TT T OÜ hagi DL D OÜ vastu kauba ja selle omandi üleandmise nõudes või alternatiivselt kahjuhüvitisena 2 022,48 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2 022,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TT T OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja esindaja: Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: DL D OÜ (registrikood XXX; asukoht XXX); Kostja esindaja: Sergei Desjatnikov (Soola 1a, 51013 Tartu, e-post: [email protected]). 31.01.2013.a /kirjalik menetlus Hageja seaduslik esindaja KT Hageja lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kostja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt DL D OÜ-lt (registrikood XXX) hageja TT T OÜ (registrikood XXX) kasuks 2 022,48 (kaks tuhat kakskümmend kaks eurot ja 48 senti) eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
2-12-26105 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.TT T OÜ (edaspidi hageja) esitas 05.07.2012.a Harju Maakohtusse hagi DL D OÜ (edaspidi kostja) vastu kauba ja selle omandi üleandmise nõudes või alternatiivselt kahjuhüvitisena 2 022,48 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping, mille kohaselt hageja pidi Dell PowerEdge 840 (edaspidi kaup) eest tasuma kostjale 2022,48 eurot (31 645 krooni) ja kostja kohustus andma hagejale üle kauba ja tegema võimalikuks kauba omandi ülemineku hagejale. Lepingu sõlmimine seisnes kostja poolt ette-maksuarve väljastamises hagejale. Kauba kättesaamiseks kohustus hageja tasuma ettemaksu, mis oli kauba koguväärtus. Hageja ei tasunud õigeaegselt kogu ettemaksu ning kostja ei andnud üle ka kaupa. Kostja esitas Harju Maakohtusse hageja vastu hagi maksmata jäänud ettemaksu väljanõudmiseks. 17.01.2011.a tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-09-53595 otsuse, millega rahuldas kostja hagi ja nõudis hagejalt välja maksmata jäänud ettemaksu. Hageja tasus 13.03.2012.a maksmata jäänud ettemaksu kostjale, kuid kostja ise ei ole enda lepingust tulenevat kohustust täitnud, st andnud üle kaupa ja võimaldanud kauba omandi üleminekut hagejale, mille eest hageja maksnud on. Hageja on võtnud kostjaga ühendust, et viimane kauba üle annaks, aga kostja keeldub, väites, et tema on enda kohustuse juba täitnud. Hageja on üritanud olukorda kohtuväliselt lahendada, kuid kostja ei ole sellega nõustunud. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist. Kui kohus leiab, et kostjal ei ole võimalik kaupa ja selle omandit hagejale üle anda, on siiski hageja hinnangul tegemist kostjapoolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega ning hageja esitab alternatiivselt kahju hüvitamise nõude. Hageja kahju summas 2 022,48 eurot seisneb selles, et ta on tasunud kostjale kauba eest 2 022,48 eurot, aga ei ole saanud vastu kaupa. Hageja palub hagi rahuldada ja kohustada kostjat andma hagejale üle Dell PowerEdge 840 ja selle omand. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 2 022,48 eurot (tl 1-4).
2.Hageja vaidleb oma 03.09.2012.a seisukohas vastu kostja vastuväitele, et tema töötaja AT andis 26.06.2009.a kauba (Dell Power Edge 840) hageja seaduslikule esindajale KT isiklikult kätte. Hageja on seisukohal, et kostja väide ei vasta tõele ja seda järgnevatel põhjustel: Hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kohaselt kohustus hageja kauba kättesaamiseks tasuma ettemaksu, milleks oli kogu kauba väärtus (31645 krooni ehk 2022,48 eurot) ning kostja on esitanud hageja vastu hagi ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise ja viiviste nõudes (tsiviilasi nr 2-09-53595). Harju Maakohtu kohtunik Krista Kirspuu tegi 17.01.2011.a tsiviilasjas nr 2-09-53595 otsuse, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja osaliselt tasumata ettemaksu 511,29 eurot (8000 krooni) ja viivised. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt olid pooled kokku leppinud, et enne kui kaup hagejale üle antakse, peab kauba eest olema tasutud kogu müügisumma ja et kostja oli väitnud, et kaup on tal hagejale üleandmiseks olemas. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja väide, et 26.06.2009.a anti kaup hagejale üle, sest 26.06.2009.a seisuga oli hageja kostjale tasunud ettemaksuna vaid 6500 krooni ning kostja esitas Harju Maakohtule hagi (pärast 23645 krooni tasumist ettemaksuna), milles kinnitas, et ta ei ole kaupa hagejale üle andnud. Hageja leiab samuti, et asjaolu, et kaup on laost välja läinud, ei tõenda kauba üleandmist hageja esindajale (tl 39-41).
Kostja vastuväited
2-12-26105
3.Kostja 21.08.2012.a vastuse kohaselt kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet ja leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ning hagiavaldus tuleks jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kostjal puudub käesolevaks hetkeks hageja ees võlgnevus, kuna kaup (Dell Power Edge 840) ja selle omand on üle antud hagejale. Kostja ei saa teistkordselt väljastada juba saadud kaupa. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud pahatahtlikult, kuna hageja juhatuse liige KT on saanud kauba isiklikult kätte. Lähtudes raamatupidamise süsteemi väljavõttest, mille kohaselt K. Tammemägi sai isikuliselt kauba kätte juba 26.06.2009.a. kell 12.51. Kaup oli üle antud kostja töötaja AT poolt. Kostja leiab samuti, et hageja alternatiivne nõue tuleb jätta rahuldamata VÕS § 127 lg 3 alusel, kuna asjas ei ole tõendatud, et poolte vahel oli kokkulepe kahju hüvitamise kohta (tl 25-29).
4.Kostja 24.09.2012.a täiendava seisukohas jääb kostja oma varasemate seisukohtade juurde ning palub jätta hagi rahuldamata. (tl 46-47).
Kohtuistungid
5.22.11.2012.a toimunud eelistungil ja jäid pooled oma seisukohtade juurde (56-58).
6.31.01.2013.a toimunud kohtuistungil kohus kuulas vande all üle hageja seadusliku esindaja KT ja kostja tunnistaja AT (tl 68-71).
Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungitel ära poolte esindajad, vande all hageja seadusliku esindaja ja tunnistaja, ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada ning kohustada kostjat andma hagejale üle Dell PowerEdge 840 ja selle omand. Alternatiivselt on hageja palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitis summas 2 022,48 eurot.
9.Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud ostu-müügileping, mille kohaselt pidi hageja tasuma kostjale Dell PowerEdge 840 eest 2 022,48 eurot (31 645 krooni) ning kostja kohustus andma eelnimetatud kauba hagejale üle ja tegema võimalikuks kauba omandi üleminek hagejale. Kostja väljastas hagejale sellekohase ettemaksuarve (tl 6). Harju Maakohtu 17.01.2011.a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-53595 on kohus rahuldanud kostja hagi ning mõistnud hagejalt kostja kasuks välja tasumata ettemaksu summas 511,29 eurot (tl 7-9). Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagi esitamise ajaks oli hageja tasunud kostjale kogu kauba eest tasumisele kuuluva summa 2 022,48 eurot (31 645 krooni). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kauba hagejale üle andnud.
10.Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole hagejale kaupa üle andnud ega ole võimaldanud kauba omandi üleminekut hagejale. Tsiviilasjas nr 2-09-53595, milles kohus rahuldas hagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja tasumata ettemaksu summas 511,29 eurot, on kostja kinnitanud, et kaup ei ole hagejale üle antud. Kostja vastuväidete kohaselt on ta tegelikult juba 26.06.2009 kauba hagejale üle andud.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hinnates kogumis asjas uuritud tõendeid leiab kohus, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud arvutiprogrammi
2-12-26105 väljatrükist kauba laost väljaandmise kohta 26.06.2009 kl 12:51 ja tunnistaja AT ütlustest selliseks järelduseks ei piisa (tl 63, 68-71). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt kuigi kaup kirjutati hageja jaoks laost välja, tema isiklikult kaupa hagejale üle andnud, klient pidi selle kätte saama salongist. Reeglina toimus kauba kätteandmine saatelehele allkirja võtmise teel, kuid mingil põhjusel mitte seekord, st kirjalikud dokumendid kauba vahetu üleandmise kohta puuduvad. Vande all üle kuulatud hageja seaduslik esindaja KT, kellele olevat toimunud kauba üleandmine, oma ütlustes eitab seda (tl 68-71). Võttes arvesse ka asjaolu, et kostja on tsiviilasjas nr 2-09-53595 17.01.2011 tehtud kohtuotsuse kohaselt kinnitanud, et kaup on kostjal hagejale üleandmiseks olemas (kuigi oleks pidanud juba 26.06.2009 olema üle antud hagejale), leiab kohus hageja väited kostja poolt kauba üleandmata jätmise kohta on tõendatud.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lõike 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja anda ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kui müüja rikub müügilepingut (ei anna vallasasja valdust üle), võib ostja oma õiguste kaitseks kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid lepingut rikkunud müüja vastu. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist (p 3). Kuivõrd kostja vastuväidete kohaselt tal vaidlusalune kaup tänaseks puudub, siis on kohus seisukohal, et on põhjendatud rahuldada hageja alternatiivne nõue mõista kostjalt välja kahjuhüvitis summas 2 022,48 eurot. Kostja vastuväitega, et kahju hüvitamine peaks olema VÕS § 127 lg 3 tulenevalt välistatud, kuna pooltel puudus kokkulepe kahju hüvitamise kohta, kohus ei nõustu, kuna käesoleval juhul tuleneb hagejale õigus kahju hüvituse nõumiseks seadusest. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.