Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavaks- 7. veebruar 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-50418
Tsiviilasi
E.B.i hagi N.M. vastu 2056.52 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2056.52 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja E.B., isikukood x, elukoht x, lepinguline esindaja Jelena Smorodina esindajad Kostja N.M., isikukood x, elukoht x, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik Kohtuistungi toimumise aeg
20.12.2012
Rahuldada E.B.i hagi N.M. vastu. Välja mõista N.M.lt (M, isikukood x) 2056 (kaks tuhat viiskümmend kuus) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti E.B.i (B, isikukood x) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja kanda, v.a riigi õigusabi tasu. Määrata riigi õigusabi osutaja tasuks Pärnu Maakohtus N.M. esindamisel käesolevas tsiviilasjas
(kolmsada kuuskümmend neli) eurot ja 62 (kuuskümmend kaks) senti (summa sisaldab käibemaksu) vandeadvokaat Ants Nõmmikule, Advokaadibüroo Nõmmik, asuk. Aida 1, Pärnu linn. Nimetatud summa ei kuulu hüvitamisele riigi õigusabi saanud isiku poolt ja jäävad riigi kanda. Otsus saata teadmiseks Advokatuuri Juhatusele. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta kaebuse lahendamist istungil.
Edasikaebamise kord
Hageja nõue ja kostja seisukohad
Tsiviilasi nr 2-11-50418
E.B. esitas kohtule hagi N.M. vastu 2056.52 euro saamiseks. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled xx xx xxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt andis pank pooltele 49 468 eurot laenu Pärnus Xxxx-xxxxx xx asuvast kinnistust 11/60 mõttelise osa (elu- ja abiruumid) ostmiseks. Perioodil 15.10.2008 kuni 31.12.2010 tasus hageja pangale 2427.58 eurot ja 01.01.2011 kuni 16.08.2011 1224.89 eurot. Hageja palub kohtult pangale tasutud summadest 1826.23 eurot ja pool laenulepingu notariaalse tõestamise tasust ning laenulepingu tagatisrahast – kokku 230.29 eurot kostjalt välja mõista. 20.12.2012 kohtueelistungil ilmnes, et pank on lepingu üles öelnud, sest hagejal puuduvad vahendid laenu jätkuvaks tasumiseks ning kostja ei ole laenu tagastamises üldse osalenud. Kostja vaidleb hagile vastu. Asjaolu, et kostja on koos hagejaga laenulepingu pooleks, kostja ei vaidlustan. Hageja viis kostja lepingu sõlmimisel eksitusse sellega, et kallutas kostjat avaldama nii pangale kui ka notarile, et tema ja hageja puhul on tegemist noore perega. Sellise tegevuse eesmärgiks oli hagejal saada pangalaenu soodsamatel tingimustel ja sellega materiaalset kasu. 17.10.2008 kaasomanikena soetatud elu- ja abiruume, asukohaga Xxxx-xxxxx xx, Pärnus, kasutab alates nende soetamisest hageja koos oma elukaaslasega. Kostja ei ole kunagi kasutanud ostetud kinnistu osa ega elanud seal koos hagejaga. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas ei ole vaidlust, et xx xx xxxx on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ja poolte vahel sõlmitud laenuleping nr xxxxxxxxxx (tl 5). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning kõik lepingujärgsed maksed on teinud hageja. Antud hageja väidet on ka kostja ise oma vastustes kohtule ja ka menetluses toimunud istungitel tunnistanud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-11-50418 võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 69 lg 2). Hagiavalduse kohaselt on hageja tasunud pangale laenu ja tagatisraha maksetena kokku 3652.47 eurot, mis nähtub ka hageja esitatud pangaväljavõttest (tl 7-9). Samuti palub hageja pool laenulepingu notariaalse tõestamise tasust ning laenulepingu tagatisrahast – kokku 230.29 eurot kostjalt välja mõista, kuna need tasus hageja üksinda. Oma väite kinnituseks on hageja esitanud kohtule ka tõendina notar Marje Jürioja poolt esitatud arve nr 5543 (tl 10) ning arve tasumise tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte (tl 12). Lepingust ei nähtu, et laenu tagasimakseid või selle võtmisega seotud kulusid pidanuks tasuma vaid hageja, kostja ei ole esitanud väidet, et selline oleks olnud laenusaajate omavaheline kokkulepe. Lepingu p 7.1. järgi vastutavad hageja ja kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Seega on hageja nõue pangale tasutud laenusummade ja laenu tagatisraha osas pooles tasutud summas õiguslikult põhjendatud eelnevalt esiletoodud sätete alusel. Tagatistasu tuli antud juhul laenulepingu lisa p 6 (tl 11) kohaselt maksta, kuna laenu tagas täiendavalt Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus Kredex. Kostja väide tema eksitusse viimise osas on paljasõnaline ja vastuolus tema enda selgitustega, mille kohaselt oli pooltel laenu võtmise ajal ka ühine laps ning tegemist oli noore perega. Asjaolu, et kostja ei asunud korterisse elama (mille kohta on kostja esitanud rea tõendeid – tl 58-64), ei anna alust kostjal võetud kohustust panga ees mitte täita või mitte tasuda hagejale juba makstud summasid. Kostja on tema enda väitel soodsatel tingimustel saadud laenu abil saanud kinnistu mõttelise osa omanikuks, mis nähtub hageja esitatud kinnistusraamatu väljatrükist (tl 6). Kostjal on/oli õigus talle kuuluva kaasomandi kasutusõigust realiseerida või nõuda kaasomandi lõpetamist, kuid kostja seda ei teinud ei ole. Kui kostja arvas, et teda viidi eksitusse, pidanuks ta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 ja 99 sätete alusel tegema tehingu teisele poolele (pangale) tühistamisavalduse, mida ta teinud ei ole ja milleks ka seaduses sätestatud tähtaeg (kolm aastat tehingu tegemisest) on tänaseks möödunud. Nõudeid hageja vastu (nt kahju hüvitamine vms) kostja samuti esitanud ei ole. Mis puutub hageja nõudesse poole tehingu notariaalse tõestamise ja riigilõivu tasu väljamõistmiseks, siis sellise maksekohustuse on pooled ise kinnisasja notariaalse müügi, hüpoteekide seadmise, kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingu (tl 46-55) punktis 13.3. võtnud. Tegemist on sarnaselt laenulepinguga VÕS § 65 lg 2 kohase solidaarkohustusega. Vastavat tasu ja riigilõivu maksmata ei oleks pooled kinnistu mõtteliste osade omanikuks saanud. Seega on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ka nõue nimetatud summa osas, s.t pooles ulatuses. Tulenevalt eelpool toodust tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt 2056.52 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕAS) § 23 lg 1 määrab asja menetlev kohus kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses. Antud juhul on kostjale kohtu 02.12.2011 määrusega määratud esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks. Esindaja on 21.03.2012 (tl 91) ning pärast viimast kohtuistungit 06.02.2013 esitanud vastavad taotlused riigi õigusabi tasu määramiseks. Kohus leiab, et taotlustes esitatud summad on kooskõlas riigi õigusabi seaduse ja selle alusel vastuvõetud Eesti Advokatuuri juhatuse poolt 15.12.2009.a kinnitatud
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-11-50418 (hilisemalt muudetud) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja kord“ sätetega ning eeldatavasti asja ettevalmistamiseks ja menetlustoimingute tegemiseks kulunud ajaga. Kokku on advokaat tegelenud asja ettevalmistamisega (menetlusdokumentide koostamine ja esitamine) ning kohtuistungeil osalemisega 9,5 tundi, mille eest määratav tasu on nimetatud korra alusel kokku 364.62 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Kostja on oma allkirjaga taotlustel kinnitanud tasu arvestusega nõustumist. Seega tuleb nimetatud summa käesoleva otsusega advokaadile tasuks määrata, riigi õigusabi tasu jääb vastavalt 02.12.2011 määrusele riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.