Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-12-34909 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (08.02.2013). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Poolte vahel 15.09.2009 sõlmitud teenuse osutamise lepingust nr 21-09-2009/30098 tulenev kohustuse täitmise nõue. Maakohus põhjendused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Poolte vahel on sõlmitud teenuse osutamise leping, mis vastab töövõtulepingu tunnustele (VÕS § 635 jj, tl 27-34). Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi (tl 38). VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vaidlus on selle üle, kas kostja 27.07.2012 lepingu ülesütlemine lepingu p 4.3 alusel alates 10.08.2012 on kehtiv. Pretensioonide esitamine lepingu rikkumise ja mittekvaliteetse töö osas on reguleeritud lepingu p-des 4.1 ja 4.2. Lepingu p 4.2 järgi mittekvaliteetse töö avastamisel informeerib tellija esindaja koheselt (sama tööpäeva kella 10.00) täitja kontaktisikut kirjalikult e-maili teel või telefoni teel. Eripuhastusteenuste korral toimub lõpptulemuse hindamine vahetult pärast tööd. Lepingu p 4.3 järgi juhul, kui täitja ei kõrvalda põhjendatud pretensioonis fikseeritud puudusi mõistliku aja jooksul, on tellijal õigus ühepoolselt teenuslepingu täitmisest keelduda või see üles öelda teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 15 kalendripäeva, sealjuures ei laiene tellijale käesoleva lepingu tingimuste p 7.2 ja 7.3 sätestatu. Pretensioonis fikseeritud puuduste mitte kõrvaldamine fikseeritakse tellija ja täitja poolt allkirjastatava aktiga. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejal on lepingu p 7.3 järgi õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kahe kuu teenustasu ulatuses. Kohtu hinnangul ei sisalda kahe äriühingu vahel sõlmitud leping ebamõistlike tüüptingimusi, mille kohaldamisest tuleks kostja kasuks loobuda. Samuti ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest

2-12-34909 hageja käitumises hea usu põhimõtte rikkumist, mis välistaks hagejapoolse nõude maksmapaneku kostja suhtes. Lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused on täitmata. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat mittekvaliteetsest koristustööst vastavalt lepingu p-dele 4.1 ja 4.2 teavitanud. Nimetatud tingimuste eesmärk on informeerida hagejat koheselt mittekvaliteetsest koristustööst ja anda talle võimalus uue kvaliteetse koristustöö tegemiseks. Hagejale on saadetud osutatud koristustöö kvaliteedi kohta kaebuseleht 19.07.2912, kuid samas on tõendamata, et selles toodud puuduseid ei ole hageja pärast 19.07.2012 kõrvaldanud (tl 63-64). Seda ei tõenda ka samal päeval poolte vahel toimunud nõupidamine. Arvestada tuleb asjaoluga, et koristatavaid ruume kasutati iga päev tööruumidena, mistõttu oli vajalik mittekvaliteetse koristustöö kohene fikseerimine. Järgmine kaebuseleht on hagejale esitatud pärast ülesütlemisavalduse tegemist 03.08.2012. Käesoleval juhul on tõendamata, et hageja on mittekvaliteetselt teostatud koristustöö jätnud kõrvaldamata mõistliku aja jooksul. Asjaolu, et pooled leppisid kokku sellise asjaolu fikseerimise kahepoolselt allkirjastatava aktiga ei tähenda, et kostjal puudus võimalus sellise akti mittevormistamisel tõendada hagejapoolset lepingu p 4.3 rikkumist. Kostja tugineb kaebuselehele, mis on saadetud hagejale pärast ülesütlemisavalduse tegemist, so 03.08.2012, ning mis kohtu hinnangul ei täida lepingu ülesütlemise materiaalset eeldust 27.07.2012 ülesütlemisavalduse puhul. Need tõendid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1 p 1, lg 5, tl 65-67). Kuna lepingu ülesütlemine toimus kostja kui tellija algatusel ning kohus ei ole tuvastanud, et kohaldub lepingu p 4.3, siis on hagejal õigus lepingu p 7.3 alusel nõuda kostjalt leppetrahvi kahe kuu teenustasu ulatuses, kuna etteteatamisaeg jäi 1-30 kalendripäeva sisse. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu p 2.2 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja on vähendanud lepingujärgse viivise kokkulepitud määra ja nõuab võlgnevuselt viivist 0.15% päevas kuni kohustuse täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse. Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kuulub viivis väljamõistmisele kuni põhinõude suuruseni, sest hageja ei ole tõendanud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet ega esitanud tõendeid, et tal tekkis leppetrahvist suurem kahju. Menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt tulevikku suunatud viivisenõude osas ning kohtu hinnangul moodustab see hagist 15%. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 15% ulatuses hageja kanda. Pooled on esitanud menetluskulude nimekirjad (tl 95, 104). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 127.50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 395.25 eurot ja hagejalt kostja kasuks lepingulise esindaja tasu 74.79 eurot.

2-12-34909 TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.