Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur K. Antsov esitas kohtule andmed võlgniku majandusliku olukorra kohta, millest lähtuvalt on võlgnikul kohustusi summas 276 229,49 eurot ja vara esialgse hinnangu kohaselt 811 346,52 eurot. Ajutise halduri hinnangul on ettevõttel järgmised varad: - Swedbank AS kontol 1168,45 eurot - Danske Bank AS Eesti filiaali kontol 774,62 eurot - ettemaksed hankijatele 2646,71 eurot - ostjatelt laekumata arved 1379,74 eurot - kinnistud: 1) Eha tänav (115 m2) 977 eurot 2) Eha tänav 2c (registriosa nr 4394604) 14 900 eurot 3) Eha tänav 2b (registriosa nr 3486704) 14 900 eurot 4) Härma (registriosa nr 377004) 137 600 eurot 5) Väike-Turu 5-86 (registriosa nr 5223203) 139 000 eurot 6) Luha (registriosa nr 3431304) 149 000 eurot 7) Ihaste tee 12 (registriosa nr 39803) 99 000 eurot 8) Paju tn 1A (registriosa nr 3758503) 250 000 eurot kokku 811 346,52 eurot Pankrotimenetluse algatamisel ja ajutise halduri nimetamisel on kohus PankrS § 15 lg 1 asjaolusid kaalunud. Ajutine haldur on kõigis esitatud aruannetes ja aruannete täpsustustes leidnud, et võlgnikul on vara rohkem kui kohustusi, samas märkides, et tulenevalt PankrS § 31 lg-st 3, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. OÜ Lion House pankrotiavalduse esitas kohtule üks osanik ja juhatuse liige A. Reintam. Teine osanik ja juhatuse liige E. Soosaar vaidles pankrotiavaldusele vastu, märkides, et A. Reintam ei ole osalenud osaühingu juhtimises ning seetõttu ei oma osaühingu tuleviku suhtes äriplaane ega ideid. E. Soosaar leidis, et osaühingul on vara rohkem kui kohustusi, osaühing ei ole maksejõuetu ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus pole põhjendatud. Kohus oli seisukohal, et E. Soosaare selgitused osaühingu tegevuse ja tuleviku kohta on usutavamad kui A. Reintami omad. A. Reintam on ajutisele haldurile esitatud juhatuse liikme selgitustes 17.10.2012 muuhulgas avaldanud, et kuna osaühingul olid alates 2011 novembrist raamatupidamisteenuse eest arved maksmata, siis jäi ka maksuametile 2011. a majandusaasta aruanne esitamata ning kuu aega tagasi saatis maksuamet osaühingule kirja, milles määrati kuupäev aruande esitamiseks. Samas selgituses märgib A. Reintam, et 30.07.2012 seisuga olid osaühingu arved pankades nullis, tegevus hoiti veepeal uute laenude arvel, millega maksti jooksvaid kohustusi pankade ees ja minimaalseid töötasusid. A. Reintami hinnangul kahjustati sellise tegevusega võlausaldajate ja ka osaühingu enda huve. A. Reintami koostatud 30.07.2012 käskkirjaga muudeti A. Reintami töötasu töölepingus, millega määrati augustikuu töötasu suuruseks 5200 eurot. Töötasu suurendamise tingisid selgituste kohaselt elulised vajadused. Eeltoodud selgitused tõendavad, et A. Reintam ei ole isik, kes oleks tegelenud osaühingu igapäevase juhtimisega, kuivõrd igapäevast majandustegevust korraldav isik teaks, et majandusaasta aruannet ei esitata mitte maksuametile, vaid äriregistrile. Samuti on tõendatud, et A. Reintam ei tegelenud osaühingu juhtimisega, sellega, et olukorras, kus osaühingul puuduvad likviidsed vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks võlausaldajate ees, määrab üks juhatuse liige ja osanik enda juhatuse liikme tasuks ühe kuu eest 5200 eurot.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama paragrahvi kolmanda ja neljanda lõike järgi, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ning kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on aruannetes ja selgitustes läbivalt märkinud, et võlgniku vara katab kohustusi vähemalt mitmekordselt. Kohus leidis, et juhatuse liige A. Reintam, kes on pankrotiavalduse esitaja, ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et osaühingu maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. See, et osanikul ja juhatuse liikmel, kes ei tegele igapäevaselt osaühingu juhtimisega, on juhtimiskonflikt teise juhatuse liikmega, ei too automaatselt kaasa osaühingu maksejõuetust või tulevikus tõenäoliselt maksejõuetuks muutumist. Osanike ja juhatuse liikmete lahkhelid ei kuulu lahendamisele maksejõulise osaühingu pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku püsiva maksejõuetuse hindamisel tuleks kohtul arvestada majandustegevuse perioodilisusega, kus majandustõusu ajal soetatud kinnistud kaotavad oma väärtust majanduslanguse perioodil, kuid olukorras, kus omakapital ei ole langenud alla seaduses sätestatud määra ja võlausaldajad ei ole esitanud sissenõutavaks muutunud nõudeid, ei saa osaühing olla maksejõuetu. Juhatuse liikmete ja osanike lahkhelid ei ole ka põhjuseks ühingu maksejõuetuse tekkimisel tulevikus, kuivõrd osanikel on õigus oma osa võõrandada. Kuna kohus jätab OÜ Lion House pankroti välja kuulutamata, jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avalduse esitaja kanda. Ajutise halduri tasu ja kulutuste osas teeb kohus eraldi määruse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

tegutsemist erisuunaliselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku makseraskused võlausaldajate nõuete rahuldamisel ajutised, vaid on äriühingu majanduslikule olukorrale iseloomulikud pikema aja vältel. Kohus ei analüüsinud võlgniku majandustegevust tervikuna; 2) jõudis ajutine haldur järeldusele, et esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 31 lg-st 3 tulenevalt, st maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on ajutise halduri ülesandeks muuhulgas anda hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Kohus ei lähtunud halduri seisukohtadest seoses võlgniku maksejõulisusega ega põhjendanud, miks kohus pidas halduri järeldusi vääraks; 3) sätestab PankrS § 31 lg 4, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus jättis nimetatud sätte kohaldamata, põhjendamata, millistest asjaoludest tulenevalt esineb alus võlgniku maksejõuetuse eeldusest kõrvale kaldumiseks; 4) on PankrS § 31 lg 3 eesmärgist tulenevalt võlgniku avalduse esitamisel võimaldatud pankrotimenetluse algatamine juba enne püsiva maksejõuetuse saabumist, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse ja osanike tegevus olnud 2012. a taoline, mis võib suure tõenäosusega viia ettevõtte bilansijärgselt pankrotini. Halduri hinnangul ei saa maksevõimeliseks ja jätkusuutlikuks pidada ettevõtet, mille juhatus ei tegutse ühise eesmärgiga ja kooskõlastatult. Osad võlausaldajad on küll esitanud 30.10.2012 kinnituse, et ei asu võlgnevusi sisse nõudma enne 30.04.2013 ning on valmis ka antud tähtaega pikendama, kuid vaatamata sellele eksisteerivad kohustused, mille täitmiseks tulevikus peaks juhatusel olema selge nägemus. Äriühingu majandustegevus on peatunud seoses äriplaanide puudumisega, puudub võimalus saada täiendavat laenu äriplaanide elluviimiseks. Kinnistud ei ole konkurentsivõimelised arenduseks, kuivõrd kinnistud omandati kõrgete hindadega ning praegu puudub turg arendustele omandatud kinnistutel. Ajutine haldur on leidnud, et äriühingul puuduvad potentsiaalsed sissetulekud kehtiva laenu teenindamiseks. A. Reintamil oli pankrotiavalduse esitamise ajaks ülevaade äriühingu majandusseisust, mis on olnud juba aastaid pankrotiseisus; 5) ei ole juhatuse liikme selgitused tõendiks ja seega ei saa kohus rajada otsust E. Soosaare selgitustele. Kohus ei ole ka põhjendanud, millistest asjaoludest tulenevalt ja millistele tõenditele tuginedes kohus leidis, et E. Soosaare paljasõnalised ütlused maksejõulisuse osas on põhjendatud. Faktiliste asjaolude pinnalt on üheselt tuvastatud, et äriühingu majandustegevus on seiskunud ning puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. E. Soosaar ei ole esitanud äriplaani või nägemust ettevõtte tegevuse jätkamise osas. Kohtumäärust ei saa lugeda põhjendatuks ka seetõttu, et kohus luges usutavaks E. Soosaare selgitused seoses Näituse kinnistu müügiga XXX S. Soosaarele (et viimane tasub laenu; et pigem müüb kinnistu XXX kui kellelegi võõrale; kui vaja, on see raha olemas, laenab XXX käest). Selgitused on ebausaldusväärsed, arvestades faktilisi asjaolusid ja tehingu eesmärke; 6) sätestab PankrS § 1 lg 2, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõuete rahuldamist ilma uusi võlakohustusi võtmata või vara võõrandamata. Juhatus ei tööta, puudub äriplaan, juhatuse liige E. Soosaar on asunud varasid omastama, sõlmides majanduslikult kahjuliku tehingu oma lähikondsega. Võlgnikul vara olemasolu ei välista pankrotiseisu ega selle saabumist tulevikus. Kohtu tuginemine vaid vara olemasolule äriühingul ei ole kooskõlas PankrS § 31 lg-tega 3 ja 4, mis sätestavad võlgniku pankrotiavalduse esitamise erisused.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Eelnimetatud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal ning juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuks lugemisest piisab, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest. PankrS § 31 lg 3 ja lg 4 ei sätesta iseseisvaid maksejõuetuse eeldusi ning ka sel juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, tuleb avalduse rahuldamiseks tuvastada, kas esineb vähemalt üks PankrS § 1 lg-s 2 või lg-3 nimetatud maksejõuetuse eeldustest. PankrS § 31 lg 4 kohaselt juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse tema maksejõuetust. Nimetatud sättest tuleneb, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavalduse puhul üksnes eeldatakse võlgniku maksejõuetust ning kui esitatud tõendid maksejõuetust ei kinnita, jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata. Maakohus on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi summas 276 229,49 eurot ja vara esialgse hinnangu kohaselt 811 346,52 eurot. Seega ületab võlgniku vara mitmekordselt tema kohustusi ning määruskaebuse esitaja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Üksnes asjaolust, et võlgnik on võtnud 2012. a kaks korda laenu varasemate kohustuste täitmiseks, et saa järeldada, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad AS Antomin, AS Tiigi Keskus ja OÜ Brendig Invest on kinnitanud (II kd, t.l 65, 67, 69), et nad ei asu enne 30.04.2013 võlgnevusi sisse nõudma ning on valmis nimetatud tähtaega pikendama. Maksuja Tolliameti kirjast (II kd, t.l 70) nähtub, et võlgnikul puuduvad 25.10.2012 seisuga maksuvõlad. Määruskaebuse esitaja ei ole märkinud, millise konkreetse võlausaldaja nõudeid ei suuda võlgnik rahuldada. Nimetatud tõendid lükkavad ümber PankrS § 31 lg-s 4 nimetatud võlgniku maksejõuetuse eelduse (PankrS § 1 lg 2 ja lg 3) ning maakohus ei ole PankrS § 31 lg-t 4 ebaõigesti kohaldanud. PankrS § 31 lg 3 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline. Ringkonnakohus leiab, et tulevikus tõenäoliselt tekkida võiv maksejõuetus on hinnanguline kategooria ning kohus saab selle sätte alusel pankroti välja kuulutada vaid juhul, kui võlgniku tulevikus tekkida võivale maksejõuetusele viitavad objektiivsed asjaolud ja see on seostatav konkreetse ajalise kriteeriumiga. Selliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada vastupidist. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku pankrotiavalduse esitanud üks osanik ja juhatuse liige A. Reintam ning teine osanik ja juhatuse liige E. Soosaar on pankrotiavaldusele vastu vaielnud. Eelnevast ning ajutise pankrotihalduri arvamusest nähtuvalt on pankrotiavalduse esitamise põhjuseks võlgniku kahe osaniku ja juhatuse liikme vahelised arusaamatused ja lahkhelid võlgnikust äriühingu juhtimisel. Ajutine pankrotihaldur on arvamuses leidnud, et võlgniku juhatuse liikmete selline tegevus võib suure tõenäosusega viia võlgniku pankrotini. Määruskaebusse esitaja on määruskaebuses märkinud, et võlgnik on juba aastaid pankrotiseisus ning selle seisundi süvenemine on tulevikus üsnagi tõenäoline. Ringkonnakohus leiab, et ajutise pankrotihalduri ja pankrotiavalduse esitanud juhatuse liikme eelmärgitud seisukohtade alusel ei saa järeldada, et esineksid objektiivsed asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, millest nähtuks, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline. Maakohus on asunud põhjendatud seisukohale, et võlgniku juhatuse liikmete vahelised vastuolud ei too endaga tulevikus vältimatult kaasa maksejõuetust. Pankrotiavalduse esitanud juhatuse liige on jätnud tähelepanuta, et äriühingu juhtimisel tekkinud vastuolude lahendamiseks ei ole pankrotiavalduse esitamine kohane õiguskaitse viis. Tulenevalt PankrS § 22 lg-s 5 märgitust esitab ajutine pankrotihaldur käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuse näol on tegemist tõendiga TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Samas ei tulene eelmärgitust, et ajutise pankrotihalduri arvamus on kohtule siduv ning juhul, kui ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tulevikus tõenäoline, siis puudub kohtul võimalus pankrotiavalduse rahuldamata jätmiseks. Maakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid (sh ajutise pankrotihalduri arvamust), arvestanud seejuures ka võlgniku juhatuse liikmete selgitustega, ning õigesti leidnud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus ei ole tõenäoline. Määruskaebuse esitaja väide, et maakohus on tõendite hindamisel rikkunud TsMS §-s 232 sätestatud nõudeid, on ekslik.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.