2-12-20561/20 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik 25.05.2012.a esitas KÜ XXXmaksekäsu kiirmenetluse avalduse GKvastu võlgnevuse 177,70 euro ja viivise 90,02 euro väljamõistmiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, andis Pärnu Maakohus 8.10.2012. a määrusega asja üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks. 26.10.2012. a esitas KÜ XXX kohtule hagi GKvastu võlgnevuse 177,70 euro ja viivise 90,02 euro väljamõistmiseks. Kohus võttis 16.11.2012. a määrusega hageja hagi kostja vastu lihtmenetlusse. Pooltele on selgitatud õigus olla ärakuulatud. Hagiavalduse järgi kostjale kuulub asukohaga XXX, üldpinnaga 87,8 m2 korteriomand. Kostja on KÜ XXX juhatuse liige alates 06.11.2008.a. 18.05.2010.a toimus hageja üldkoosolek, mille otsuse punktis 5 otsustati koguda planeeritava katuse remondiga seotud tööde katteks kokku 150 000 krooni kolme kuu jooksu. Kostjale kuuluva korteri proportsionaalne osa eelnimetatud kuludest oli 177,70 eurot (2780,4 krooni). 11.05.2011.a toimunud hageja üldkoosolekul kinnitas hageja 2010.a majandusaasta aruande koos selles sisalduvate katuse remondimaksetega. Katuse renoveerimismakse koguti perioodil 01.07.2010.a kuni 30.09.2010.a, milleks igakuiste arvetele märgiti kulurida „katuse remont omafin“. Kostja ei ole hageja üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud, ega ole katuse renoveerimismakse maksnud. Hageja palub mõista kostjalt GK välja põhivõlgnevus summas 177,70 eurot ja sissenõutavad viivised seisuga 26.10.2012.a summas 90,02 eurot. Kostja esindaja esitas 05.12.2012.a vastuse hagile, milles märgib, et kuna KEK OÜ ei ole esitanud kostjale korteriühistu otsuseid, millel oleks kinnitatud nimetatud summade osas katuse remondi teostamist, ei ole kostja tasunud nimetatud summasid. Hageja 12.12.2012.a vastuses jääb hagiavalduse esitatud seisukohtade juurde. Kohus rahuldas hagi 20.02.2013.a otsusega ilma kirjeldava ja põhjendava osata järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 ning § 444 sätestatut. 02.04.2013.a teatas kostja, et soovib esitada apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 20.02.2013.a otsusele. Kohtu põhjendused ja järeldused TsMS § 448 lg 41 järgi kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Põhjendatud on hageja nõue kostjalt majandamiskulude saamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on XXX asuva elamu korteri nr 14 omanik ja Korteriühistu „XXX“ liige. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (KÜS § 13 lg 4). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kostja on rikkunud korteriühistu 18.05.2010.a üldkoosolekul kinnitatud otsusest tulenevat elamu katuse renoveerimistööde tasumise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist 90.02 eurot kooskõlas KÜS § 7 lg 4. Kohus tugineb otsuse tegemisel järgmistele tõenditele: • 18.05.2010.a korduskoosolekuga on KÜ XXX üldkoosolekul vastu võetud otsus, et katuse renoveerimistööde omafinantseeringu osa suuruseks kinnitati 150 000 krooni, mis kogutakse kolmes võrdses osas juuni kuni august 2010 (tl 31); • GK on korteri asukoha XXX, omanik (tl 21); • Korteriühistu XXX poolt korterile nr 14 esitatud arved juulis, augustis ja septembris 2010.a igas kuus katuse remondi summas 926 krooni ja 80 sendi tasumise nõudega, kolme kuu peale kokku 2780 krooni ja 40 senti ehk 177 eurot ja seitsekümmend senti (tl 37-39). Kostja ei ole tasunud katuse renoveerimistööde omafinantseeringu osa, milline suurus on 177,70 eurot. Viiviseid on kogunenud summa 90,02 euro suuruses. Otsuse tegemise aluseks on korteriühistuseaduse § 2 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 4, § 13 lg 4 ja § 151. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldusest nähtub, et hageja on kandnud kulusid riigilõivu tasumise näol, kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 60 eurot. Ülejäänud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2)