Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(7)

2-12-11408

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt sündis V P ja E S tütar K Š hemangioomiga vasakul ninatiival. SA Narva Haigla kirurg V J määras lapsele radioteraapia, mida tehti esmakordselt lapse 5-kuuseks saamisel. Kokku tehti radioteraapiat kolm korda. Peale nende protseduuride läbiviimist tekkis ninal radiodermatiit ehk kiirgusnahapõletik, mille tagajärjel deformeerus lapse ninatiib, kahjustatud ei olnud mitte ainult nahk vaid ka nahaaluskude. Lapse ambulatoorne kaart on kadunud. Lapse esimene operatsioon tehti Tallinna Mustamäe Haiglas 20. mail 1996. Laps kasvas ning tal tekkis väga suur deformatsioon, mis tekitas lapsele füüsilisi ja vaimseid ebamugavusi. 04. veebruaril 2003 SA TÜ Kliinikumi Kirurgiakliinik Lastekirurgia osakonna arsti vastuvõtul selgus, et lapsele on vajalik operatsioon, kuid Eestis saab operatsiooni teha vaid pärast lapse 15 aastaseks saamist. Operatsiooni nõustus tegema Saksamaa Ludwigshafeni Kliinik. Esimene operatsioon tehti 23. juulil 2003 ning edasi olid tehtud 6 operatsiooni: 26. augustil 2003, 17. veebruaril 2004, 27. juulil 2004, 28. juulil 2005, 08. veebruaril 2007 ja 25. novembril 2011. Operatsioon oli planeeritud 09. veebruariks 2011, kuid tütre tervisliku seisundi tõttu seda ei tehtud. Eesti Haigekassa ei kompenseeri sõidu- ja majutuskulusid ning hagejad soovivad nende kompenseerimist kostja poolt. Sõidukulud on järgmised (lennud operatsioonidele suunal Tallinn - Frankfurt): 27. juuli 2004 244,50 eurot; 28. juulil 2005 - 278,64 eurot; 08. veebruaril 2007 - 297,31 eurot; 09. veebruaril 2011 - 198,85 eurot, 25. novembril 2001 - 332 eurot. Sõidukulud kokku on 1351,30 eurot. Majutuskulud on 325,50 eurot (operatsioon 25. novembril 2011). Hagejad soovivad ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kogu pere elab hingevaluga, lapsele on tehtud 7 operatsiooni ning arstide sõnul tuleb teha veel vähemalt kaks operatsiooni. Tüdrukul on tihti depressioon ja peavalud. Hagejad soovivad mittevaralist kahju kompenseerimist summas 250 000 eurot tütre kasuks, 150000 eurot ema kasuks ja 150000 eurot isa kasuks. Hagejad paluvad välja mõista SA-lt Narva Haigla hagejate V P ja E S kasuks Ludwigshafeni Kliiniku arstide kirja tõlkimise kulud summas 100 eurot, majutuskulud 235,50 eurot, sõidukulud summas 1351,30 eurot. Hagejad paluvad mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis: K Š kasuks summas 250000 eurot, V P kasuks summa 150000 eurot ja E S kasuks summas 150000 eurot. Hagejad on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: SA Narva Haigla vastus järelepärimisele (tl 7); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiguslugu (tl 8-12), SA TÜ Kliinikumi arvamus (tl 13), kaks Eesti Haigekassa juhatuse otsust (tl 14-15), BG Kliiniku kiri (tl 16-21), tõlkimise sularahaarve (tl 22), AS Estonian Air infoteatis koos maksekorraldustega (tl 23-26); perearsti õiend (tl 27), elektrooniline kirjavahetus BG Kliinikuga (tl 28-29), kaks 2(7)

2-12-11408 maksekorraldust (tl 30-33), külalistemaja Alter Bahnhof Oggersheim sularaaarve (tl 34), CDdisk lapse fotodega BG Kliinikust (tl 35). Kirjalikus arvamuses vastuseks kostja nõudele kohaldada aegumist selgitavad hagejad, et tütre nina kahjustamise ajal (1996) ei olnud neil ettekujutust, kui suur on tegelik kahju, kuidas läheb ravi, kui palju ja milliseid operatsioone on vaja lapsele teha. Ei olnud võimalik objektiivselt hinnata kogu kahju tervise kahjustamise momendil. Ravi on pikaajaline ja ei ole veel lõpuleviidud. Viimane operatsioon tehti 25. novembril 2011 ja tuleb veel teha. On võimalik, et järgimine operatsioon tehakse erakliinikus Saksamaal ning haigekassa ravikulusid ei hüvita. Hagejad leiavad, et kostja viitamine nõude aegumisele on väär. Mittevaralise kahju suurust ei saa nad väiksemaks hinnata.

2-12-11408 olemasolu ning ka kehtiv võlaõigusseadus (VÕS) § 134 lg 4 seab eelduseks erandlikud asjaolud, milleks kohtupraktika seisukohtade järgi ei ole situatsiooni traagilisus ja sellega paratamatult kaasnevad vaimsed kannatused. Kostja samuti märgib, et kostja tegu ei ole õigusvastane ega süüline. Hagejad pole tõendanud, et rakendatud ravivõte olnuks väär. Kostja arvamusel ei saa rääkida, et 1995 aastal oleks K Š määratud hooletult või tahtlikult vale ravi, või jäetud õige ravi määramata. Radioteraapiale ei olnud 1995.aastal meditsiinilist taset arvestades Narva Haiglas alternatiive ning võis see anda tulemusi. Kohtuistungil jäi kostja oma varasemate seisukohtade juurde ning palus kohtul teha aegumise küsimuse otsustamiseks vaheotsus. Kostja oma väidete kinnitamiseks kohtule tõendid esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagejate nõudeks on K Š tervise kahjustamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kohtu hinnangul tuleb siinjuures eristada kolme erinevat hagejate nõuet – varalise kahju nõue, kahjustatud isiku enda mittevaralise kahju nõue ning kahjustatud isiku lähedaste mittevaralise kahju nõue. Kostja hagi ei tunnista ja palub kohaldada aegumist ning teha aegumise osas vaheotsus. Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Sama põhimõtet sisaldas ka enne 01.07.2002.a kehtinud TsÜS (§ 114 lg 2). Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg-st 3 võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Arvestades, et kostja taotleb kõikide nõuete osas aegumise kohaldamist ning nõuete sisulise läbivaatamise menetlus on tõenäoliselt aeganõudev ning kulukas (ekspertiisi teostamise ning muude täiendavate tõendite kogumise vajaduse tõttu), on kohtu hinnangul otstarbekas teha esmalt otsustus nõuete aegumise küsimuses. Aegumise kohaldamise võimalikkuse kontrollimisel ei lahenda kohus poolte vahel õigussuhte üle käivat vaidlust sisuliselt. Kohus kontrollib vaid, kas hagejate eeldatavad nõuded on aegunud või mitte. Kohus tuvastas, et tegu so radioteraapia, mille tagajärjel on hagejatel väidetavalt tekkinud kahju, leidis aset 1995.a. (seda kinnitavad nii hagejate selgitused hagis kui ka Mustamäe Lastehaigla haiguslugu, tl 8-12). Nii hagiavaldusest kui ka Mustamäe Lastehaigla ravidokumentidest nähtub, et hagejad said teadlikuks asjaolust, et K Š teostatud radioteraapia tagajärjel on tekkinud deformatsioon ning et selle likvideerimiseks tuleb tulevikus teostada täiendavaid plastilisi operatsioone, hiljemalt 20.05.1996.a, st päeval, mil teostati esimene operatsioon. Seega on väidetav õiguse rikkumine leidnud aset 1995.a ning hagejad said sellest teada hiljemalt 1996.a.

4(7)

2-12-11408 Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 22 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1.07.2002. a. Hagejatele väidetavalt kahju põhjustanud tegu pandi toime enne 1.07.2002. a, mistõttu tuleb asjas kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. Enne 1.07.2002. a lahendati vaidlusaluses asjas esitatud nõudega sarnaseid nõudeid raviasutuse vastu tsiviilkoodeksi 41. peatüki sätete alusel. VÕSRS § 9 lg 1 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2 järgi tuleb juhul, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kehtiva TsÜS § 153 lg 1 järgi kolm aastat. Enne 1.07.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Enne 1.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 sätestas, et aegumistähtaja kulg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Arvestades, et hagejad said oma õiguse rikkumisest teada hiljemalt 20.05.1996, algas nimetatud kuupäevast ka aegumistähtaja kulg, mis 1996.a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli 10 aastat. Seega oleks nõue aegunud 20.05.2006.a. Eelnimetatud VÕSRS § 9 lg-st 1 ja 2 tulenevalt kohaldatakse aga enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele alates 01.07.2002 kehtivas TsÜSis aegumise kohta sätestatut. Kuivõrd 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 153 lg 1 kohaselt on tervise kahjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, siis aegusid hagejate nõuded 01.07.2005.a. Kehtiva TsÜS § 153 lg-s 2 sätestatud 30-aastane aegumistähtaeg ei ole antud juhul asjakohane. Kõnealune säte näeb ette maksimaalse aegumistähtaja, mille möödudes nõuded aeguvad sõltumata kannatanu teadmisest. See tähendab, et kui isik sai kahjust ja kahju tekitanud isikust teada pärast 30 aasta möödumist kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest, on tema kahju hüvitamise nõue aegunud vaatamata sellele, et kahjust ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teadasaamisest arvestatav 3-aastane aegumistähtaeg ei ole möödunud. Hagejad on kohtuistungil väitnud, et nende kahju hüvitamise nõuded ei aegu, kuivõrd neil ei ole tänini teada, milline on täpne kahju suurus. Kohtu hinnangul ei välista nimetatud vastuväide aegumise kohaldamist ei varalise ega ka mittevaralise kahju nõude osas. Varalise kahju nõude aegumine on seotud selle sissenõutavaks muutumisega. Kahju hüvitamise nõue tekib ja muutub sissenõutavaks ning seega hakkab ka aeguma kogu tulevikus tekkiva kahju osas, kui juba tekkinud kahju hüvitamiseks saab esitada hagi kohtusse ja nõuda samas hagis ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist. Sealjuures ei ole nõutav, et hagejale oleks teada tulevikus tekkiva kahju täpne suurus. Seega kui kahju tekib tulevikus või selle tagajärjed korduvad edaspidi, tuleb lähtuda nn kahju ühtsuse printsiibist, st niipea kui kahjuhüvitise mingit osas saab sisse nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva kahju hüvitamise nõue (vt Riigikohtu nt otsused nr 3-2-1-126-12 p 14 ja 3-2-1-177-12 p 12). Isegi kui asuda seisukohale, et saades küll 1996.a teada, et tervise kahjustamise tõttu on tulevikus vajalik teostada mitmeid plastilisi operatsioone, ei pruukinud hagejad saada sel hetkel teadlikuks asjaolust, et neil kaasnevad operatsioonidega rahalised kulutused, siis hiljemalt 2003.a said 5(7)

2-12-11408 hagejad varalise kahju nõude olemasolust teada. Hagiavaldusest nähtuvalt teostati esimene operatsioon Saksamaal 23.07.2003. Eesti Haigekassa juhatuse 11.07.2003 otsusest nr 145 ja 17.12.2003 otsusest nr 244 nähtuvalt on Eesti Haigekassa võtnud üle üksnes Ludwigshafeni Kliinikus teostatava ravi eest tasu maksmise kohustuse, transpordi ja muude kulutuste hüvitamist ei olnud ette nähtud. Seega pidi hagejatele olema hiljemalt 23.07.2003 teada, et seoses Saksamaale operatsioonile sõitmisega tekkisid neil kulutused ning et neid kulutusi Eesti Haigekassa ei hüvita. Eeltoodust tulenevalt muutus tervise kahjustamisega kaasnenud varalise kahju nõue sissenõutavaks ja hakkas aeguma hiljemalt 23.07.2003 Samast kuupäevast alates hakkas kulgema ka kogu tulevikus tekkiva varalise kahju nõue. Tulenevalt TsÜS § 153 lg-st 1 möödus varalise kahju nõude aegumistähtaeg seega hiljemalt 23.07.2006.a. Seonduvalt tervise kahjustamisega kaasneva mittevaralise kahju nõudega on Riigikohus märkinud, et erinevalt varalisest kahjust, mis kujutab endast vara vähenemist või saamata jäänud tulu ja mis võib realiseeruda ka hiljem, kui leiab aset selle põhjuseks olnud õigusvastane tegu, kujutab mittevaraline kahju endast kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kannatused ei saa eelduslikult tekkida oluliselt hiljem neid põhjustanud tervisekahjustusest. Mittevaralise kahju puhul saab seega vähemalt üldjuhul eeldada, et kannatanu saab sellest teadlikuks kohe, kui talle saavad teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud. Nõude aluseks olev tervisekahjustus pidi hagejatele teatavaks saama hiljemalt 1995, kui oli ilmne, et K Š teostatud radioteraapia tagajärjel on tekkinud deformatsioon ninal. Asjaolu, et K Š tuleb tekitatud tervisekahjustuse likvideerimiseks taluda edaspidi mitmeid plastilisi operatsioone ning tema vanemad on sunnitud vaatama pealt, kuidas laps ninatiiva deformatsiooni ja operatsioonide tõttu kannatab, sai hagejatele teatavaks hiljemalt 20.05.1996. Sel ajal kehtinud TsK §-d 448 ja 463 ei näinud ette mittevaralise kahju hüvitamist tervisekahjustuse korral. Samas tulenes aga mittevaralise kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslik alus 3.07.1992 kehtima hakanud põhiseaduse §-st 25, mille kohaselt tuli hüvitada nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleeris ka TsÜS § 23-26. Nii nagu ülalpool märgitud, oli 1996 kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt taolise nõude aegumistähtajaks 10 aastat ning tulenevalt VÕSRS § 9 lg-st 1 ja 2 kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele alates 01.07.2002 kehtivas TsÜSis aegumise kohta sätestatut. Seega tuleb ka kõnealuste mittevaralise kahju nõuete puhul lähtuda alates 01.juulist 2002 kehtiva TsÜS § 153 lg-s 1 sätestatud 3-aastasest aegumistähtajast ning asuda seisukohale, et hagejate mittevaralise kahju nõuded aegusid 01.07.2005.a. Hagi esitati kohtule 20.03.2012 st ajal, mil nii varalise kui ka mittevaralise kahju nõuded olid aegunud. Kõike eeltoodut arvestades, asub kohus seisukohale, et hagejate nõuded on aegunud ning seetõttu on kostjal õigus keelduda hagejate nõuete täitmisest. Kohus kohaldab kostja taotlusel hagejate nõuete suhtes aegumist ja teeb vaheotsuse lõppotsusena, millega jätab hagi rahuldamata ja asja edasi ei menetle.

Hagi hind TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega tuleb hagihind määrata hagi esitamise aja, s.o 20. märtsi 2012 seisuga.

6(7)

2-12-11408 TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagejate nõudeks on varalise kahju kogusummas 2769,01 eurot ja mittevaralise kahju kogusummas 550000 eurot hüvitamise nõue. Hagihind on seega 552769,01 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hagejate kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.