Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Swedbank AS ning XXX ja XXX sõlmisid 08.01.2008 laenulepingu nr XXX, mille kohaselt hageja andis kostjatele laenu 42 592 eurot korteri ostuks. 02.10.2008 ja 09.10.2009 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr XXX lisad, mille kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenusaajate ja panga vahel sõlmitud laenuleping nr XXX uues sõnastuses. Lepingu kohaselt olid laenuvõtjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi määraga 6 kuu Euribor, millele lisandub 2,655% aastas. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 05.01.2038. ning laenu põhiosa ja intressi kohustusid kostjad hagejale tasuma iga kuu 05. kuupäeval. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn. Kostjad ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja saatis kostjatele 11.04.2011 lepingu ülesütlemise teatise, andis tähtaja kustutada võlgnevus ning hoiatas, et juhul kui võlgnevusi ei kustutata, öeldakse leping ennetähtaegselt üles. 02.05.2011 ütles hageja lepingu üles. Korteriomand aadressiga XXX müüdi enampakkumisel hinnaga 22 000 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 19 892,16 eurot. Kuivõrd nimetatud summa ei katnud lepingutest tulenevat võlgnevust, on kostjatel hagejale tasumata laenulepingu järgi kokku 28 012,49 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 12 780 eurot, millest põhivõlg

158,71 eurot, intress

811,29 eurot ja viivis 2 810 eurot. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjate vastus Kohtule esitatud vastuses XXX hagis esitatud nõudeid ei tunnista. Kostjal puudub võimalus tasuda hageja nõutavaid summasid, kuna isiku ainus sissetulek on 76 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning vaadata asi läbi kohtuistungil. XXX on hagi kättetoimetatud 14.10.2012, kuid kirjalikku vastust hagile kostja esitanud ei ole. Hageja seisukoht kostja vastuse osas XXX sisulised vastuväited jäävad hagejale arusaamatuks, mistõttu hageja nende osas seisukohta ei võtnud. Kuna kostja sissetulek on 76 eurot, ei ole hageja hinnangul võimalik kompromissi sõlmimine. Edasine menetluse käik Kohus määras asjas istungi 27.02.2013. Istungil jäi hageja oma nõude juurde, kostja XXX võttis hagi täies ulatuses õigeks. Kostja XXX istungile ei ilmunud, kohus luges isikule kutse kättetoimetatuks ning menetlusosalised leidsid, et asja saab arutada ilma ilmumata kostjata. Kohtu põhjendused Puudub vaidlus, et Swedbank AS ning XXX ja XXX on 08.01.2008 sõlminud laenulepingu nr XXX (t lk 9-12), mille osaks on laenulepingu tüüptingimused (t lk 13-16). Laenulepingu sõnastust on muudetud 02.10.2008 (t lk 17-20) ja 09.10.2009 (t lk 2124). Samuti puudub vaidlus, et kostjaid on hoiatatud laenulepingu ülesütlemisest võla tasumata jätmisel (t lk 33-36) ning laenuleping on üles öelnud (t lk 37-40). Puudub vaidlus, et laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX (t lk 25-32) ning et nimetatud korteriomand on müüdud (t lk 41-44). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Hageja ja kostjate vahel 08.01.2008 sõlmitud laenulepingust nr XXX nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 4 ja 1 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi

maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostjad on lepingus kokku leppinud intressimääras 6 kuu Euribor, millele lisandub 2,655% aastas. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue kostjate vastu on võlgnevus 12 780 eurot (sh põhivõlg 7 158,71 eurot, intress 2 811,29 eurot ja viivis 2 810 eurot), võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestused (t lk 45-56). Kostjad ei ole lepingute sõlmimist, maksetega võlgnevusse jäämist ega võlgnevuse olemasolu ega ulatust vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Kuivõrd kostja XXX on hagi õigeks võtnud ning kostja XXX ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 12 780 eurot, millest põhivõlg 7 158,71 eurot, intress 2 811,29 eurot ja viivis 2 810 eurot, samuti viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 07.08.2012 kuni põhinõude 7 158,71 eurot täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 3 ning jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.