Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamisest. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et Swedbank AS ning VB on 14.06.2007 sõlminud laenulepingu XXX(t lk 10-11) ning 07.11.2009 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (t lk 22-23). Samuti puudub vaidlus, et kostjat on hoiatatud lepingute ülesütlemisest võla tasumata jätmisel (t lk 21) ning lepingud on üles öeldud. Võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestused (t lk 12-20 ja 24-32). Kostja ei ole lepingute sõlmimist, maksetega võlgnevusse jäämist ega võlgnevuse olemasolu ega ulatust vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Hageja ja laenuvõtja vahel 14.06.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja 07.11.2009 sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja laenuvõtja on 14.06.2007 lepingus kokku leppinud intressimääras 14% aastas ning 07.11.2009 lepingus kokku leppinud intressimääras 18% aastas. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja tunnistab nõuet, kuid palub jätta välja mõistmata viivis protsendina põhinõudelt ja menetluskuludelt kuni nõuete täitmiseni tulenevalt sellest, et kostja nõuet tunnistab. Kostja selgitab täiendavalt, et kuigi ta töötab, on tema maksevõime väike (t lk 60-61). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul puudub alus viivise nõuete osas hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja otsustab, millised nõuded ta hagis esitab ning TsMS § 367 ja VÕS § 113 võimaldavad mh esitada nõude ka viivise väljamõistmiseks protsendina kuni kohustuse täitmiseni. Kohtul ei ole alust jätta hageja nõuet rahuldamata põhjusel, et kostja on nõuet kohe tunnistanud. Samuti ei ole kostja makseraskused käsitletavad asjaoludena, mis oleksid aluseks nõude rahuldamata jätmisele. Viivisenõude esitamise eelduseks on sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse täitmata jätmine. Rahalise kohustuse (sh viivise tasumise kohustuse) rikkumine ei ole reeglina vabandatav ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6 079,92 eurot, millest põhivõlg 5 153,04 eurot, intress 461,06 eurot ja viivis 465,82 eurot, samuti

viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.09.2012 kuni põhinõude 5 153,04 eurot täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja ning jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Swedbank AS on tasunud hagiavalduse esitamisel 18.09.2012 Harju Maakohtu viitenumbrile 2900072123 riigilõivu 375 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuivõrd pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, kuulub hagejale tagastamisele pool tasutud riigilõivust summas 187,50 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.