S. G. (Sergei Gromtsev Juriidiline Büroo, e-post: [email protected] )
Kostja:
OÜ Gelena Grupp (RK 11292081; asukoht: Kruusa 9, 41536 Jõhvi)
Kostja esindaja :
G. K. (juhatuse liige, xxx )
e-post:
RESOLUTSIOON
1.KÜ Tuuslari 14 hagi OÜ Gelena Grupp vastu rahuldada tasaarvestuse reservatsiooniga.
2.Mõista OÜ-lt Gelena Grupp KÜ Tuuslari 14 kasuks 4 261 (neli tuhat kakssada kuuskümmend üks) eurot 32 senti.
3.Kohtuotsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel. Kui edasises menetluses tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda.
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA VARASEMAD KOHTUMENETLUSED
1.OÜ Gelena Grupp on mitteeluruumi M1, mis asub elumajas Tuuslari 14 Kohtla-Järvel, omanik (registriosa nr 1166407). OÜ Gelena Grupp ostis mitteeluruumi Oü-lt Rest Agent 18.10.2007. a. OÜ Gelena Grupp on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 29.10.2007. a.
2.Tuuslari 14 elumaja haldamist teostab korteriühistu (KÜ) Tuuslari 14 (RK 80025669), asutatud 22.12.1997. a.
3.Viru Maakohtu menetluses oli KÜ Tuuslari 14 hagi OÜ Gelena Grupp vastu 41 891,33 krooni (2 677,34 euro) nõudes (tsiviilasja nr 2-08-5985). Hagi oli esitatud majandamiskulude ja kommunaalmaksete võla nõudes seisuga 01.12.2007. a. Viru Maakohtu 14.05.2012. a kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus 2 476,46 eurot. Võlgnevuse osas 200,78 eurot kohaldas kohus aegumist (nõuded, mis olid tekkinud enne 18.02.2005. a). Viru Maakohtu otsus ei ole jõustunud. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus võttis 11.07.2012. a menetlusse. Ringkonnakohus ei ole 13.02.2013. a seisuga lahendit teinud.
4.Viru Maakohtu menetluses oli KÜ Tuuslari 14 hagi OÜ Gelena Grupp vastu 2 360,66 euro nõudes (tsiviilasja nr 2-10-41750). Hagi oli esitatud majandamiskulude ja kommunaalmaksete võla nõudes seisuga perioodi eest 01.01.2008. a kuni 31.12.22008. a. Viru Maakohtu 15.10.2012. a kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 2 079,10 eurot. Viivisevõla nõude (281,56 eurot) jättis kohus rahuldamata. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2012. a kohtumäärusega keelduti apellatsioonikaebuse menetlusse võtmisest, kuna apellatsioonkaebus esitati peale apellatsioonitähtaega.
MAKSEKÄSU KIIRMENETLUS JA HAGIAVALDUS
5.KÜ Tuuslari 14 esitas Pärnu Maakohtule 25.12.2011. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Gelena Grupp vastu võlgnikult 4 345,14 euro saamiseks. 13.01.2012. a tegi kohus makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 16.01.2012. a. 31.01.2012. a esitas võlgnik
makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.03.2012. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse.
6.Hageja esitas hagi OÜ Gelena Grupp eurot, viivisevõlg 1 467,35 eurot).
vastu 2 793,97 euro nõudes (põhivõlg 2 793,97
7.Hagiavalduse kohaselt on kostja mitteeluruumi M1, asukohaga Tuuslari 14, Kohtla-Järve, omanik. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning sellest tulenevalt on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees kogusummas 4 261,32 eurot, sh põhivõlgnevus summas 2 793,97 eurot perioodi eest 01.01.2009. a kuni 31.12.2009. a ja viivis 1 467,35 eurot perioodi eest 16.02.2009. a kuni 25.12.2011. a.
MENETLUSE KÄIK
8.11.06.2012. a esitas kostja vastuse hagile, milles taotleb, et kohus jätaks hagi rahuldamata või alternatiivselt – hagiavalduse rahuldamisel tasaarvestaks hageja nõude 4 261,32 eurot kostja nõudega hageja vastu 4 261,32 eurot.
9.Kostja märkis, et hageja ei ole lisanud hagile viivise arvestust, mistõttu ei ole kostjale arusaadav, missuguse perioodi ja milliste arvete (summade) maksmisega viivitamise eest hageja viivist nõuab. Sellest johtuvalt ei saa kostja ka viivise põhjendatuse osas oma seisukohti avaldada. Hageja ei ole hagis välja toonud, millest nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud maksmata. Üksnes korteriühistu arve esitamine ei tõenda kostja võlga. Kostja ei ole tasunud arveid ja viivist seetõttu, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendamatud ning on alus tasaarvestuse teostamiseks. Hageja nõude ja kostja nõude vahel on võimalik teha tasaarvestus. Kostja on hagejat ka varasemalt tasaarvestamisest teavitanud, kuid hageja ei ole sellele reageerinud.
10.Tasaarvestuse aluseks olevad kostja nõuded on järgmised:
10.1.Nõue summas 1 867,96 eurot (kahju 1 714,57 eurot ja ekspertiisi tasu 153,39 eurot). 2009. aasta novembris toimus keskküttetoru (kostja mitteeluruumides asuvad keskküttesüsteemi püstakud) purunemise tõttu üleujutus, mille tagajärjel ujutati üle kostja omandis olevad kaupluse ruumid. Elumaja keskküttesüsteem on korteriomanike kaasomandis, seega valdavad korteriomanikud kesküttesüsteemi ühiselt ning vastutavad ka ühiselt selle korrasoleku eest. Elumaja kommunikatsioonide säilimise ja hooldamise eest peab kandma vastutust KÜ Tuuslari 14. Kesküttesüsteemi torustik ei olnud korras ning mitte keegi ei jälginud selle tehnilist seisukorda.
10.2.Nõue summas 265,29 eurot (69,02 eurot ruumide koristus ja 196,27 eurot keemilise puhastuse eest). 2010. aasta oktoobris tekkis kanalisatsioonitoru ummistus, mille tagajärjel ujutati kostja omandis olevad kaupluse ruumid üle kanalisatsiooniheitmetega. Kahjustuse likvideerimine toimus kostja vahenditest. Hageja keeldus kanalisatsioonipüstaku vahetamisest ning kostja teostas ise vastava töö.
10.3.Nõue summas 262,29 eurot. 2011. aasta jaanuaris teostati korteriühistu tellimisel maja katuselt jääpurikate eemaldamist. Tööde käigus tekitati kahju kaupluse fassaadile, rikuti kaupluse (kauplus Tallinn) välised reklaamkilbid. Kostja tellis uue välireklaami hinnaga 262,29 eurot.
10.4.Nõue summas 300 eurot. Seoses jääpurikate eemaldamisega oli pooleteiseks tunniks halvatud kaupluse töö, kuna külastajad ei saanud siseneda kauplusesse, sunnitud seiskumise kahju on 300 eurot.
10.5.Nõue summas 1 022,64 eurot. Kostja teostas 2008. aasta aprillis maja fassaadi parendamistöid (kaupluse Tallinn fassaad), tööde käigus tehti korda maja fassaad ja kõrvaldati vigastused. Töid teostati hageja teadmisel ja nõusolekul, kuid hageja rikkus kostjaga varem sõlmitud kokkulepet ning keeldus kulutuste hüvitamisest.
10.6.Nõue 622,38 eurot (kojamehe tasu 33 kuu eest, 18,86 eurot ühes kuus, periood aprill 2009. a kuni detsember 2011. a). Hageja on esitanud alusetu nõude territooriumi koristamise eest (kojamehe kulu). Korteriühistu poolt palgatud kojamees ei korista kauplusega piirnevat territooriumi alates 2009. aasta aprillist ning kostja tegeleb koristamisega ise ning kannab ka vastavad kulud.
10.7.VÕS § 113 lg 1 alusel arvestab kostja oma nõudelt hageja vastu, 4 040,56 eurot viivist 25.12.2011. a seisuga kokku 220,76 eurot.
11.Hageja esitas arvamuse kostja vastusele. Hageja märkis, et kostja ei tasu kommunaalteenuste ja muude kinnisasjaga seotud kulude eest alates mitteeluruumi ostmisest (18.10.2007. a). Erinevates kohtumenetlustes on kaotaja esitanud analoogilisi vastuväiteid hagile. Hageja juhindub majandamiskulude arvestamisel korteriühistu põhikirjast ja korteriühistu poolt vastuvõetud otsustest, millised hageja on kohtule esitanud. Kostja ei ole korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuseid vaidlustanud, seega on otsused kostja jaoks siduvad. Remondifondi vahendid kuluvad kogu elamu teenindamiseks (jooksev- ja kapitaalremont, avariitööd, territooriumi teenindamine jne). Kostja saab igakuiselt arveid, millel on märgitud arvestatud viivis (0,06% võlgnetavalt summalt iga päeva eest). Kõik korteriühistu liikmed maksavad kommunaalteenuste eest neile esitatud arvete alusel. Kostja ei ole korteriühistu juhatusele esitanud mingeid avaldusi ega vastuväiteid. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hagejal ei ole kostja ees mingeid võlakohustusi.
12.Kostja esitas 09.07.2012. a kohtule alljärgnevad tõendid: 2010. aasta veebruaris OÜ Kapitaalehitus poolt teostatud ekspertiis kaupluse ruumi tehnilise olukorra kohta siseküttetoru lekkimise tagajärjel (tl 63-74); OÜ Kapitaalehitus kviitung, kassa sissetuleku order (tl 75), maksekorraldused (tl 76-82); kojamehe ettekanne 22.04.2009. a (tl 83).
13.Hageja esitas 09.01.2013. a kohtule korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse koosoleku protokollide väljavõtted (tl 88-98) majandamiskulude suuruse määramise ja kommunaalteenuste arvestamise kohta, samuti viivise määra kehtestamise kohta. Hageja märkis, et kojamees koristab kogu Tuuslari 14 maja territooriumi. Arvetes on märgitud järgmised teenused ja tariifid: remondifond; hooldustööd (territooriumi korrashoiukulud); korralduskulud (haldamiskulud; töötasu, kantseleikaubad). Kütet arvestatakse ühise soojusarvesti alusel olenevalt korteriomandi pinna suurusest, vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest arvestatakse arvestite järgi (kaupluses on kaks arvestit). Arvetel kajastuv kulu liik „teenus“ on tasu raamatupidamisteenuse ja õigusabi teenuse eest.
14.Kostja esitas 14.01.2013. a kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Kostja märkis, et hageja seadusliku esindajana esineval isikul (juhatuse liige Jaan Kore) puuduvad volitused hageja esindamiseks (nii hagi esitamise ajal kui ka käesoleval ajal (14.01.2013. a). KÜ Tuuslari 14 kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 14.01.1998. a, juhatuse liikmed valiti kolmeks aastaks ning registris puuduvad mistahes hilisemad andmed juhatuse liikmete kohta peale korteriühistu registrisse kandmist.
15.Hageja esitas 23.01.2013. a kohtule korteriühistu 18.05.2012. a üldkoosoleku protokolli ja registri väljatrükki, mille kohaselt 18.05.2012. a valiti korteriühistu juhatuse liikmed, sh valiti juhatuse liikmeks Jaan Kore (tl 104-111).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostjale kuulub mitteeluruum elumajas Tuuslari 14 Kohtla-Järvel (registriosa nr 1166407). Mitteeluruumi omandas kostja 18.12.2007. a asjaõiguskokkuleppe alusel OÜ-lt Rest Agent, kinnistusraamatu kanne uue omaniku kohta on tehtud 29.10.2007. a. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et elumaja haldamist teostab korteriühistu Tuuslari 14 ning kostja on mitteeluruumi omanikuna korteriühistu liige.
17.Jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas 2-10-41750 on tuvastatud, et 2008. aastal (01.01.2008. a kuni 31.12.2008. a) pidi kostja tasuma korteriühistule majandamiskulude eest kokku 34 915,71 krooni (2 231,52 eurot), millest kostja tasus vabatahtlikult 2 384,90 krooni (152,42 eurot) ehk ca 7%. Kohtuotsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 2008. aasta eest 2 079,10 eurot (32 530,81 krooni).
18.Hagiavaldusele lisatud arvetest (tl 29-40) tuleneb, et korteriühistu on kostjale 2009. aastal majandamiskulude eest arvestanud tasumiseks 2 793,97 eurot (43 716,03 krooni). Kostja ei ole 2009. aasta eest arvestatud majanduskulusid tasunud. Arvetest nähtub, et iga järgneva kuu võlgnevus kasvab tasumata arve summa ulatuses.
19.Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /.../. Korteriühistuseaduse § 15` lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
20.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
21.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole hagis ning menetluse kestel välja toonud seda, millest hageja nõue koosneb. Hagiavaldusele lisatud ja kostjale esitatud arvetel (tl 29-40) on üksikasjalikult ja selgelt märgitud, mille eest arve on esitatud, samuti on lahti kirjutatud teenuse liigid, tariifid ja maksumused. Enamus teenuse liike on arvestatud ruutmeetripõhiselt, tasu vee ja kanalisatsiooni eest mõõturite näitude järgi. Hageja on esitanud ka hooldustasu ja tariifide määramise kohta vastavad korteriühistu otsused (tl 23, 25-26, 90-95, 97-98) ning selgitused (tl 88-89).
22.KÜ Tuuslari 14 põhikirja (tl 12-19) punkti 31 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtumis- ja kontrollorganite
otsuseid, tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus.
23.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja ei ole lisanud hagile viivise arvestust. Viivise arvestus on hagile lisatud (tl 28). Viivise nõude õigus tuleneb korteriühistuseaduse § 7 lg 4 ning korteriühistu juhatuse 16.06.2008. a otsusest (tl 24).
24.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198).
24.1.Kostja märgib oma vastuses, et ta on teavitanud hagejat tasaarvestamise alusest, kuid hageja ei ole nimetatule mingilgi viisil reageerinud (tl 50 viimane lõik). Kostja tasaarvestatavad nõuded ning avaldus on toodud kostja vastuses (tl 51-53). Hageja on oma vastuses märkinud, et hagejal ei ole kostja ees mingeid võlakohustusi (tl 61 eelviimane lõik).
24.2.Tasaarvestuse aluseks olevaid kostja nõudeid on kohus kirjeldanud kohtuotsuse punktis
25.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hageja nõude osas teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus.
25.1.Hagimenetluses tasaarvestuse avalduse esitamine alternatiivselt juhuks, kui kohus hagi rahuldab, on lubatav. Sellist seisukohta on Riigikohus väljendanud kohtulahendites 3-2-1-11610 ja 3-2-1-23-11. Riigikohus on ka korduvalt leidnud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama ilmtingimata vastuhagi, vaid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama.
25.2.Kohus selgitab kostjale, et kostja peab edasises kohtumenetluses tõendama, et tal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu (nõude olemasolu). Kohus märgib, et kostja nõue peab olema selge ja tõendatud (kahju hüvitamise nõude materiaalõiguslikud eeldused).
25.3.Kohus selgitab hagejale, et VÕS § 200 lg 4 järgi tuleb tasaarvestusavaldusele esitada sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Lakoonilisest vastuväitest „hagejal ei ole kostja ees mingeid võlakohustusi“ ei piisa.
MENETLUSKULUD
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.