lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-42418/10

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 15.02.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-42418/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1047
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sotsiaalkindlustusamet70001975(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 15.02.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number

2-12-42418

Tsiviilasi

Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi VS vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

383,47 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975; asukoht: Lembitu 12, Tallinn 15092); Hageja esindaja: Pille M (XXX); Kostja: VS (isikukood XXX; viibib XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt VS`lt (isikukood XXX) hageja Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975) kasuks välja 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 47 (nelikümmend seitse) senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VS kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Viru Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-10-10901 süüdi kuriteos. Otsus jõustus 12.09.2012.a. Kostja sooritas vägivalla kuriteo, mille ohver IN suri. Kuriteo ohvri matusekulud kandnud VN esitas 11.06.2010.a Põhja Pensioniametile ohvriabi seaduse (OAS) alusel taotluse riikliku hüvitise määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti otsusega 17.06.2010.a nr 252 hüvitati kuriteoohvri surmast tulenev kahju summas 383,47 eurot.
2.OAS § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Sama seaduse § 31 lg 2 järgi on riigi esindajaks regressinõude asjades sotsiaalminister edasivolitamise õigusega. Sotsiaalminister on volitanud antud küsimuses esindajaks Sotsiaalkindlustusametit. Kostja vastuväited
3.Kostja teatas kohtule, et tal on vastuväide selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse. Kostja nõudis asja menetlemise lõpetamist ega tunnistanud tema vastu esitatud nõuet. Kohtuotsuse põhjendused
4.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja mõisteti Viru Maakohtu jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10901 süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri IN. Kostja ei ole vastu vaielnud ka asjaolule, et kuriteo ohvri matusekulud on ohvriabi seaduse alusel hüvitatud summas 383,47 eurot. Kohus selgitas kostjale 31.12.2012.a pöördumises (toimiku lk 27), et kostjal tuleb põhjendada, miks ta eelkirjeldatud asjaolude pinnalt hageja nõudele vastu vaidleb. Kohus andis kostjale täiendavalt aega põhistatud vastuväidete esitamiseks, kuid kostja kohtule ühtegi täiendavat seisukohta ei esitanud.
6.Kahju hüvitamise üldregulatsiooni sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 129 lg 1 näeb ette, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kuivõrd käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja põhjustas süülise teoga kannatanu IN surma, on kostja seaduse kohaselt kohustatud hüvitama kannatanu matusekulud.
7.OAS § 7 lg 1 näeb ette, et nimetatud seaduse alusel makstakse hüvitist Eesti Vabariigi

territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud isikutele. OAS § 9 lg 4 kohaselt on ohvri ravi- ja matusekulude eest õigus saada hüvitist füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud.

8.OAS § 8 lg 1 p 1 järgi on vägivallakuriteoks muuhulgas isiku elu või tervise vastu toime pandud kriminaalkorras karistatav tegu, mille tagajärjeks on kannatanu surm. Seega oli isikul, kes kandis kannatanu IN matusekulud, õigus taotleda hüvitist ohvriabiseaduse alusel.
9.Matusekulude eest hüvitise määramisel võetakse OAS § 10 lg 5 kohaselt aluseks ohvri matusekulud. Hüvitise väljamaksmise (17.06.2010.a) ajal kehtinud redaktsioonis nägi OAS § 13 ette, et matusekulud hüvitatakse summas 7000 krooni. Samas sätestas OAS § 10 lg 2, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahjust maha kõik summad, mida hüvitise taotleja on seoses vägivallakuriteost põhjustatud kahjuga saanud või õigustatud saama muust allikast kui kuriteoga kahju eest vastutavalt isikult.
10.Põhja Pensioniameti 17.06.2010.a otsusest nr 252 (toimiku lk 4) nähtub, et hüvitist taotlenud VN sai kahju hüvitamiseks osaliselt toetust muust allikast ehk Narva Sotsiaalabiametilt summas 1000 krooni. Seetõttu lahutati talle makstavast hüvitisest maha 1000 krooni ning väljamakstava hüvitise suuruseks oli 6000 krooni ehk 383,47 eurot. Hüvitis on Põhja Pensioniameti Tallinna Büroo 12.10.2010.a teatise (toimiku lk 5) kohaselt VN välja makstud.
11.OAS § 31 lg 1 sätestab, et pärast ohvriabiseaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Kuivõrd kannatanu matusekulud kandnud isikule on ohvriabiseaduse alusel hüvitis välja makstud, on riigile üle läinud regressinõude esitamise õigus kuriteo toime pannud kostja vastu. Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 383,47 eurot.
12.Täiendavalt selgitab kohus kostjale, et olukorras, kus kostja ei nõustu tema vastu esitatud nõuetega, ei saa kohus pelgalt kostja vastavasisulise taotluse alusel keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ja menetlust lõpetada. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371 ning käesolevas tsiviilasjas puudusid alused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
13.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja