtestatud määra järgi.
15.Hageja 20.09.2007.a üldkoosoleku otsusega (toimiku lk 139) otsustati määrata viivise määraks 0,07%. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et tegemist oli korduva üldkoosolekuga. Otsuse protokollist ja sellele lisatud tõenditest (toimiku lk 140-155) nähtub, et koosolekul oli esindatud 46 ühistu liiget ning seega oli koosolek otsustusvõimeline. KÜS § 13 lg 4 näeb ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvatesKorteriühistu üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kuid üldkoosolek ei otsusta teisiti (KÜS § 13 lg 1).
16.Seega tuleneb seadusest, et kui üldkoosoleku otsust ei ole tähtaegselt vaidlustatud, on see seaduslik ning ühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudub selle üle, et hageja 20.09.2007.a üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Seega on tegemist seadusliku otsusega ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt viivist otsuses märgitud määra alusel. Kuivõrd kostjad hageja viivisenõudele muid vastuväiteid ei esitanud, tuleb viivisenõue kostjate vastu rahuldada. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 736,41 eurot.
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.