Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Esialgselt märkis hageja nõude suuruseks 230 430,41 eurot, kuid menetluse käigus seda vähendas. Nõude aluseks on 01.10.2007 laenuleping, millest tuleneb pankrotivõlgniku võlgnevus hageja ees. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Pankrotivõlgnik ei ole hagejalt laenu saanud. Intressiarvestus on ebaselge. Kohtu põhjendused 17.05.2012 on hageja OÜ XXX pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse summas 230 430,41 eurot (t lk 51,73,89). Kostja poolt tõstatatud vaidlus nõudeavalduse lisade arvust ei oma siinkohal tähendust. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 04.09.2012 ning hageja nõudele summas 164 732,95 eurot vaidles vastu kostja (t lk 13-15). Seega on kostja poolt vaidlustatud nõude suurus 164 732,95 eurot, mis on ka käesoleva menetluse objektiks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi esitati kohtule 21.09.2012, s.o tähtaegselt. Hageja nõue tugineb 01.10.2007 laenulepingul. 01.10.2007 on hageja ja pankrotivõlgnik sõlminud lepingu, mille järgi hageja annab pankrotivõlgnikule 3 557 353 krooni pankrotivõlgniku kinnisvaraprojektide rahastamiseks. Raha makstakse pankrotivõlgnikule nõudmisel perioodil 01.10.2007-10.05.2008. Intressi suuruseks lepiti kokku 5% aastas ning tagastamise tähtajaks 5 aastat. Raha tagastamine seati sõltuvusse arendusprojektide lõpetamisest ja kasumlikkusest – raha ja intress tagastatakse pärast kõigi kolmanda isiku nõuete rahuldamist. Kui projekt tervikuna müüakse, tagastatakse summa 5 pangapäeva jooksul müügisumma saamisest. 18.04.2008 on pooled lepingut muutnud, millega kinnitavad, et seisuga 18.04.2008 on hageja andnud pankrotivõlgnikule laenu summas 3 557 353 krooni. Hageja loobus õigusest nõuda tagasi laenu summas 2 498 000 krooni eesmärgiga tõsta osakapitali (hageja osade arvu) osanike poolt otsustatud suuruseni. Ülejäänud laenu ja kõik intressid on pankrotivõlgnik kohustatud tagasi maksma vastavalt lepingule (t lk 9-11, 75-77, 96-98). Lepingu sõlmimises vaidlus puudub ja kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Kostja viitab sellele, et hageja on loobunud laenu tagastamisest viidatud lepingu lisas. Kohus leiab, et tegemist on tingimusliku tehinguga, kuna laenu tagasinõudmisest loobumine oli seotud pankrotivõlgniku osakapitali suurendamisega. Pankrotivõlgniku registrikaardilt ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pankrotivõlgniku osakapitali oleks suurendatud. Seetõttu ei ole antud tingimus täidetud ning hagejal on õigus nõuda tervikuna kogu laenu tagastamist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 42 järgi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks. Kostja vaidlustab lepingu alusel hageja poolt pankrotivõlgnikule raha üleandmist. Hageja tõendab laenu andmist pearaamatu väljavõtte ja viie maksekorraldusega (t lk 63). Kohus leiab, et pankrotivõlgniku pearaamat ei tõenda raha üleandmise fakti, kuna pearaamatu kannete tegemine ja raha üleandmine ei ole vastastikuses põhjuslikus seoses. Seetõttu jätab kohus selle tõendi kõrvale (t lk 53, 99-100). Samal põhjusel ei tõenda raha üleandmist hageja majandusaasta aruanne (t lk 101-115).

Raha ülekandmist tõendavad maksekorraldused (t lk 54-58, 93-95) ning kontoväljavõte (t lk 78-79). Hageja on esitanud maksekorraldusi summas 188 793,48 eurot. Kohus leiab, et hageja on suutnud tõendada raha ülekandmist pankrotvõlgnikule. Õige on kostja väide, et 23.01.2008 maksekorraldus summas 231 034 krooni on tehtud selgitusega „rise of kapital“ (kapitali suurendamine), kuid kohus aktsepteerib ka seda maksekorraldust, sest kapitali suurendamine pole aset leidnud ning viidatud lepingu lisa järgi käsitleti laenu andmist ka läbi kapitali suurendamise, mistõttu ei ole antud selgitus laenusuhte konteksti väline. Samuti märgib kohus, et lepingu lisas on pankrotivõlgnik kinnitanud, et seisuga 18.04.2008 on ta saanud hagejalt 3 557 353 krooni (227 356,30 eurot) ning kohtule on ka see kinnitus raha üleandmise tuvastamiseks piisav. Raha ei pea olema üle antud alati pangaülekande teel, ka muud raha üleandmist tõendavad tõendid on aktsepteeritavad. Viidatud lisa sõlmimise asjaoludes puudub ka vaidlus, sest ka kostja ise on sellele lisale oma vastuväidetes tuginenud. Eeltoodu tulemusena leiab kohus, et hageja on suutnud tõendada pankrotivõlgnikule 01.10.2007 lepingu alusel raha üleandmist. Kohus tunnustab hageja põhinõuet summas 188 793,48 eurot. Hageja palub tunnustada ka lepingujärgse intressi nõuet summas 41 636,93 eurot seisuga 04.05.2012. Sellel kuupäeval on välja kuulutatud pankrotivõlgniku pankrot. Kohus leiab, et intressi arvestamise aeg on õige. Hageja on esitanud intressiarvestuse (t lk 59-62, 80-82), millele kostja on vastu vaielnud, kuna intressi arvestus on ebaselge. Kostja ei ole piisavalt konkretiseerinud oma vastuväiteid ning kohtul ei ole võimalik ebamääraseid vastuväiteid kontrollida. Kohtu hinnangul on hageja intressiarvestus korrektne ja kohus tunnustab ka hageja intressi nõuet. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kuivõrd vaidluse objektiks on summa 164 732,95 eurot, tunnustab kohus hageja nõuet selles ulatuses. Hageja nõue on tähtaegselt esitatud ja pandiga tagamata, mistõttu kuulub ta tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 15.01.2013 esitas kostja taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, milles palub lisada protokolli enda motiveering taotlusest hageja esindaja trahvimiseks ja menetlusest kõrvaldamiseks loobumise kohta. Hageja ei ole taotlusele vastanud. Vastavalt TsMS § 53 lg 2 menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtuistungi protokoll on allkirjastatud 10.01.2013, taotlus on esitatud 15.01.2013, seega tähtaegselt. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna sellises sõnastuses motiveeringut ei ole kostja esindaja kohtuistungil öelnud. Taotlus jääb TsMS § 53 lg 4 alusel protokolli juurde. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunikgh

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.