Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 13. veebruar 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-48818
Tsiviilasi
OÜ Kinbass hagi OÜ Kiwi Torutööd vastu põhivõla ja viivise nõudes summas 6382.20 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5781.08 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Kinbass, registrikood 10646476, asukoht Lao 10, Pärnu, lepinguline esindaja Raja Õnnik esindajad Kostja OÜ Kiwi Torutööd, registrikood 12000790, asukoht Ehitajate tee 12, Pärnu, lepinguline esindaja Monika MeerentsLuberg Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada OÜ Kinbass hagi OÜ Kiwi Torutööd vastu osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Kiwi Torutööd (registrikood 12000790) põhivõlg summas
(viis tuhat seitsesada kaheksakümmend üks) eurot ja 8 (kaheksa) senti ning kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivis 1341 (üks tuhat kolmsada nelikümmend üks) eurot ja 8 (kaheksa) senti OÜ Kinbass (registrikood 10646476) kasuks. Välja mõista OÜ-lt Kiwi Torutööd viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (5781.08 eurolt) alates 14.02.2013 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,1% päevas OÜ Kinbass kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel
Tsiviilasi nr 2-11-48818 menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta kaebuse lahendamist istungil. Hageja nõue ja tõendid OÜ Kinbass poolt esitatud hagiavalduse (tl 1-4) ja teiste menetlusdokumentide (tl 54-57 ja 7376) kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja OÜ Kiwi Torutööd tellijana 21.05.2011 töövõtulepingu nr 21052011 (tl 5-8, edaspidi leping). Lepingu kohaselt pidi hageja ehitama Pärnumaal Ojako turismitalus basseini ja kostja tasuma tehtud tööde eest. Tööde lõpetamise tähtajaks oli 26.06.2011. Lepingu p 2.2. ja selle alapunktide järgi pidi maksmine tööde eest toimuma kolmes osas, kuid kuna kostja viivitas ettemaksu arve tasumisega ega ilmunud tööde vastuvõtmisele (vaheakt koostati 01.07.2011 – tl 78), loobus hageja lepingu punkti 5.2.3. alusel 08.09.2011 lepingu edasisest täitmisest (tl 81). Vaheaktile kirjutas alla Ojako turismitalu esindaja Ly Oja. Nimetatud akti kohaselt oli hageja selleks ajaks teinud lepingulisi töid 22 626.89 euro väärtuses (lepingu hind oli 31 051.55 eurot). Kostja on tasunud lepingujärgse ettemakse summas 16 485.80 kahes osas (tl 77), tasumata summa ehk 5781.08 eurot osas esitas hageja kostjale 31.07.2011 koostatud arve nr V237 (tl 9) kahel korral e-kirja teel – 01.08.2011 (tl 79) ja 10.08.2011 (tl 80). Arve kohaselt tuli sellel märgitud summa tasuda hiljemalt 02.08.2011. Kostja arvet ei tasunud ning hageja andis 23.09.2011 kostja volitatud esindajale (tl 11-12) Antty Pulstile kätte pankrotihoiatuse (tl 13). Eelneva põhjal palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlana 5781.08 eurot, hagi esitamiseni (14.11.2011) lepingu p 7.2. alusel sissenõutavaks muutunud viivist summas 583.78 eurot ehk 0,1% iga viivitatud päeva eest, viivis kindlas summas eelmärgitud määras arvutatuna kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi sama protsendina põhinõudest kuni selle tasumiseni. Kostja seisukohad Kostja võttis oma kirjalikus vastuses (tl 34-36) hagi põhivõla osas õigeks, hilisemalt (menetlusdokumendid tl 65-67 ja 91-92) aga asus seisukohale, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja kinnitusel pöördus hageja kohtusse põhjuseta ning menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Kostja alustas 14.11.2011 hagejaga läbirääkimisi kompromissi (tõendid tl 37-48) osas, kinnitades, et tal on olemas vahendid põhivõla tasumiseks. Lisaks eelnevale selgitab kostja, et koostatud vaheaktile ei ole tema esindaja alla kirjutanud ning Ojako turismitalu esindaja seda kostja nimel teha ei saanud. Seega ei ole tööd ka nõuetekohaselt üle antud. Kostja selleaegne seaduslik esindaja Arvo Pulst oli kättesaadav ja tegutses aktiivselt kuni surmani augustis 2011.a. Hageja esitatud arve ei haaku pooltevahelise lepinguga ning enne hagimaterjalide kättesaamist ei ole kostja arvet saanud. Arvel märgitud maksetähtaeg (2 päeva) ei ole kooskõlas lepingu p 5.3.3 sätetega, mille kohaselt oli kohustus tasuda tööde teostamise eest 5 tööpäeva jooksul arve esitamisest. Kui kohus peab võimalikuks hagi kasvõi mingis osas rahuldada, taotleb kostja viiviste vähendamist ning palub jätta rahuldamata viiviste nõue hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni. Kostja nii enne hagi esitamist kui menetluse ajal näidanud üles valmidust lahendada asi kompromissiga ning hageja on oma tõendid haginõude kinnituseks esitanud alles kostja taotlusel. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-48818 võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Antud juhul puudub vaidlus selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt ehitas hageja töövõtjana kostja tellimisel basseini Ojako turismitallu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui üldnormina muutub töövõtja tasunõue tehtud tööde eest sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3), siis töö vastuvõtmise kokkuleppe puhul saab töövõtja tasu nõuda töö vastuvõtmisest või selle vastuvõetuks lugemisest. Tööde ositi üleandmisel ja tasu ositi määramisel tuleb seda ka osade kaupa maksta (VÕS § 637 lg 4). VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Töö loetakse seaduse kohaselt vastu võetuks ka juhul, kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Pooltevahelise lepingu p 5.3.1. kohaselt pidi tellija (kostja) tehtud töö üle vaatama 1 tööpäeva jooksul alates tööde üleandmise akti esitamisest töövõtja poolt ning tasuma teostatud tööde eest hiljemalt 5 päeva jooksul alates arve esitamisest (lepingu p 2.4.). Pooled oli lepingu punktis
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-48818 kohtumenetluses ega sellele eelnenud ja paralleelselt toimunud kompromissläbirääkimiste käigus väitnud, et hageja ei oleks objektil vastavaid töid teostanud või et arvelt nähtuv tasunõue ei oleks õige. Formaalselt on kostjal õigus, kui ta väidab, et tõendatud ei ole vaheakti kostjale üleandmine ja arve kätteandmine. Ly Oja Ojako turismitalu esindajana ei omanud volitusi kostja eest objekti vastu võtta. Samas ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et e-posti aadress [email protected] ei kuulu kostjale, ometi on just sellele aadressile nii 01.08.2011 kui 10.08.2011 hageja poolt vaidlusalune arve saadetud. Arvest ja selle summast on selgelt räägitud ka kostja esindajale Antty Pulstile 23.09.2011 kätte antud pankrotihoiatuses (hoiatuse teine lõik). Veelgi enam – kostja lepinguline esindaja on oma 14.11.2011 teate esimese lehekülje alt teises lõigus ise märkinud, et on „kontrollinud üle OÜ Kinbass nõude aluseks olevad dokumendid ning tunnistab OÜ Kinbass nõuet arvest tuleneva summa (nn põhivõla) ulatuses.“ Sama teate kahes esimeses on kostja ka selgitanud, et tema viivitus kohustuse täitmisel on olnud tingitud eelmise juhatuse liikme surmast (19.08.2011) ja seejärel olnud suutmatusest uue juhatuse liikme Katrin Pulsti kurssi viimiseks äriühingu tegevust puudutavate asjaolude ja pooleliolevate lepingutega. Esindaja on selgitanud, et kostja on hagejale teatanud, et vaatab ja kontrollib üle hageja nõude aluseks olevad dokumendid. Oluline on märkida, et selleks ajaks ei olnud kohus hagi veel menetlusse võtnud, hagimaterjalid (sh arve nr V237) sai kostja elektroonselt kätte alles 16.12.2011 (tl 31). Eelnevast teeb kohus järgmised järeldused: Kostja sai hiljemalt 01.08.2011 hageja esitatud arve nr V237 kätte ja pidi olema sellest teadlik, sest arvel on viidatud nii aktile kui objektile, kuid ei arve ega akti osas kostja esindaja 14.11.2011 teates mingeid küsimusi ei tõstata. VÕS § 644 lg 1 kohaselt oleks ta seejärel tööde lepingutingimustele mittevastavusel pidanud mõistliku aja jooksul sellest hagejale teatama, mida ta sisuliselt ei ole senini teinud. Arvestades asjaolu, et kostja senine tegevjuht oli raskelt haige ja suri 19.08.2011 ning uus juhatuse liige ei pruukinud tõepoolest suuta koheselt end lepingutega kurssi viia, pikenes kohtu hinnangul vastav mõistlik aeg ühe kuu võrra uue juhatuse liikme ametisse astumisest, seega 17. septembrini 2011. Sellest ajahetkest saadik tuleb kohtu arvates lugeda kostja arve tasumisega viivituses olevaks. Ühte kuud peab kohus mõistlikuks ajaks, sest nt tarbijatöövõtu ehk nõrgima tellija olemasolu korral ei anna seadus tarbijale pikemat puudustest teatamise aega kui kaks kuud (VÕS § 644 lg 1 2. lause). Kostja näol aga oli tegemist tegutseva juriidilise isikuga. Seega tuleb hagi rahuldada põhinõude osas ning viivise osas alates 17.09.2011 kuni hagi esitamiseni 14.11.2011 ehk 59 päeva. Lepingujärgne viivis oli pooltel kokku lepitud 0,1% päevas, mis 59 päeva eest summalt 5781.08 eurot teeb kokku 341.08 eurot. Hagi esitamise päeval teatas kostja hagejale soovist põhivõlg tasuda, kuid ka takistusest seda teha seoses hageja taotletud hagi tagamiseks kostja arvelduskonto arestiga. Hageja ei nõustunud küll kostja pakutud kompromissiga (vt ka allpool), kuid kohtu hinnangul oleks ebaõiglane viiviste täies mahus väljamõistmine kohtumenetluse ajal olukorras, kus kostja pakub nõude vabatahtlikku täitmist. Käesoleva otsuse tegemise ajaks oleks viivis kohtumenetluse aja eest ligemale pool põhivõlast, mis oleks leppetrahvina VÕS § 162 lg 1 mõttes ebamõistlikult suur. Seega mõistab kohus viivise kohtumenetluse aja eest välja kindlas summas 1000 eurot, mis on mõistlik hageja õigustatud huvi ja kostja majanduslikku seisundit arvestades (kostja konto on hageja taotlusel arestitud ja selgelt on kostja majandustegevus sellest häiritud). Nimetatud summa vastab viivisele ca 5-6 kuu eest.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-11-48818 Edasise viivise kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast lepingujärgses määras mõistab kohus välja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5781.08 eurot ning viivise 1341.08 eurot ning edasiulatuva viivise 0,1% päevas alates käesoleva otsuse tegemisele järgnevast päevast. Menetluskulud. Kohus ei jaga kostja seisukohta selles, et menetluskulud tuleks TsMS § 168 lg 6 järgi hageja kanda jätta. Nimetatud sätte kohaselt tuleks nii toimida, kui kostja võtaks hagi esitamise järgselt hagi kohe õigeks ning hagejal ei olnud kostja käitumisest lähtuvalt põhjust hagi esitada. Antud juhul on toimikust nähtuvalt hagiavaldus esitatud käsipostiga kohtu kantseleisse 14.11.2011 tööpäeva jooksul (kantselei suletakse 17.00), kostja on aga oma kompromissettepaneku ja seisukoha edastanud elektroonselt hagejale samal päeval kell 17.58 (tl 40). Seega oli selleks hetkeks hagi juba koostatud ja selleks õigusabi kasutatud. Pealegi oli hagejale kohtu poolt hagi eeltagamise määrusega 25.10.2011 pandud kohustus hagi hiljemalt 14.11.2011 esitada. Kohus leiab, et nii kohtu nõue kui kostja käitumine hageja esitatud õigustatud arve tasumisega viivitamisel (vt ülalpool kohtu põhjendav osa) andsid piisava aluse hagi esitada. Selles mõttes pakkus hageja kohtumenetluse alguses 16.11.2011 (tl 42-43) kohtuväliselt kostjale mõistlikku kompromissi – tasuda põhivõlg, hagi tagamise riigilõiv ja esindaja kulud – mida kostja aga vastu ei võtnud ning kohus peab TsMS § 163 lg 2 kohaselt vaatamata hagi osalisele rahuldamisele õigeks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja pakutud kompromissi ei sisaldanud viiviseid, millised kohus osaliselt välja mõistis, hageja õigusabikulude kandmine (mida kostja kandma ei nõustunud) oli aga põhjendatud, nagu kohus juba ülalpool märkis. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.