Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-12-7435 juures. Sõiduki taastustööde teostamiseks esitas hinnapakkumise VEAS. Hageja on kahjujuhtumi kohta avanud kahjutoimiku ja hüvitanud VEAS 30.11.2011.a arve alusel kindlustushüvitise 5395.77 eurot. Kahjujuhtumi põhjustas kostja, kes juhtides sõidukit, ületas territooriumi diagonaalis ladude poolt parkivate sõidukite varjus ja ei andnud teede paremalt lähenenud sõiduautole. Kostja on oma süüd tunnistanud ülestunnistusega sündmuskohal. Hageja palub mõista välja kostjalt kahju summas 5 395,77 eurot, mis on sõiduki Citroen Berlingo taastamise maksumus. Hageja palub nõue rahuldada VÕS §-de 492 lg 1, 1043 ja 1045 alusel. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja töötanud AS-s E tõstukijuhina 6 aastat. Tema töökoht asub tööandjale kuuluval territooriumil, kus asuvad ladu, kauplused, kaubakonteinerid, samuti pargitakse seal töötajate ja klientide autosid. Antud territooriumil puudub parkimisala, samuti puudub tee ja vastav teemärgistus. 17.10.2011.a, mil toimus kokkupõrge, täitis kostja oma igapäevaseid tööülesandeid. Tõstuki valdaja ja omanik on kostja tööandja AS E. Tema vastutab ka ohutute töötingimuste eest. Seega AS E peaks olema antud asjas kostja. LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus üldjuhul suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). Suurema ohu allikaga kahju põhjustamine tähendab suurema ohu allikale iseloomulikku riski, s.o suurema ohu allikale kui asjale või tegevusele iseloomuliku kõrgendatud ohu realiseerumise tagajärjel kahju tekkimist. Seega vastutab mootorsõiduki valdaja sõltumata oma süüst liikluskahju eest, mis tekib mootorsõiduki kasutajale iseloomuliku ohu (riski) realiseerumise tagajärjel. Seega ei saa nõustuda hageja järeldusega, et sõiduki Citroen Berlingo juhil EM süüd ei olnud ning puudub ka osa talle tekkinud kahjus. Kostja arvamuse kohaselt kokkupõrge toimus kõigepeal EM süül, kes sõitis suure kiirusega. Kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, kellest üks või mitu on vastavalt seadusele kohustatud hüvitama õigusvastaselt tekitatud kahju, sõltumata oma süüst, tuleb kahju hüvitamise eest vastutavate isikut käitumise süülisust ja süü vormi võtta arvesse hüvitamiskohustuse jagunemisel kahju hüvitamise eest vastutavate isikute omavahelises suhtes VÕS § 137 mõttes. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vastutaks tekitatud kahju eest. Umbes kell 14.00 teostas kostja peale- ja mahalaadimistöid ning liikus aeglaselt kaubakonteineri poole. Äkki tundis ta tugevat lööki autolaadija külge sõitnud sõiduautost Citroen Berlingo. Löögi tugevus oli nii suur, et Citroeni sõiduautos käivitus turvapadi. Citroeni autojuht EM oli šokiseisundis ning ta ütles, et kostja tõstukit ta ei näinud. Hakkasid arutama, mida edasi teha. Kuna sõiduauto kuulus liisingufirmale, otsustati kutsuda kohale politsei. Kui politsei kohale jõudis, teatasid pooled juhtunust ning sellest, et kostja tunnistab osaliselt oma süüd ning on nõus kompenseerima kindlustuslepingus kindlaks määratud autojuhi omavastutuse osa. Muid nõudeid EM polnud, ta oli nõus sellega, et on ise ka süüdi, ta ei näinud tõstukit ning sõitis suure kiirusega. Kuna täpset summat EM ei teadnud, lepiti kokku, et ta tuleb hiljem kohale ning toob kindlustuslepingu kaasa. Politseitöötaja Riho Ratasepa palvel kirjutas kostja seletuskirja, kus tunnistas oma osalist süüd ning andis originaali autojuhile. Kuna puudus vaidlus kostja ja kannatada saanud auto juhi vahel, sõitis politsei minema. Detsembrikuu algul tuli EMkohale remonditud autoga ning näitas kindlustuslepingu originaali. Kostja maksis 190 eurot – kindlustuslepingus kindlaks määratud omavastutuse summa. Citroeni autojuht andis talle üle seletuskirja originaali ning andis üle allkirja mainitud summa kättesaamise kohta. Kostja ei pea ennast süüdi toimunud kokkupõrkes ja kahju tekitamises. Oma seletuskirjas seletas kostja kohe, et Citroen liikus lubatud kiiruse ületamisega. Seda kinnitab samuti löögi tugevus, mille tagajärjel käivitus Citroeni juhi turvapadi ning Citroen sai olulisi vigastusi. Hageja poolt esitatud kostja seletuskirja tõlge on ebakorrektne.Oma seletuskirjas kirjutas kostja, et „ma ei märganud paremalt ilmunud sõidukit, mis ületas territooriumil lubatud sõidukiirust“. Hageja tõlge tekstis seisab : « ma ei märganud paremalt ilmunud sõidukit, mis lähenes aeglustunud kiirusel territooriumi väravatest”. Oma süüd tunnistas kostja osaliselt, kuna tal oli kahju Citroeni autojuhist. Seoses sellega nõustus kostja heastama kindlustuslepingus sätestatud omavastutuse. Avarii sündmuskohal viibinud politseiniku arvamus selle kohta, et „liiklusõnnetuse põhjustas

2-12-7435 tõstukijuht, kes ületas territooriumi diagonaalis ladude poole parkivate sõidukite varjust ning ei andnud tee paremalt poolt liikunud sõiduatole Citroen” ei vasta tõele. Kostja ei ole rikkunud liiklusseadust, ta ei ületanud parkimiskohti diagonaalis parkivate sõidukite varjus, sest tõstuki ja sõiduki vahel ei olnud autosid pargitud, territooriumil puudub parkimisala, samuti puudub tee ja vastav teemärgistus. Hageja vastus kostja vastusele Hageja vastas vastuseks kostja vastusele, et jääb oma haginõude juurde. Hageja vaidleb kostja arvamusele, et avarii põhjustas EM, vastu, kuna politsei poolt tehtud fotodel vaadelduna paikneb Citroen Berlingo (edaspidi sõiduk A) liiklusõnnetuse järgselt värskemast asfaltkattest keskmise lao ukse ees 1,5-2 m kaugusel Veerenni tänavast eemalduvas suunas ja sõiduki A pikitelg on värskema asfaldi laigu pikiteljest sõiduki liikumise suunas veidi vasakul. Arvestades asjaolu, et värskema asfaldi laik paikneb ligikaudu pikisuunas liikluseks kasutatava ala keskosas, võis sõiduk A olla ka mõnevõrra lao ees pikisuunas paikneva sõidukit liikumise ala mõttelisest telgjoonest lähtudes ka osaliselt vastassuuna vööndis. Samas on ka võimalik, et sõiduk A oli kokkupõrke hetkel vasakpööret lõpetamas ja ei olnud veel paralleelne ladude ees paikneva tee pikiteljega. Enne liiklusõnnetust liikusid sõidukid ligikaudu samas suunas (maksimaalselt või liikumise nurk erineda 45 kraadi). Sõiduk A sooritas vasakpöörde ja põrkas seejärel kokku AS E kuuluva tõstukiga (edaspidi sõiduk B). Sõidukite liikumisteede lõikumisel vaadeldaval territooriumil tuleb tee andmisel juhinduda liiklusseaduse § 17 lg 5, milles on sätestatud: mitterööbassõidukijuht peab andma teed: 5) juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud. Seega oli vaadeldud olukorras sõiduki B juhil kohustus anda teed paremalt lähenevale sõidukile A. Kostja leiab, et Citroen Berlingo liikus väidetavalt lubatust kiiremini. Hageja väidab, et kuna sõiduk Citroen tuli just pöördelt, ei saanud Citroeni liikumiskiirus olla üle lubatu. Sõiduki turvapadi käivitub väga vähese järsu peatumise tõttu ja turvapadja lahtilöömine ei tõenda, et Citroeni ületas kiirust. Tõlke õigsus või mitteõigsus antud juhul ei muuda kostja vastutust kõnesoleva kahjujuhtumi tekkimisel. Kostja poolt vaid omavastutuse summa 190 euro tasumine ei ole piisav summa sõiduki Citroen vigastuste taastamiseks. Kostja liikluseeskirjade rikkumist on kinnitanud nii politsei, kui liiklusõnnetust kajastavate materjalide baasil on seda kinnitanud ka ekspert. Hageja on seisukohal et Aleksei Osipov tunnistused kõnesoleva liiklusõnnetuse toimumise asjaolude osas on ebausaldusväärsed ja subjektiivsed. Tõendamata on, et tunnistaja nägi avariid pealt. Kui ta ka nägi avariid pealt, siis ei oska ta hinnata sõidukite liikumiskiirust. Kui tunnistaja viibis kohal ja kõike nägi, miks ta ei läinud siis andma ütlusi tunnistajana. Tunnistaja ei ole ei spetsialist ega eriteadmistega isik. Võttes arvesse eelnevat jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde ja palub kohtul hagi rahuldada. Muud tõendid Kohus kuulas ära tunnistajad EM ja AO. EM andis ütlusi selles, et ta laadis kauba maha, sõitis laost välja, keeras vasakule ja siis toimus avarii. Parkimisplats oli kahel pool teed lao ees, tunnistaja pidi keskelt läbi sõitma ja kui oli vasakule pööranud, siis ees oli tõstuk. Tunnistaja ei näinud enne teiste autode vahelt tõstukit tulemas. Tõstukit nägi siis, kui see oli peaaegu ees. Hoolimata pidurdamisest, tekkis siiski kokkupõrge. Tunnistaja sõitis teise käiguga, ei oska öelda, kui suur tema kiirus võis olla. Kui oleks olnud võimalus ära pöörata, oleks seda teinud. Kõik kasutavad sama trajektoori nii, nagu seal oleks tavaline kahesuunaline tee. Tunnistaja ei ole rahul, et tõstukid sõidavad seal autode vahel ja kuna kõigil on alati kiire, siis kindlasti juhtub seal tihti avariisid. Peale õnnetust helistas tunnistaja ülemusele, andis avariist teada ja kutsus politsei. Õnnetuse ajal oli tunnistaja ja tõstuki vahele pargitud palju autosid, kui tunnistaja oleks näinud tõstukit, siis ta poleks talle otsa sõitnud. Pöördel ta veel ei näinud tõstukit. Kui oleks suurem vahe olnud, oleks tunnistaja suutnud kokkupõrke ära hoida. Tunnistaja hakkas panema kolmandat käiku, umbes 20-30 km/h vahel, tõstuki kiirust ei oska öelda. Tunnistaja arvates oleks tõstuk pidanud ta läbi laskma. See on „raske“ laoplats, kuna seal on

2-12-7435 väga tihe liiklus. Väravas on 30 km /h märk. Kui parklas ei oleks olnud teisi sõidukeid, siis oleks tunnistaja märganud tõstukit. Tunnistaja AO andis ütlusi selles, et töötab E kolmandas laos kauba vastuvõtjana. 17.10.2011.a võttis ta kaupa vastu, paarimees viis kauba sisse ning tema jäi välja seisma ja ootama järgmist kaubaautot. Autojuht istus oma autosse ja hakkas sõitma. Paremalt tuli mikrobuss, juht vaatas paremale, Citroeni juht keeras vasakule, andis kiirust juurde ja siis juba käis pauk. Tunnistaja kokkupõrget ei näinud. Tõstuk sõitis kesklao ukse juurde ja Citroeni juht sõitis tõstukile paremalt küljelt sisse. Kõik juhtus väga kiiresti, umbes minuti jooksul. Tunnistaja ei näinud kokkupõrget. Territooriumil toimub tihti avariisid kiiruse tõttu. Hageja esitas tõendina eksperdiarvamuse, milles ekspert on asunud seisukohale, et 17.10.2011.a kella 14.00 ajal Tallinnas Viadukti teel AS E territooriumil toimunud liiklusõnnetuse põhjuseks oli tõstuki Toyota juhi S Ž tegevus; tõstuki juht ei anud liikudes ettevõtte territooriumil teed paremalt lähenenud sõidukile Citroen; antud liiklusõnnetuse toimumise tõenäosus oleks olnud tunduvalt väiksem, kui mõlema sõiduki juhid oleksid piisava hoolsusega jälginud teisi sõidukeid; kindlasti omab tähtsust antud õnnetuse tekkimises ka territooriumi puudulik liikluskorraldus; liikumise kiirus ei ole vaadeldud territooriumil piiratud, puuduvad teekattemärgised ja liiklust reguleerivad/korraldavad liiklusmärgid. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 17.10.2011.a toimus Tallinnas XXX AS E territooriumil avarii. Kostja S Ž juhtis AS E kuuluvat tõstukit Toyota ja sõitis diagonaalis üle lao territooriumi. EM juhtis AS Swedbank Liising kuuluvat sõiduautot Citroen Berlingo ja sõitis lao juurest ära mööda teed, kus kahel pool pargivad sõidukid. Citroen sõitis peale vasakpöörde tegemist sisse tõstukile Toyota. Avarii tagajärjel sai kahjustusi sõiduauto Citroen Berlingo. Sõiduki taastustööd teostas VEAS. Citroen Berlingo oli kindlustatud vabatahtliku kaskokindlustuse lepingu alusel hageja juures. Kostja on tasunud EM kindlustuslepingus ettenähtud omavastutuse osa 190 eurot. Hageja Swedbank P&C Insurance AS on tasunud VEAS 30.11.2011.a arve alusel kindlustushüvitise 5395.77 eurot. Hageja nõuab tasutud kindlustushüvitise väljamõistmist kostjalt. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekkimise eest vastavalt seadusele. Selleks, et hageja nõue rahuldada, peab kohus tuvastama, et kostja S Ž on kahju tekitamises süüdi. Liiklusseaduse § 1 lg 1 kohaselt liiklusseadus sätestab liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhinõuded, mootorsõidukite, trammide ja nende haagiste ning maastikusõidukite registreerimise ja neile esitatavad nõuded, juhtimisõiguse andmise, mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning liiklusregistri korraldamise ja pidamise nõuded ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest ning lg 2 kohaselt reguleerib liiklusseadus maastikuautode liiklemist maastikul. Avarii toimus AS E territooriumil, kus paiknesid laod, poed, kaubaalused ja kaubakonteinerid. Vajadusel pargiti territooriumil autosid. Kuna AS E territoorium ei ole tee liiklusseaduse mõttes, siis ei reguleeri seal liiklemist liiklusseadus. Eeltoodust tulenevalt ei saanud ka kostja oma käitumisega liiklusseadust rikkuda. Tunnistaja EM andis ütlusi selles, et laoplats on „raske“, kuna seal on tihe liiklus, tekitab rahuolematust, et sõidukid sõidavad sõiduautode vahel. Tunnistaja AO andis ütlusi selles, et territooriumil toimub sageli avariisid kiiruse tõttu. Kostja S Ž andis ütlusi selles, et töötab 7 aastat E , palju on räägitud, et plats tuleks ära reguleerida, et saaks teha normaalselt tööd; inimesed pargivad nii, nagu nad ise tahavad ja tõstukijuhid peavad seal vahel tööd tegema; kostja on oma ülemustele rääkinud, et oleks vaja paigaldada mark, millest nähtub, et territooriumil töötavad sõidukid; enamik autojuhte teab, et tõstukid töötavad seal platsil. Eeltoodud tunnistajate ja kostja ütlustest nähtub, et AS E territooriumil on suur liiklustihedus, liiklus on reguleerimata, juhtuvad avariid, kostja on pöördunud probleemiga tööandja poole. Ekspert Henn R , kes on OÜ A instruktor-projektijuht on

2-12-7435 andnud arvamuse selles, et õnnetuse tekkimisel omab tähtsust territooriumi puudulik liikluskorraldus, liikumise kiirus ei ole piiratud, puuduvad liiklust reguleerivad märgid. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus järelduse, et juhtunud avarii üks põhjus oli see, et territooriumil oli liiklus reguleerimata. Liikluse reguleerimise nimetatud territooriumil oleks pidanud korraldama territooriumi omanik AS E. Kohtu seisukoht on, et AS E territooriumil liiklemise õiguspärasuse hindamiseks tuleb aluseks võtta keskmise mõistliku inimese käitumine samas kohas ja samas ajal, kuna liikluskorraldus nimetatud territooriumil puudus. Tegemist on alaga, kus paiknevad ehituskauplused ja -laod ning seal töötab kümneid inimesi. Eeltoodust tulenevalt on mõistlik eeldada, et territooriumil liiguvad ja sõidavad ka seal töötavad inimesed, tehes oma igapäevast tööd ja kasutades igapäevaseid töövahendeid, kaasa arvatud tõstukeid. EM ütlustest ilmneb, et ta viibib tööalaselt sellel territooriumil sageli. Seega võis ja pidi EM arvestama, et territooriumil võivad liikuda ka territooriumil töötavad tõstukid ja eeltoodust tulenevalt oma liikumiskiirust kohandama. Ka tõstuki juht peab olema ettevaatlik ja jälgima, et ta ei kahjustaks teisi sõidukeid. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik; nimetatud sätte kehtib mõlema sõiduki kohta. Kuna liiklus AS E territooriumil ei olnud reguleeritud, siis puudus kostjal kohustus paremalt lähenenud sõidukile teed anda. Avarii vältimiseks oleksid mõlemad juhid pidanud olema aeglasemad ning hoolsamad. Kohtu arvates on vähemhoolas olnud EM, kes sõitis paremalt otsa kostja poolt juhitud sõidukile. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et kostja oleks kahju tekitanud Swedbank Liisingule kuuluvale sõidukile, mis oli kindlustatud hageja juures ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti hageja kasuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.