Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja Swedbank AS-i menetluskulud kostja Raivo Õunapuu kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik 03.10.2011 sõlmisid Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja Raivo Õunapuu (edaspidi kostja) laenulepingu nr * summas 13 883,73 eurot intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 14.09.2016. Laenu sõlmimise eesmärk oli refinantseerida leping nr * ja leping nr *. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu

Hageja on esitanud nõude tõendamiseks poolte vahel 03.10.2011.a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 6-7/; laenu tagastamise graafiku /tlk 8-9/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 10/ ja teatise lepingu ülesütlemisest /tlk 11/. Kostja 04.12.2012. a vastusele vastas hageja, et kostja on oma kohustuste täitmisel olnud ükskõikne. Siiani pole kostjalt hagejale laekunud ühtegi makset, et näidata head tahet võlgnevust tasuma hakata. Hageja ei nõustu 100 euro tasumisega kuus, sest sellisel juhul tasuks kostja võlgnevust rohkem kui 13 aastat ning see on hageja arvates ebamõistlikult pikk aeg. Hageja pakkus välja, et kui kostja võtab hagi õigeks ning tasub ühe aasta jooksul iga kuu 350 eurot, siis on hageja nõus aasta pärast kostjaga uuesti kohtuma ning uue summa kokku leppima. Kostja kirjalikud vastuväited Hagiavaldus koos lisadega on 20.11.2012. a kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud. Kostja esitas 04.12.2012 kohtule vastuse hagile, milles teatab, et on korduvalt üritanud pangaga maksegraafiku sõlmimiseks kokkuleppele jõuda, kuid pangapoolsed nõudmised on liiga suured. Pank nõudis 500 eurot kuus arvestamata, et kostja peres kasvavad kaks väikest last, kelle heaolu on kostja jaoks kõige olulisem. Kostja tegi pangale ettepaneku maksta võlgnevust tagasi 50-100 euro kaupa, mis oleks jõukohane. Makse raskused tekkisid seoses töö kaotusega, olles samas ka buumi aja ohver. Nüüdseks on taas kindel töö ja sissetulek ning pank peaks natuke vastutama oma ahnusest tekkinud lepingute eest. Hageja 19.12.2012. a vastusele vastas kostja, et 350 eurot kuus on kostjale üle jõu käiv summa, kuna kostja on oma pere ainus sissetulek ning kuna laste heaolu on esikohal ja rasketel aegadel tekkis maksuvõlg ka riigi ees, siis loodab kostja pangaga suulisele kokkuleppele jõuda ning vastavalt võimalustele võlga likvideerima hakata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust nr * tuleneva nõude kogusummas 16 354,02 eurot, millest põhivõlgnevus on 13 880,17 eurot, intress 2235,62 eurot ja viivis 238,23 eurot. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu, millega leppisid laenu ja intressi tagastamiseks kokku iga kuu kindla kuupäeva. Kostja rikkus lepingut ning jättis tagasimaksed tähtaegselt tasumata juba alates esimese osamakse tasumisest. 17.07.2012 saatis hageja kostjale teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatusega, kui kostja määratud tähtajaks võlgnevust ei tasu, siis ütleb hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja hagejale võlgnevust ei tasunud. Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue ja intressinõue on põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud põhiosa viiviseid ajavahemiku 14.05.2012 kuni 16.10.2012 eest summas 238,23 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viiviseid VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja ei ole maksegraafikus ettenähtud osamakseid õigeaegselt tasunud, siis on põhjendatud kostjalt viiviste väljamõsitmine hageja kasuks summas 238,23 eurot. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise arvestatuna protsendina põhinõudelt (s.o 13 880,17 eurot) alates hagiavalduse esitamisest 16.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja nõuab viivist alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o alates 16.10.2012. Kuna kostjal on võlgnevus hageja ees, siis on hagejal õigus nõuda viivist ning kuna ei ole ette teada, millal kostja võlgnevuse tasub, siis tuleb kostjalt viivis välja mõista protsendina põhinõudelt summas 13 880,17 eurot. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud, seega tuleb nimetatud viivisenõue rahuldada. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud sätete ning esitatud tõendite alusel tuleb hagi rahuldada ning kostjalt Raivo Õunapuu’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista laenulepingust nr * tulenev võlgnevus summas 16 354,02 eurot, millest põhivõlgnevus on 13 880,17 eurot, intress 2235,62 eurot eurot ja viivis 238,23 eurot. Samuti kuulub Raivo Õunapuu’lt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõistmisele viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (13 880,17 eurot) alates 16.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1,2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses, seega kõik menetluskulud jäävad kostja Raivo Õunapuu kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.