Kohus Kohtukoosseis istungisekretär Otsuse avalikustamise aeg ja koht Tsiviilasja number
Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring
AS Swedbank hagi S.P. vastu 20 000 € nõudes Hagi hind – 20 000 € Hageja:AS Swedbank registrikood: 10060701 asukoht Liivalaia Menetlusosalised ja nende t. 8 Tallinn 15040, esindajad volikirja alusel:juristi abi Marge esindajad Sillamaa ja Külli Reinfeld [email protected] Kostja:S.P. isikukood: x elukoht x lepinguline esindaja advokaat Kaire Aus asukoht OÜ AB Kaire Aus Pühavaimu t. 10-1 Pärnu 80011 [email protected] Kohtu istungi toimumise aeg Asja lahendamine kohtuistungil 28. jaanuaril 2013.a. Tsiviilasi
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Lähtudes kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ning kohaldades VÕS § 8 lg. 2, § 73 lg. 1, § 76, § 94, § 100, § 101 lg. 1 p. 1, 4, 6, § 113 lg. 1 ja TsMS § 230 lg. 1, § 434-439 kohus otsustas. Rahuldada AS Swedbank hagi S.P. vastu täielikult. Välja mõista S.P.ilt võlgnevus 20 000 € (kakskümmend tuhat eurot) ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras AS Swedbank kasuks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõue . I Asjaolud
2 (8)
3 (8)
II Õiguslik alus
4 (8)
mitmeid laenulepingu lisasid, suurendades seejuures laenulimiiti summani 71 923,98 eurot (hagiavalduse lisad nr 6, 8, 9, 10). Eeltoodust nähtub, et hageja nõue kostja vastu tuleneb poolte vahel sõlmitud laenulepingust ning selle lisadest. Lisaks eeltoodule nähtub hagiavalduse punktidest 16 ja 17 selgelt, et kostjal on hageja ees täitmata kohustused kogusummas 57 667,28 eurot, millest põhiosa võlgnevus 56 923,98 eurot ja intress 743,30 eurot, kuid hageja on otsustanud kostjalt nõuda põhiosavõlgnevuse tasumist vaid 20 000 euro ulatuses. Seega ei saa kostjale olla kuidagi arusaamatu, mida hageja temalt nõuab. Kuna hageja tegelik nõue kostja vastu on hagis nõutust oluliselt suurem, võib hageja kostja soovil oma nõuet ka suurendada ja nõuda kogu võlgnevuse tasumist. Hageja kui võlausaldaja õigus on otsustada, keda ja mis summas ta hageb. Ka hagiavalduse lisast nr 15 nähtub selgelt, et hageja tegelik põhinõude suurus on 56 923,98 eurot ja intressi nõude suurus 743,30 eurot. Hageja esitab käesolevaga tõendid selle kohta, et kostja on kätte saanud nii lepingu ülesütlemisteatise (lisa 1), kui ka 02.05.2012 teatise (lisa 2), milles hageja teavitab kostjat kinnistu asukohaga x müügist. Kostja väited selle kohta nagu ei oleks hageja tegevus kooskõlas hea usu põhimõttega on paljasõnalised, tõendamata ning alusetud. Nimelt x asuvat kinnisasja püüdis M.S. müüa juba alates 2008.aasta augustikuust saadik, kuid edutult. Seetõttu palus hageja 06.12.2010 kinnisvarabürood vahetada. Seega ei saa kuidagi asuda seisukohale, et hageja tegevus ei ole olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Lisaks sellele toimus vara müük M.S. nõusolekul, kes oli müügihinnast vägagi hästi teadlik. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et müügikahju näol on tegemist hageja äririskiga, millise hageja võttis kui nõudis kostjalt kinnisasja müümist turuhinnast madalama hinnaga. Esiteks ei ole hageja midagi nõudnud, teiseks toimus müük M.S. nõusolekul, mistõttu on kostja etteheited põhjendamatud. Lisaks eeltoodule ei ole kostja millegagi tõendanud enda väidet, et x asuv kinnisasi müüdi alla turuväärtuse. Tegemist on kostja paljasõnalise väitega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodu alusel on hageja seisukohal, et ei ole käitunud pahatahtlikult. Kostja ei otsinud ju ise varale mõistliku aja jooksul ostjat kõrgema hinnaga. Eeltoodu alusel jääb hageja esitatud nõude juurde, palub hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on seisukohal, et kõik kostja vastuväited hagile on otsitud ning tõendamata. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja ei välista vaidluse lahendamist poolte kokkuleppel kui kostja tasub hagejale hagis nõutud summa ning pool riigilõivust.
Kostja vastuväited.
5 (8)
Kostja leiab, et hagiavaldus on õigesti võetud kohtu menetlusse ja annab hagile juhindudes TsMS §-st 394 alljärgneva vastuse. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb vastu võlgnevuse tekke asjaoludele ning põhjendustele. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et oli laenulepingu nr 06-189027-EV kohaselt laenusaaja alates 03.01.2008.a laenulepingu lisa sõlmimisest kuid kostja leiab, et hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolude kirjeldusest ei selgu hageja nõue ning selle tekkimise alus kostja suhtes. Hageja ei ole konkreetselt määratlenud, mida ning mille alusel ta nõuab. Hageja on märkinud kostja võlgnevuse suuruseks 57 667,28 eurot, kuid nõuab sellest vaid 20 000,00 eurot. Hagiavaldusele lisatud õiendist ei selgu kostjalt nõutava summa arvestuskäik, mistõttu on kostjale temalt nõutava summa kujunemine arusaamatu. Samuti ei ole käesolevas asjas esitatud hagiavaldusele lisatud tõendeid hageja väite tõepärasuse kinnitamiseks selle kohta, et hageja oleks kostjale edastanud hagile lisatud teatiseid laenulepingu ülesütlemise kohta või muu teabe edastamise kohta (sh x linnas asuva korteriomandi kohtutäituri vahendusel müügi osas). Kostjale ei ole hageja poolt väidetud teated laekunud ning kostja ei olnud teadlik x asuva korteriomandi müügist. Kostja leiab, et hageja tegevus laenulepingu tagamiseks seatud hüpoteegiga koormatud kinnisasja, asukohaga x, müük hinnaga 60000,00 eurot, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja sundis kinnistu omanikku M. S. kinnisasja müügi kiirendamise eesmärgil vahetama kinnisvarabürood ning nõudis kinnisasja kiiret müüki mitte turuhinnaga vaid 60 000,00 euroga. Kostja on seisukohal, et hageja poolse tegevuse tulemusel jäi laenulepingu summa tasumata suuremas ulatuses, st kostjale kahjulikult. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta et laenulepingu tagamiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasi müüdi kohase väärtusega, leiab kostja, et hageja poolt esitatud nõue ei kuulu rahuldamisele ning müügikahju näol on tegemist hageja äririskiga, millise hageja võttis kui nõudis kostjalt kinnisasja müümist turuhinnast madalama hinnaga. Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et hageja müüs temale kuulunud vara kohtutäituri vahendusel enampakkumisel põhjendamatult madala hinnaga ega võimaldanud kostjal oma vara realiseerida parima võimaliku müügihinnaga, millest kostjal olnuks võimalus hagejale nõudeid tasuda. Kostja on seisukohal, et hageja tegutses kostja suhtes pahatahtlikult, kahjustades tahtlikult kostja majanduslikku olukorda, kusjuures hageja ei olnud õigustatud realiseerima kohtutäituri vahendusel kostja vara mistahes hinnaga. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusliku olukorra muutumisel, muu hulgas tunnistajate kuulamise vajaduse ilmnemisel soovib kostja käesoleva tsiviilasja arutamisest osa võtta kohtuistungil.
6 (8)
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et hageja on toiminud hea usu põhimõtteid eirates ning põhjustanud kostjale käesolevaks ajaks tekkinud olukorra, palun:
Kohtu õiguslik põhjendus. Kohus, analüüsinud kogumis kogutud tõendeid koosmõjus hagis toodud nõude ja asjaoludega ning kostja vastuväidetega järeldab, et kostja vastuväited hagile on paljasõnalised, põhistamata ja tõendamata. Kostja kohustus tuleneb otseselt poolte vahelisest lepingust ja selle lisadest, mida kostja tunnistab oma vastuses hagile. Seega on põhjendamatu kostja väide, et temale on arusaamatu hageja nõue ja selle tekkimise alus. Seadusest tulenevalt (VÕS § 73 lg. 1) pole hagejal vahet kumma solidaarvõlgniku vastu ta nõude esitab. Arvestades, et asjas on selgunud, et teine võlgnik on pankrotis, ei olegi hagejal muud võimalust, kui esitada hagi kostja vastu. Hageja valik on, millist summat ta kostjalt nõuab. See on hageja seaduslik õigus. Hageja on tõendanud, et kostja on kätte saanud nii lepingu ülesütlemisteatise kui ka 02.05.2012 teatise (lisa 2), milles hageja teavitab kostjat kinnistu asukohaga x müügist. Kostja väited selle kohta nagu ei oleks hageja tegevus kooskõlas hea usu põhimõttega on kohtu järelduste kohaselt samuti paljasõnalised, tõendamata ning alusetud. Tõendatud on, et x asuvat kinnisasja püüdis solidaarvõlgnik M.S. müüa juba alates 2008.aasta augustikuust saadik, kuid edutult. Seetõttu palus hageja 06.12.2010 kinnisvarabürood vahetada. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja tegevus ei ole olnud kooskõlas hea usu põhimõttega. Hageja on andnud kostjale võimaluse müüa asi kõige paremal viisil võlgniku osavõtul. Lisaks sellele toimus vara müük solidaarvõlgniku nõusolekul, kes oli müügihinnast vägagi hästi teadlik. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et müügikahju näol on tegemist hageja äririskiga, millise hageja võttis kui nõudis kostjalt kinnisasja müümist turuhinnast madalama hinnaga, seda järgmistel asjaoludel. Nagu asjaoludest nähtub toimus müük solidaarvõlgnik M.S. nõusolekul, mistõttu on kostja etteheited põhjendamatud. Samuti pole kostja millegagi tõendanud enda väidet, et x asuv kinnisasi müüdi alla turuväärtuse. Tegemist on kostja paljasõnalise väitega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7 (8)
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ei ole käitunud pahatahtlikult. Asjaoludest nähtub, et kostja ei otsinud ise varale mõistliku aja jooksul ostjat kõrgema hinnaga. Kohtu õiguslik hinnang. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud sättest tuleneb kostja kohustus poolte vahelist lepingut täita. Kostja tunnistab lepingut. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud sättest tuleneb kostja vastutus lepingu mittetäitmisel. Kostja sisuliselt tunnistab, et on poolte vahelist lepigut rikkunud, kuid on hämmingus, miks hageja täit summat antud hagis ei nõua. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. Antud sättest tuleneb, et hagejal oli seadulik õigus nõuda poolte vahelist lepingu täitmist ja õigus öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Antud säte annab hagejale õiguse nõuda viivist kui kostja kohustuse täitmisega viivitab. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud sättest tuleneb hageja seaduslik seadusejärgne viivisenõue. Seejuures nõuab hageja viiviseid ainult menetluskuludelt. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue täielikult tõendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulu tuleb jätta vastavalt TS MS § 162 lg. 1 kostja kanda. Kohaldatav seadus: VÕS § 8 lg. 2, § 73 lg. 1,§ 76, § 94, § 100, § 101 lg. 1 p. 1, 4, 6, § 113 lg. 1 ja TsMS § 230 lg. 1, § 434-439. /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.