Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hagiavalduselt (Haapsalu kohtumaja), Õigusbüroo Neeme Sild OÜ vs Enn Rannik (esitatud E-toimiku kaudu).

Menetluskulude jaotus Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale Asjaolud ja menetluse käik 31.12.2012 esitas Õigusbüroo Neeme Sild OÜ kohtule hagiavalduse Enn Ranniku vastu osaliselt tasumata intresside ja viivise nõudes. 09.01.2013 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 18.01.2013 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. 19.02.2013 toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas eelistung. 26.02.2013 esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromissi: Pärnu Maakohtu kohtunik hr Tambet Grauberg menetluses on tsiviilasjana nr 2-12-56556 Õigusbüroo Neeme Sild OÜ hagi Enn Rannik vastu osaliselt tasumata intresside 110,20 € ja viivise 1 724,98 € nõudes. Käesolevaga avaldavad menetlusosalised: hageja Õigusbüroo Neeme Sild OÜ, keda esindab seaduslik esindaja Neeme Sild ja kostja Enn Rannik kohtule, et on sõlminud kokkuleppe tsiviilasja lahendamiseks kompromissiga alljärgnevatel tingimustel:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 26.02.2013. a sõlmitud kompromissiga pooled lühendavad TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise tähtaja 1 päevani. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja on kompromisslepingu punktis 4 leppinud kokku, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad neid kandnud menetlusosalise enda kanda. Seega jäävad kompromisslepingus nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot /tlk 4/. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Õigusbüroo Neeme Sild OÜ-le tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o 87,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.