2-11-63543/17 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

AS Olerex sõlmis AS-ga Orvi 15.05.2008 kliendikaardi lepingu nr 4211, mille objektiks oli hageja müüdav kütus, kaup ja teenused, mis väljastatakse kostjale AS Olerex krediitkaartide alusel. AS Orvi on jätnud tasumata 31.05.2010 põhiarve nr 505-10169434 summas 4 480.63 eurot. Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja esitatud viivisearvete kohaselt võlgnes AS Orvi hagejale viiviseid 5 954.58 eurot. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt viivist põhivõla ulatuses. Kohtumenetluse ajal maksis AS Orvi hagejale 4 480.63 eurot, mille hageja luges kantuks viivise katteks. Hageja nõuab põhivõla 4 480.63 euro tasumist. Hageja sõlmis kostja Enver Baitsoviga 15.05.2008 käenduslepingu, mille kohaselt E. Baitsov kohustus vastutama AS-ga Orvi 15.05.2008 sõlmitud kliendikaardi lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Hageja on saatnud 13.08.2010 ja 01.12.2011 E. Baitsovile kirjad käendaja kohustuste täitmise nõudega, kuid võla tasumist toimunud ei ole. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlg 4 480.63 eurot ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja E. Baitsov hagi ei tunnista. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et tema sõlmis 15.05.2008 käenduslepingu, millega oli tagatud AS Orvi kohustused hageja ees maksimaalselt 9 586.75 euro ulatuses. Kuid E. Baitsov saatis 18.08.2008 hagejale e-kirja, milles teatas, et ta ei ole enam AS Orvi juhatuse liige, mistõttu ta enam ei vastuta alates 15.08.2008 AS Orvi ja hageja vahel 15.05.2008 sõlmitud kliendikaardi lepingust tulenevate kohustuste eest ja on kliendikaardi üle andnud AS Orvi uuele omanikule. Selle e-kirjaga on E. Baitsov esitanud hagejale tähtajatult sõlmitud käenduslepingu ülesütlemise avalduse. Kiri on adresseeritud Imre Kirsile, kes allkirjastas hageja volitusel kostja AS-ga Orvi sõlmitud kliendilepingu ja E. Baitsoviga sõlmitud käenduslepingu. Kliendikaardi üleandmise ajal, samuti aktsiaseltsi aktsiate võõrandamise ajal 15.10.2008 ei olnud AS-l Orvi hageja ees täitmata kohustusi. Hageja nõue põhineb 31.05.2010 tasumata arvel, so käenduslepingu ülesütlemisest peaaegu kahe aasta möödumisel tekkinud võlal. Kostja ei nõustu E. Baitsovi vastuväitega, et käendusleping on käendaja poolt kehtivalt üles öeldud. Käenduslepingu p 4 kohaselt kehtib leping kuni müügilepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Hageja ei tunnista kostja poolt e-kirja näol esitatud tõendit. Käenduslepingu ülesütlemine oli tühine, sest sellel ei ole formaalseid ja materiaalseid eeldusi. E. Baitsoviga sõlmitud käendusleping ei ole kestvusleping, sest käendatakse üksnes konkreetsest müügilepingust tulenevaid kohustusi. E-kirjast ei ilmne E. Baitsovi tahteavaldust käenduslepingu lõpetamiseks. Kostja E. Baitsov ei ole tõendanud e-kirja saatmist hagejale, puuduvad tõendid kättetoimetamise kohta. Ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et avalduse adressaadil müügijuht I. Kirsil puudus äriühingu esindusõigus. E-kirja teel ei saa käenduslepingut üles öelda, sest käenduslepingu p 6.1. näeb ette kirjaliku vormi. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on ülesütlemine samuti tühine. Kliendikaardi üleandmine ja aktsiate võõrandamine E. Baitsovi poolt ei oma asjas tähtsust, sest käenduslepingut ei sõlmitud tingimusega, et see kehtib ainult ajal, mis E. Baitsov on AS Orvi juhatuse liige või aktsiate omanik. AS Orvi hagile kirjalikult vastanud ei ole. Kohtuistungil tunnistas AS Orvi seaduslik esindaja A. Lõhmus äriühingul tekkinud võlga kostja ees. AS Orvi esindaja on seisukohal, et 4 480.63 euro tasumisega maksis ta ära põhivõla. Tasumata on viivis, mida kostja esindaja palub vähendada, võttes arvesse kostja majanduslikke raskusi ja asjaolu, et kostja on varasemad võlad hageja ees kustutanud, makstes suures ulatuses viiviseid. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu tuleb rahuldada. Hagi on tõendatud kliendikaardilepinguga, arvega ja teatistega võlast. AS Orvi esindaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet asjaolule, et äriühingul oli kostja makseraskuste tõttu kuni 11.05.2012 tasumata hageja esitatud arve 31.05.2010. Samuti ei vaidle kostja vastu hageja õigusele nõuda viivist arvestusega 0,3 % tasumisega viivitatud summalt päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. AS Olerex kaardilepingu üldtingimuste p 3.7. kohaselt lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised ja seejärel põhivõlgnevus. Selline kokkulepe on kooskõlas VÕS §-s 88 lg 8 ja 9 sätestatuga: Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Eeltoodust tulenevalt on AS Orvi 11.05.2012 tehtud maksega tasunud hageja nõutava viivise. AS Orvi seadusliku esindaja A. Lõhmuse taotlus viivise vähendamiseks ei ole eeltoodust tulenevalt enam asjakohane. VÕS § 162 lg 3 kohaselt Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Nimetatu kehtib ka viivise maksmise kohustuse korral (VÕS § 113 lg 8). Kohus mõistab AS-lt Orvi hageja kasuks välja 4 480.63 eurot põhivõla katteks. Hageja nõue Enver Baitsovi vastu tuleb samuti rahuldada, sest E. Baitsoviga sõlmitud käendusleping ei ole kehtivalt üles öeldud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 153 lg 1 kohaselt Käendus lõpeb: 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käenduse korral tähtaja möödumisega. VÕS § 195 lg 3 kohaselt Püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, võib kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p 1.3. kohaselt „Käendaja vastutab müügilepingu alusel tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest.“ Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande I kd lk 652 kommentaari kohaselt „Kestvuslepinguks ei ole ka käendusleping vähemalt ulatuses, milles see tagab juba tekkinud kohustuse täitmist; küll võib see aga olla kestvuslepinguks tulevikus tekkida võivate nõuete osas... Korralise ülesütlemise idee põhineb sellel, et pooled seovad end tähtajatu lepingu sõlmimisega vaid niikaua, kuni mõlemad pooled on lepingu jätkumisest huvitatud. Kui ühel pooltest sellist huvi enam ei ole, peab ta saama lepingu ühepoolselt lõpetada. Oleks ilmselt ebaproportsionaalne, kui üldiselt kehtiks nõue, et tähtajatust lepingust ei olegi võimalik ennast vabastada. Kestvuslepingu tähtajatusega on tegemist, kui leping on sõlmitud määramata ajaks, st kalendri alusel ei ole võimalik määrata lepingu lõppemise aega ja lepingu lõppemine ei ole seotud ka äramuutva tingimusega.“ Viidatud kommentaaride lk 657 on lisaks märgitud: „Lõplik ja absoluutne korralise ülesütlemise õiguse välistamine seob pooled aga määramatuks ajaks teineteisega ja võib nii ebaproportsionaalselt piirata nende majandustegevuse vabadust. Selline kokkulepe võib olla vastuolus heade kommetega või olla vähemalt aluseks § 97 kohaselt lepingu muutmise nõudele.“ Asjaolu, et käenduse andmise ajal oli käendaja äriühingu juhatuse liige, võis tekitada olukorra, kus käendaja, olles võõrandanud aktsiad ja lõpetanud juhatuse liikmeks olemise, ei ole enam huvitatud äriühinguga sõlmitud põhilepingu ning sellega seotud käenduslepingu täitmisest. Sellises olukorras oli E. Baitsovil materiaalne alus käenduslepingu ülesütlemise avalduse esitamiseks. Erinevalt hagejast on kohus seisukohal, et esitatud ülesütlemisavalduse sisu on selge ja arusaadav, E. Baitsovi tahe lõpetada käendusleping on avaldatud. Samuti võis E. Baitsov adresseerida tahteavalduse ka I. Kirsile, kes oli hageja poolt volitatud sõlmima kliendi- ja käenduslepinguid.

VÕS § 195 lg 1 kohaselt Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kostja E. Baitsov on esitanud ülesütlemisavalduse esitamise tõendamiseks kohtule e-kirja väljatrüki, mis on saadetud aadressilt [email protected] aadressile [email protected] 18.04.2008. 15.05.2008 sõlmitud käenduslepingu p 3.3. kohaselt „Ühe Poole teade teisele Poolele loetakse kättesaaduks, kui teade on üleantud allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga Lepingus näidatud aadressil või poole poolt teatatud muutunud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva.“ E. Baitsovi saadetud e-kirja ei ole üle antud allkirja vastu ning ei ole saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga; selline kokkulepe eeldab juba iseenesest paberkandjal oleva avalduse koostamist. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E. Baitsovi poolt tehtud ülesütlemisavaldus on tühine selle vorminõuete rikkumise tõttu. Tulenevalt käenduslepingu punktis 3.3. kokkulepitust saab asuda ka seisukohale, et E. Baitsovi ülesütlemisavaldust ei ole teisele poolele üldse kätte toimetatud, sest kätte toimetatud on poolte kokkuleppe kohaselt üksnes allkirja vastu üle antud või tähitud kirjaga postitatud avaldused. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. VÕS § 65 lg 1 alusel ja tulenevalt E. Baitsoviga 15.05.2008 sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. E. Baitsovilt tuleb solidaarselt AS-ga Orvi välja mõista käesolevaks ajaks tasumata põhiõlg 4 480.63 eurot. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt solidaarvõlgnikest kostjad vastutavad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.