2.Välja mõista kostjalt AN ́ilt (isikukood XXX) hageja XXX(registrikood XXX) kasuks võlgnevus summas 556,60 (viissada viiskümmend kuus eurot ja 60 senti) eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine
3.Välja mõista AN ́ilt hageja XXX kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku
2-12-30972 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.XXX (edaspidi hageja) esitas 08.08.2012.a Harju Maakohtusse hagi AN (edaspidi kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale hageja majandamisel olevas korteriühistus korteriomand. Korteriomandi omanikud on kohustatud osalema elamu majandamisega seotud kulude hüvitamises. Kostja ei ole seda nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on juba aastaid, alates 2011.a juulikuust hagejale maksete võlg. Teised korteriomanikud on sunnitud kostjat krediteerima. Hageja esindajad on korduvalt pöördunud kostja poole sooviga, et kostja võla tasuks. Igakuisel kostjale esitatud maksete kviitungilt nähtub kostja võlg ja selle maksmise kohustus. Võlga kostja vabatahtlikult ei tasu. Seisuga 25.07.2012.a võlgnev kostja hagejale korteriga seotud makseid summas 556,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 556,60 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda (tl 1-2).
2.Hageja 28.01.2013.a seisukoha kohaselt on kostja üks alaline maksete kuritahtlik mitte maksja ja peab üleval oma kinnisvara teiste hageja liikmete arvel. Kostja korduvalt saadetud hoiatustele ei reageeri, kuigi regulaarselt võtab arveid postkastist välja. Hageja poolt lisatud väljavõttest nähtub, et 23.01.2013.a on kostja võlgnevus kasvanud 718,28 euroni. Samas on näha, et 2011.a kostja tasus arveid ja sellega kostja ise lükkab ümber oma väite, et ta ei tunnista hageja juhatuse poolt arvestatud makseid või tunnistab neid osaliselt. Peale hagi esitamist kohtusse muutus kostja arvestamisega rahulolematuks. Hageja teatab, et maksete arvestamine korteriomanikele toimub vastavalt maja kuludele. Viivis 0,07% arvestatakse vastavalt korteriühistu seadusele (tl 64-65).
Kostja vastuväited
3.Kostja 13.11.2012.a vastuse kohaselt kostja hagi õigeks ei võta ning tunnistab üksnes põhivõlga osaliselt, kuid viivisemäära ja kõrvalnõudeid mitte. Kostja ei tunnista hagi, sest nõude õiguslik põhjendus on ühekülgne ja pealiskaudne, seega vaid osaliselt õige. Kostja on seisukohal, et haginõude summa on vastuolus hageja osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste kvaliteedi, mahu ning kostja tegeliku teenusetarbimisega. Teenusarvete korrapärane tasumine kostja poolt aastate jooksul ei taganud kaasomandi prioriteetset hooldamist. Kostja eelistab praegusel ajal täita oma kohustust hageja ees vastavalt hageja panusele seoses kortermaja korrashoiuga. Hageja peab täitma oma kohustusi nõuetekohaselt, järjepidevalt ja mõistliku aja jooksul. Kostjal on piisavalt alust arvata, et hageja täidab oma kohustuse vaid osaliselt ja mittenõuetekohaselt ka edaspidi. Kostja leiab, et arvesse tuleb võtta kostja korteriomandi ja vara otsest materiaalset kahju, mida hageja oma tegevuse ning tegevusetusega kostjale põhjustanud on alates elamukooperatiivi ajast (tl 42-43).
4.Kostja 21.12.2012.a täiendava vastuse kohaselt tunnistab kostja põhivõlga vaid osaliselt, sest hageja ei ole täielikult täitnud pika aja jooksul oma kohustusi kostja ees. Hageja ei ole täitnud mitmeid kohustusi nõuetekohaselt, jämedalt rikkudes sellega tuleohutusnõudeid, sulgedes ja kitsendades evakuatsiooniteed ja evakuatsioonipääsud. Kostja on seisukohal, et ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi. Hageja kohustused ei ole täidetud elamu hoolduse ja remondi ning kostja korteriomandi veeavariijärgse taastamise osas. 12.03.2008.a toimunud hageja elanike üldkoosoleku otsused terve maja remondi kohta ei ole täidetud. Kostja on seisukohal, et kostja poolt hageja teenuste tegelik tarbimine, hooldus- ja remonditööde tegelik maht ning kvaliteet on vastuolus võlanõude suurusega. Kostja pole tarbinud kõike teenuseid täismahus. Kostja on teinud lisakulutusi, sest hagejapoolne korraldamine hooldus- ja remonditööde osas on olnud puudulik aastate jooksul. Hagejapoolne tehnosüsteemide ebaregulaarne hooldus, remondifondi mitteprioriteetne kasutamine, tegevusetus
2-12-30972 ning tuleohutusnõuete rikkumine üldkasutatavates ruumides on oluline probleem, mille tõttu kostja kannab lisakulutusi, olles sunnitud põhiliselt kasutama mujal asuvat teist eluruumi, sest kostja turvalisus ei ole tagatud hageja majandamisel olevas elamus. Kostja tunnistab põhivõlga summas 302,35 eurot. Kostja ei tunnista talle esitatud arvetes ajavahemikus juuli 2011.a kuni juuni 2012.a järgmiste teenuste summasid: - Majandamiskulusid kogusummas 154,68 eurot, kuivõrd hageja on senini keeldunud korteriühistu majandamiskulude aruannet ja põhikirja kostjale esitamast. Kostja leiab, et kaasomand on majandatud puudulikult. - Remondifondi kogusummas 83,52 eurot, kuivõrd kostjal on õigus tasuda vaid reaalselt teostatud, vajaliku või kasuliku remonditeenuse eest. Kostja leiab, et tal on õigus mitte tasuda toredusliku kulu või tegemata remonditööde eest või nende tööde eest, mis halvendasid elamu funktsioneerimist ja selle kasutamist. Hageja on olnud kohustatud prioriteetselt teostama mõistliku aja jooksul ja täielikus mahus konkreetseid töid vastavalt 12.03.2008.a korteriühistu üldkoosoleku ja teiste üldkoosolekute otsustele. - Prügivedu kogusummas 16,05 eurot, kuivõrd kostja tegelikult ei tarbinud prügiveoteenust. Hageja on nõustunud prügiveoteenuse mittetarbimisega kostja poolt, seega novembrikuu arvest on prügiveo hind maha arvestatud. Samuti, vastavalt varasematele läbirääkimistele kostja ja hageja juhatuse vahel, ei pea kostja tasuma elektrienergia ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest (tl 5051).
5.Kostja 20.02.2013.a seisukoha kohaselt ei ole kostja kunagi tunnistanud hageja nõuet. Kostja seisukohaselt ei ole usutav hageja väide, et korteriühistu prioriteetideks on viimastel aastatel olnud vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide korrashoid. Hageja väide, et kuivõrd kostja on tasunud varem kommunaalkulusid osaliselt või täies ulatuses, siis on kostja tunnustanud nõude olemasolu, ei oma õiguslikku jõudu. Kostja ei ole ka kunagi andnud hagejale deklaratiivset või konstitutiivset võlatunnistust võlaõigusseaduse mõistes. Hageja ei ole kostjale hoolimata arvukatest järelpärimistest esitanud ühtegi tõendit korteriühistu tegelike majandamis- või remondikulude kohta ja kostjal on põhjendatud kahtlus, et korteriühistu poolt nimetatud kulude korteriühistu liikmetelt kogumine toimub alusetult. Nagu kostja ka oma hagiavalduse vastuses avaldas, on kostja seisukohal, et hageja poolt majandamis- ja remondikulude kogumine on toimunud ja toimub tänaseni alusetult, kuivõrd XXX kortermajas ei ole pikema aja jooksul teostatud ühtegi suuremat hooldus- või remonditööd. Ka hageja ei ole oma kostja vastusele esitatud vastuses toonud välja ühtegi hageja poolt teostatud konkreetset hooldus- või remonttööd, mis õigustaks remondifondi kogumist. Eelnevast tulenevalt on kostjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et hageja nõuab kostjalt alusetult ja põhjendamatus ulatuses majandus- ja remondikulude kandmist, mistõttu on kostjal õigus nende kulude kandmisest keelduda. Hageja jääb hagiavalduse vastuses avaldatud seisukoha juurde seoses prügiveoteenuse eest esitatud arvetega. Kostja ei ole hagejale teadaolevalt juba aastaid XXX alaline elanik, mistõttu on tänaseks ka loobutud prügiveoteenuse eest tasu nõudmisest. Kostja on seisukohal, et hageja eirab XXX kortermajas teostatud ümberehitustöödega nii tuleohutus- kui ka evakuatsiooninõudeid, seades seeläbi ohtu kõigi majas elavate isikute elu. Hageja on enda poolt teostatud ümberehitustega põhjustanud olukorra, milles eiratakse XXX kortermajas laiaulatuslikult nii tuleohutus- kui ka evakuatsiooninõudeid, mistõttu on kortermajas elamine kostjale eluohtlik. Korteriühistu trepikodades olevad, evakuatsiooniteel asuvad uksed ei ole võtmeta seestpoolt avatavad, vaid on täielikult Hageja poolt teostatud ümberehituste käigus suletud. Eelnevast tulenevalt ja vastavalt hagiavalduse vastuses avaldatule ei tunnista kostja hageja nõuet 254,25 euro ulatuses: 154,68 euro ulatuses majandamiskulude eest, 83,52 euro ulatuses remondifondi eest ja 16,05 euro ulatuses prügiveo eest. Kostja palub jätta hagiavaldus ulatuses, milles kostja nõuet ei tunnista, rahuldamata ning jätta menetluskulude jaotuse määramisel mõlema poole menetluskulud enda kanda (tl 77-80).
Kohtuotsuse põhjendused
2-12-30972
6.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja ja kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostjale kuulub korter aadressil Tallinn, XXX ning kostja on hageja kui korteriühistu liige. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 2011.a juulist kuni 2012.a juulini on kostjal võlgnevus hageja ees kokku summas 556,60 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud arvestust selle kohta, millises ulatuses on kostja jätnud arved maksmata. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma majandamiskulude, remondifondi ja prügiveo eest.
8.Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Sellisel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes korteriomandiseadus niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
9.KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ning korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 4 lg 1 sätestab, et korteriühistu põhikirjas nähakse ette korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS § 13 lg 4 näeb ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude sisu reguleerib KÜS § 151, mille lõike 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 alusel loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse omakorda ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. KÜS § 7 lõikest 4 tulenevalt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal kui korteriühistul õigus esitada kostja kui korteriühistu liikme ja korterite omaniku vastu korteri majandamisest ja kommunaalmaksete tasumata jätmisest tuleneva nõude. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
10.Kuna kostjal puudub seaduslik alus jätta tasumata korteri kommunaalmaksed, kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Kostja vastuväited nõudele ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt puuduks tal korteriomanikuna kohustus tasuda KÜS §-s 151 toodud majandamiskulusid. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda nii tema omandi majandamisega kui ka tema poolt tarbitud kommunaalkuludega seonduvaid makseid. Õige on hageja väide, et teised korteriomanikud, kes oma kommunaalkulusid korrektselt tasuvad, ei ole kohustatud kostjat krediteerima. Kohtu hinnangul kostja peab mõistma, et just tingitult asjaolust, et osa korteriomanikest jätavad oma kohustused korteriühistu ees täitmata,
2-12-30972 puuduvad korteriühistul vajalikud rahalised vahendid elamu viimiseks sellisesse seisundisse, millisena kostja tahaks seda näha. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 556,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt riigilõiv 127,82 eurot ja õigusabi kulud 125 eurot. Kuivõrd hagiavaldusest ning muudest asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks antud menetluses kasutanud lepingulist esitajat (nii hagiavalduse kui ka muud asjas esitatud dokumendid on allkirjastanud hageja seaduslik esindaja), siis leiab kohus, et ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja hageja õigusabi kulud. Samuti märgib kohus, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 125 eurot, mitte 127,82 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.