AS Olerex hagi AS Orvi ja Enver Baitsovi vastu solidaarselt võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4 480,63 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. septembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Orvi ja Enver Baitsovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05. veebruar 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (kostjad): AS Orvi (registrikood 10027247), Enver Baitsov (isikukood: XXX), apellantide esindaja Heldur Raig
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): AS Olerex (registrikood: 10136870)
1.Jätta AS Orvi apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
2.Jätta Enver Baitsovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. septembri 2012 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus solidaarselt AS Orvi ja Enver Baitsovi kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus jätta Enver Baitsovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Olerex (hageja) esitas 27. detsembril 2011 hagi AS Orvi ja Enver Baitsovi (kostjad) vastu, milles taotles mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 8 961,26 eurot (põhivõlgnevus 4 480,63 eurot, viivise võlgnevus 4 480,63 eurot). Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS Orvi 15. mail 2008 kliendikaardi lepingu nr 4211. Lepingu objektiks olid hageja poolt kostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklatest AS Olerex krediitkaartide alusel. Lepingu kohaselt tasub ostja kaardiga sooritatud ostude eest arvel näidatud ulatuses. 15. mail 2008 sõlmisid hageja ja E. Baitsov käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja võlausaldaja ees vastutama AS Olerex ja AS Orvi vahel 15. mail 2008 sõlmitud kliendikaardilepingu nõuetekohase täitmise eest. Lepingu kohaselt vastutas käendaja kliendikaardi lepingu täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses, kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma (9 586,75 eurot). AS Orvi ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ega tasunud arveid. AS-il Orvi oli tasumata 31. mai 2010 põhiarve nr 505-10169434 summas 4 480,63 eurot, maksetähtajaga 11. juuni 2010 (põhivõlg). AS Orvi jättis hagejale tasumata ka viivised summas 5 954,58 eurot. Hageja vähendas viivisevõlgnevust 1 473,95 euro võrra, st kuni põhivõlgnevuseni, ja nõudis kostjatelt solidaarselt viivist summas 4 480,63 eurot. Hageja esitas kostjate vastu nõude võlgnevuse summas 8 961,26 eurot väljamõistmiseks, tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-tele 1 ja 3, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja lg-le 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 145 lg-le 2, § 208 lg-le 1 ja TsMS §-le 367. Hageja leidis, et kostja E. Baitsovi ei ole käenduslepingut e-kirja teel üles öelnud. Hageja hinnangul tulenes käendatav kohustus müügilepingust, mis ei ole kestvusleping, kuna käendatakse üksnes müügilepingust tulenevaid kohustusi (millel ei ole kindlaksmääratud tehingute järjepidevat kestvust või perioodi). Seetõttu ei kohaldu VÕS § 195 lg-d 1, 2, 3 ning E. Baitsovil ei olnud nimetatud sättest tulenevalt õigust käenduslepingu ülesütlemiseks. Kostja poolt väidetavalt esitatud üleütlemisavaldus oli tühine, kuivõrd puudusid formaalsed ja materiaalsed eeldused ülesütlemisavalduse esitamiseks. Kostja tahteavaldus jäi hagejale ebaselgeks, see esitati õigustamata isikule ning ülesütlemisavalduse kättetoimetamine ei ole tõendatud, mistõttu ei ole väidetav ülesütlemisavaldus jõustunud (TsÜS § 69 lg 1).
Vaidlusalust käenduslepingut ei saanud ka e-kirja teel üles öelda, sest lepingu p 6.1 näeb ette kirjaliku vormi ja selle kohaselt peaks ülesütlemisavaldus olema esitatud kirjalikus vormis. Kuivõrd pooled on kokku leppinud kindlas vorminõudes, siis oli E. Baitsovi poolt esitatud ülesütlemisavaldus vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine (TsÜS § 83).
2.Kostja E. Baitsov vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles hagi E. Baitsovi osas rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt E. Baitsov käendas AS Orvi ja hageja vahel 15. mail 2008 sõlmitud müügilepingut, kuid käendus lõppes 2008. aastal. E. Baitsov teatas hagejale 18. augustil 2008 e-kirja teel, et ta ei olnud enam AS Orvi juhatuse liige, mistõttu E. Baitsov ei vastutanud alates
15.augustist 2008 AS Orvi ja hageja vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevate kohustuste eest. Kostja teatas hagejale, et andis kliendikaardi üle AS Orvi uuele aktsiate omanikule ja juhatuse liikmele A. Lõhmus. Nimetatud e-kiri oli käenduslepingu ülesütlemisavaldus. Kostja saatis kirja hageja esindaja Imre Kirss e-posti aadressile, kes allkirjastas ka 15. mail 2008 sõlmitud kliendikaardi lepingu ja käenduslepingu. Kostja kinnitas käenduslepingu ülesütlemist I. Kirsiga peetud telefonivestluses. Kuigi kirjalikku vastust E. Baitsov kunagi ei saanud, eeldas ta, et käendusleping on seoses ülesütlemisega lõppenud. Kliendikaardi üleandmisel AS Orvi uuele aktsiate omanikule ja juhatuse liikmele ei olnud AS-il Orvi kohustusi hageja ees, mis fikseeriti 16. augustil 2008 koostatud ja allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis. Notariaalselt vormistati AS Orvi aktsiate müük A. Lõhmusele
15.oktoobril 2008. AS-il Orvi tekkisid täitmata kohustused hageja ees alles juunis 2010, s.o peaaegu kaks aastat pärast aktsiate müüki. Kuivõrd hageja ja E. Baitsovi vahel sõlmitud käendusleping lõppes kostjapoolse ülesütlemisega 2008. aastal, siis ei vastuta E. Baitsov AS Orvi mittenõuetekohaselt täidetud kohustuste eest, mis tekkisid 2010. aasta keskel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohtu 25. septembri 2012 otsusega rahuldati AS Olerex hagi ja mõisteti AS-lt Orvi ja E. Baitsovilt solidaarselt AS Olerex kasuks välja põhivõlg 4 480,63 eurot. AS Olerex menetluskulud jäeti solidaarselt kostjate kanda. Maakohus leidis, et hagi oli tõendatud kliendikaardilepinguga, arvega ja teatistega võlast. AS Orvi esindaja ei esitanud ühtegi vastuväidet asjaolule, et äriühingul oli kostja makseraskuste tõttu kuni 11. maini 2012 tasumata hageja esitatud arve kuupäevaga 31. mai 2010. Samuti ei vaielnud kostja vastu hageja õigusele nõuda viivist arvestusega 0,3% tasumisega viivitatud summalt päevas. Maakohus, viidates VÕS § 208 lg-tele 1 ja 3, § 76 lg-le 1, § 101 lg 1 p-le 6 ning § 108 lg-le 1, leidis, et AS Olerex kaardilepingu üldtingimuste p 3.7. kohaselt lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised ja seejärel põhivõlgnevus. Selline kokkulepe on kooskõlas VÕS § 88 lg-tega 8 ja 9. Eeltoodust tulenevalt tasus AS Orvi 11. mail 2012 tehtud maksega hageja nõutava viivise. AS Orvi taotlus viivise vähendamiseks ei olnud eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt VÕS § 162 lg-st 3 enam asjakohane. Maakohus mõistis AS-lt Orvi hageja kasuks välja 4 480, 63 eurot põhivõla katteks. Maakohus leidis, et hageja nõue E. Baitsovi vastu tuleb samuti rahuldada, sest E. Baitsoviga sõlmitud käendusleping ei ole kehtivalt üles öeldud (VÕS § 142 lg 1, § 153 lg 1, § 195 lg 3). Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p 1.3. kohaselt „Käendaja vastutab müügilepingu alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest.“ Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I kd lk 652 kommentaari kohaselt „Kestvuslepinguks ei ole ka käendusleping vähemalt ulatuses, milles see tagab juba tekkinud kohustuse täitmist; küll võib see aga olla kestvuslepinguks tulevikus tekkida võivate nõuete osas...Korralise ülesütlemise idee põhineb sellel, et pooled
seovad end tähtajatu lepingu sõlmimisega vaid niikaua, kuni mõlemad pooled on lepingu jätkumisest huvitatud. Kui ühel pooltest sellist huvi enam ei ole, peab ta saama lepingu ühepoolselt lõpetada. Oleks ilmselt ebaproportsionaalne, kui üldiselt kehtiks nõue, et tähtajatust lepingust ei olegi võimalik ennast vabastada. Kestvuslepingu tähtajatusega on tegemist, kui leping on sõlmitud määramata ajaks, st kalendri alusel ei ole võimalik määrata lepingu lõppemise aega ja lepingu lõppemine ei ole seotud ka äramuutva tingimusega.“ Viidatud kommentaaride lk 657 on lisaks märgitud: „Lõplik ja absoluutne korralise ülesütlemise õiguse välistamine seob pooled aga määramatuks ajaks teineteisega ja võib nii ebaproportsionaalselt piirata nende majandustegevuse vabadust. Selline kokkulepe võib olla vastuolus heade kommetega või olla vähemalt aluseks § 97 kohaselt lepingu muutmise nõudele.“ Asjaolu, et käenduse andmise ajal oli käendaja äriühingu juhatuse liige, võis tekitada olukorra, kus käendaja, olles võõrandanud aktsiad ja lõpetanud juhatuse liikmeks olemise, ei ole enam huvitatud äriühinguga sõlmitud põhilepingu ning sellega seotud käenduslepingu täitmisest. Sellises olukorras oli E. Baitsovil materiaalne alus käenduslepingu ülesütlemise avalduse esitamiseks. Erinevalt hagejast oli maakohus seisukohal, et esitatud ülesütlemisavalduse sisu oli selge ja arusaadav, E. Baitsovi tahe lõpetada käendusleping oli avaldatud. Samuti võis E. Baitsov adresseerida tahteavalduse ka I. Kirsile, kes oli hageja poolt volitatud sõlmima kliendi- ja käenduslepinguid. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. E. Baitsov esitas ülesütlemisavalduse esitamise tõendamiseks kohtule e-kirja väljatrüki, mis on saadetud aadressilt [email protected] aadressile [email protected] 18. augustil 2008.
15.mail 2008 sõlmitud käenduslepingu p 3.3. kohaselt „Ühe Poole teade teisele Poolele loetakse kättesaaduks, kui teade on üleantud allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga Lepingus näidatud aadressil või poole poolt teatatud muutunud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.“ E. Baitsovi saadetud e-kirja ei ole üle antud allkirja vastu ning ei ole saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga; selline kokkulepe eeldab juba iseenesest paberkandjal oleva avalduse koostamist. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seisukohal, et E. Baitsovi poolt tehtud ülesütlemisavaldus oli tühine selle vorminõuete rikkumise tõttu. Tulenevalt käenduslepingu p-s 3.3. kokkulepitust sai asuda ka seisukohale, et E. Baitsovi ülesütlemisavaldust ei ole teisele poolele üldse kätte toimetatud, sest kätte toimetatud on poolte kokkuleppe kohaselt üksnes allkirja vastu üle antud või tähitud kirjaga postitatud avaldused. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. VÕS § 65 lg 1 alusel ja tulenevalt E. Baitsoviga 15. mail 2008 sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. E. Baitsovilt tuli solidaarselt AS-ga Orvi välja mõista tasumata põhivõlg 4 480,63 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.E. Baitsov ja AS Orvi esitasid Tartu Maakohtu 25. septembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist osas, millega maakohus rahuldas hagi E. Baitsovi osas. Apellandid paluvad tühistada maakohtu otsuse solidaarse menetluskulude jaotuse osas ja jätta E. Baitsovi menetluskulud vastustaja kanda.
Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et vastustaja sai ülesütlemisavalduse kätte; 2) on e-kirja puhul tegemist kirjalikult taasesitatavas vormis tehtud ülesütlemisavaldusega, mis oli käesoleval juhul samaväärne kirjalikult esitatud ülesütlemisavaldusega. Kirjalikus vormis tähitud kirjaga saadetud ülesütlemisavaldus ei ole kirjalikult taasesitatavas vormis saadetud ülesütlemisavalduse suhtes eelisseisundis. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt loetakse tehingu kirjaliku vormiga võrdseks tehingu elektrooniline vorm; 3) kui apellant ka rikkus lepingus kokkulepitud teadete esitamise korda, siis on see ebaoluline ja ei muuda käenduslepingu ülesütlemist kehtetuks. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on saajale isiklikult teatavaks tehtud. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-123-07, et e-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda sõltub sellest, kas saajal on Interneti püsiühendus või mitte. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse; 4) veendus apellant isiklikult, et e-kiri jõudis vastustajani. Apellant teatas I. Kirsile täiendavalt mõni päev pärast ülesütlemisavalduse saatmist, et on käenduslepingu üles öelnud. Vestluse käigus avaldas I. Kirss, et sai apellandi poolt saadetud e-kirja kätte.
5.AS Olerex vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli apellandi poolt esitatud ülesütlemisavaldus tühine ja seda ei toimetatud vastustajale kätte. Alusetud ja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendamata on apellandi väited e-kirja kättesaamise ja telefonikõne osas. Ülesütlemisavaldust ei ole vastustajale kätte toimetatud ning apellandi poolt väidetud telefonikõne ei ole aset leidnud; 2) ei ole käesolev käendusleping kestvusleping. Vastustaja ei nõustu maakohtu otsuses toodud tõlgendusega, et käenduslepingu puhul oli tegemist kestvuslepinguga. Ainuüksi asjaolu, et käenduslepingus pole määratud kindlat tähtaega ja lepingu p-is 3 sätestatu kohaselt „Käendaja vastutab müügilepingu alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest“, ei anna alust veel käsitleda käenduslepingut kestvuslepinguna. Vaidlusalune käendusleping ei ole kestvusleping, kuna käendatakse üksnes konkreetsest, s.o ühest müügilepingust ja selle lisadest tulenevaid kohustusi. Käenduslepingus kokkulepitud tingimustel ei toimu kohustuste täitmine korduvalt ega perioodiliselt, vaid kohustused tuleb käendajal täita ühekordsena, pärast võlakohustusest teavitamist võlausaldaja poolt. Juhul, kui võlgnik täidab kõik müügilepingust tulenevad kohustused kohaselt, ei teki käendajal käenduslepingust tulenevalt ka kohustust põhivõlgniku kohustusi täitma asuda. Müügilepingus ei ole kokku lepitud ostukohustust, mille tulemusena oleks kohustuste täitmine pidevas reglementeeritud korduvuses (nt igakuised laenumaksed). Sellest järelduvalt ei kohaldu VÕS § 195 lg-test 1, 2 ja 3 tulenevad lepingu ülesütlemise sätted, mistõttu ei teki käendajal nimetatud sätetest tulenevalt käenduslepingu ülesütlemiseks õigust ning käendusleping ei ole lõppenud VÕS § 186 p 6 alusel lepingu ülesütlemisega. Käendajal puudus materiaalne alus käenduslepingu ülesütlemisavalduse esitamiseks. Antud juhul puuduvad mistahes formaalsed ja materiaalsed eeldused ülesütlemisavalduse esitamiseks, kui nimetatud eeldused pole täidetud, ei too tahteavalduse tegemine kaasa õiguslikke tagajärgi; 3) ei ilmne vaidlusalusest e-kirjast käendaja tahteavaldus käenduslepingu ülesütlemiseks. Ebaselgele tahteavaldusele ei saa anda kujundusõiguse jõudu, kuna sellise õiguse kasutamine peab olema selge. Vastustajale on teadmata, milline on väidetavas e-kirjas olev tahe. Ebaselge ja ebaõigesti esitatud tahteavalduse osas lasub TsÜS § 75 lg 1 kohaselt vastutus apellandil;
4) on lepingus selgelt ja läbivalt kokkulepitud kirjalik vorminõue (teadete, taotluste, avalduste, muudatuste esitamisel), mis tähendab, et antud juhul ei saa kirjalikku vormi võrdsustada kirjalikult taasesitatava vormiga. Taasesitatavas vormis olevat avaldust ei saa tähitult postitada ja paberkandjal allkirjastada, mistõttu on vastustaja hinnangul välistatud, et pooled oleksid kirjaliku vormi all pidanud silmas kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Vastustaja juhib apellandi tähelepanu, et isegi apellandi enda vastuväidetest tulenevalt juhul, kui elektrooniline vorm oleks kirjaliku vormiga võrdsustatud, siis ainult üksnes eeldusel, et TsÜS §-s 80 lg 2 toodud kolm tingimust (tehing peab olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama isikute nimesid ja olema tehingu teinud isiku poolt elektrooniliselt allkirjastatud) on täidetud; 5) ei nõustu vastustaja kohtu seisukohaga või kahtlusega, et apellant võis adresseerida tahteavalduse ka I. Kirsile. Vastustaja on varasemalt kinnitanud, et I. Kirsile ei ole apellandi poolt ühtegi avaldust esitatud ja apellant pole millegagi omi väiteid tõendanud. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikult põhjendatud alusel või millisele tõendile tuginedes on kohus sellekohase järelduseni jõudnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et AS Orvi apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata. E. Baitsovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 25. septembri 2012 otsus muutmata.
7.TsMS § 643 lg 1 kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus on võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, samuti muul seaduses sätestatud juhul. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on AS Orvi apellatsioonkaebus võetud menetlusse ebaõigesti ja seetõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Nähtuvalt esitatud apellatsioonkaebusest, on AS Orvi ja E. Baitsov esitanud ühise apellatsioonkaebuse, milles on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hagi E. Baitsovi kui solidaarvõlgniku suhtes. Iseenesest on AS-l Orvi menetlusosalisena TsMS § 630 lg 1 alusel õigus esitada maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebus, kuid menetluse üldpõhimõtte kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Antud juhul on AS Orvi esitanud apellatsioonkaebuse mitte enda, vaid E. Baitsovi õiguse või huvi kaitseks. Kuna seaduses ei ole ette nähtud, et ühel solidaarvõlgnikul on õigus pöörduda kohtusse teise solidaarvõlgniku õiguse või huvi kaitseks, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 643 lg 1 alusel AS Orvi apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
8.Vastuseks E. Baitsovi apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
8.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ja kostja E. Baitsovi vahel 15.05.2008 sõlmitud käendusleping on vaadeldav kestvuslepinguna, mida on võimalik VÕS § 195 kohaselt üles öelda ning ringkonnakohus ei korda maakohtu vastavaid põhjendusi. Käenduslepingust nähtuvalt on tegemist lepinguga, mis on sõlmitud tähtajatult ning on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele (p 1.1. – käendaja kohustub vastutama müügilepingu nr 4211 nõuetekohase täitmise eest ning p 1.3. – käendaja vastutab müügilepingu alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest). Käendusleping võib olla kestvuslepinguks tulevikus tekkida võivate nõuete tagamise osas ning antud juhul E. Baitsovi
poolt 18. augustil 2008 kostjale e-kirja saatmise ajal ei olnud tekkinud kohustusi, mis oleksid olnud käenduslepinguga tagatud.
8.2.Samuti on õige maakohtu seisukoht, et ülesütlemisavalduse sisu on selge ja arusaadav ning sellest nähtub E. Baitsovi tahe lõpetada käendusleping. Apellatsioonkaebuses ei ole ka vaidlustatud seda maakohtu seisukohta.
8.3.VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega. E. Baitsovi väite kohaselt ütles ta 15.05.2008 käenduslepingu üles 18. augusti 2008 e-kirjaga hagejale. Siinkohal on ebaõige apellandi seisukoht, et E. Baitsovi 18. augusti 2008 e-kiri kostjale, milles ta ütles üles 15.05.2008 sõlmitud käenduslepingu, on kostjale kätte toimetatud. E. Baitsov on saatnud 18. augustil 2008 e-kirja aadressile [email protected] (tl 47). Nimetatud e-posti aadressi on hageja ise märkinud nii kliendikaardi lepingule (tl 9) kui kostjatele väljastatud hoiatuskirjade allossa (tl 22-26). Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et e-posti aadress [email protected] kuulub talle, kuid käenduslepingu lõppemisele seoses ülesütlemisega on ta vastu vaielnud muuhulgas ka põhjusel, et ta ei ole saanud E. Baitsovi 18. augusti 2008 e-kirja kätte. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-123-07 punktis 14 asunud seisukohale, et „Kolleegium märgib, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse.“ Kostja E. Baitsov ei ole tõendanud, et tema poolt hagejale 18.08.2008 saadetud e-kiri jõudis hagejani. Hageja on kogu menetluse kestel esitanud muuhulgas vastuväite e-kirja kättesaamise kohta, samuti on ta vastu vaielnud väitele, et E. Baitsov pärast e-kirja saatmist suhtles telefoni teel müügijuhi Imre Kirsiga, kes kinnitas ülesütlemisavalduse kättesaamist. Vaatamata hageja vastuväidetele ei ole E. Baitsov esitanud tõendeid tema poolt esitatud asjaolude tõendamiseks. Kuna ei ole tõendatud ülesütlemisavalduse jõudmine hagejani, siis on täitmata lepingu ülesütlemise formaalsed eeldused ning E. Baitsov ei ole 15.05.2008 käenduslepingut üles öelnud.
8.4.Iseenesest õige on apellandi väide, et käenduslepingus sätestatu kohaselt ei ole välistatud ülesütlemisavalduse saatmine e-posti teel. Käenduslepingu p 3.3. kohaselt ühe poole teade teisele poolele loetakse kättesaaduks, kui teade on üle antud allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil või poole poolt teatatud muutunud aadressil, ning lepingu p 6.1. kohaselt võib käenduslepingut muuta kirjalikus vormis. Seega tuleneb käenduslepingut, et teade (samuti ka lepingu muutmine) tuleb esitada kirjalikult ning kuna e-kiri on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, siis on teate esitamine võimalik ka elektrooniliselt. Samas aga kuna antud juhul ei ole tõendatud tahteavalduse kättesaamine hageja poolt ja seetõttu ei ole see muutunud kehtivaks, siis ei ole teate vormil asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.