Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik VP esitas 23.04.2012 töövaidluskomisjonile avalduse OÜ T vastu töösuhte algusaja tuvastamise, TLS § 88 lg 1 p 6 alusel 11.04.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise; töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.04.2012 lõpetamise, OÜ-lt T TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise summas 1005 euro väljamõistmise ning ületundide eest töötasu summas 1902,39 euro väljamõistmise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 21.05.2012 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/924 avalduse osaliselt: tuvastas OÜ T 11.04.2012 töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel; lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitisena välja hageja kolme kuu keskmise töötasu summas 930,63 eurot. 28.06.2012 esitas OÜ T Harju Maakohtule taotluse avalduse osaliseks läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja põhjendused Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku töölepingu 10.11.2011.a töötasuga 306,78 eurot kuus (alates 01.01.2012 335 eurot kuus), mille alusel asus hageja tööle turvatöötajana. Tööleping öeldi 11.04.2012 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 6 alusel põhjendusega, et hageja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Hageja kinnitusel ei ole ta käitunud tööandja klientide esindajatega ebasobivalt, täitis töölepingust ja seadusandlusest tulenevaid ülesandeid ning tööandja poolt antud tööülesandeid korrektselt. Avaldajale ei ole tehtud hoiatusi. Tööandja ei järginud töölepingu ülesütlemisel seaduses sätestatud ülesütlemistähtaegu, samuti ei ole põhjendanud milles seisnes hageja ebasobiv käitumine. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest nähtuvalt palus hageja tuvastada töösuhte alguse alates 01.08.2011.a; tuvastada kostja poolt 11.04.2012 TLS § 88 lg 1 p 6 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.04.2012 ning mõista välja TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis summas 1005 eurot ja töötasu ületundide eest summas 1902,39 eurot. Kostja vastuväited Taotluses töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina kostja selgitas, et OÜ T ei ole saanud kätte töövaidluskomisjoni istungi kutset ja Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon vaatas töövaidluse läbi 14.05.2012 ilma tööandja esindajata. Töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja sai OÜ T kätte posti teel 28.05.2012. Juhindudes ITVS § -st 24 palub kostja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse vaadata läbi hagimenetluse korras osaliselt (rahuldatud osas). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 4.42/924-12 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus vaatab antud tsiviilasjas nõude läbi üksnes töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustatud osas, s.o: töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine, töölepingu lõpetamine TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.04.2012 ning kostjalt töövaidluskomisjoni poolt välja mõistetud hüvitise suuruse osas (hageja kolme kuu keskmine töötasu summas 930,63 eurot). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja kirjaliku töölepingu 10.11.2011.a töötasuga 306,78 eurot kuus (alates 01.01.2012 335 eurot kuus), mille alusel asus hageja tööle turvatöötajana (TVK tl 9-17). Tööleping öeldi 11.04.2012 erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 6 alusel põhjendusega, et hageja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (TVK tl 18). Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemiseks erakorraliselt oli mõjuv põhjus. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 95 lg 1 ja lg 2 järgi võib lepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning erakorralist ülesütlemist peab põhjendama. TLS § 97 lg 2 sätestab erakorralise ülesütlemise puhuks töölepingu lõpetamisel etteteatamise tähtajad. TLS § 97 lg 3 lubab TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Tulenevalt asjaolust, et kostja on öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 6 alusel, kontrollib kohus, kas esinesid ülesütlemisavalduses nimetatud alus ja mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks hagejaga. Kohus selgitab pooltele, et mõjuv põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtaega ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ja see lõppeb kohe. Teisiti öeldes on mõjuv põhjus, mis ei eelda etteteatamistähtaega, oma olemuselt olulisem/raskem kui see, mille puhul tuleb etteteatamistähtaega kasutada. Töösuhte lõppemine etteteatamistähtaja järgimiseta on töötajale negatiivsema mõjuga kui etteteatamistähtaega järgides. 11.04.2012 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 6 alusel seoses hageja ebasobiva käitumisega OÜ T klientide esindajate suhtes. Hageja selgitustest nähtuvalt (TVK tl 7) ei ole tööandja põhjendanud, milles seisnes konkreetsel juhul ebasobiv käitumine. Kohtule tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks hageja ebasobiv käitumine. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks tekitanud kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu, seega asub kohus seisukohale, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel on seadusega vastuolus ja seega tühine. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu

tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul. Hageja on töövaidluskomisjonile esitatud avalduses esitanud taotluse lõpetada töötajaga tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 11.04.2012. Hageja taotlusel tuleb lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel, kuid mitte hageja poolt palutud ajast 14.04.2012, vaid ajast, mil see oleks lõppenud, kui oleks järgitud ülesütlemise tähtaegu. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli alusetu ja tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg-st 3 tulenevalt ilma etteteatamistähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette teatada TLS § 97 lg 2 p 1 alusel vähemalt 15 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures alla ühe aasta. Seega pidanuks leping lõppema teate esitamisest 11.04.2012 arvates 15 päeva möödumisel, s.o. 26.04.2012. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks põhjendatud ja tõendatud ja tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 alusel lugeda lõppenuks 26.04.2012. Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja välja mõista kolme kuu keskmise töötasu, töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 järgi, maksab tööandja kooskõlas TLS § 109 lg-ga 1 töötajale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja poolte huve, võib kohus hüvitise suurust muuta. Kohus, arvestades asjaolu, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel oli seadusega vastuolus ning seega tühine, leiab kohus, et TLS § 109 lg 1 alusel tuleb välja mõista hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 930,63 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa, § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded ja sama paragrahvi lõikest 3, mis sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.