Võlaõigus › Võõrandamislepingud

seisukohast. Väär ja tõendamata on kostja väide, et tal on müügisuhtes hagejaga ettemaks (väidetavalt summas 161.207,97 krooni). Väär ja tõendamata on kostja väide, et ta on eelnevas nimetatud arved (vt lõik 3) tasunud hagejale sularahas. Ka on ebaõige on kostja väide, et arvete tasumist sularahas tõendavad kostja poolt kohtule esitatud dokumendid pealkirjaga „Kassa väljamineku order“ ning et hageja esindajad olevat kinnitanud raha kättesaamist oma allkirja ja hageja pitsatiga. Kostja poolt kohtule esitatud n-n kassa väljamineku orderid on ilmselgelt võltsitud, kuivõrd kostja on need tõenäoliselt tagantjärele koostanud, teinud järele hageja pitsati ning D K allkirja. Hageja kahtlustab, et hageja juhataja D. K allkirja n-n kostja kassa väljamineku orderitel võis järele teha kostja tegevdirektor O Antonov või muu kostja töötaja või juhtorgani liige. Seetõttu peab kostja vajalikuks selgitada see asjaolu välja käekirjaekspertiisiga. Väär ja tõendamata on kostja väide, et „[...] D. K volitas firma autojuhte ning teisi UAB Gasteda esindajaid kirjutada nendele dokumentidele alla kaua üleandmisel OÜ Aver Baltic ́ule Riias.“ (vt kostja 27.03.2009 menetlusdokument, all). Hageja seaduslik esindaja D. K on kohtus seletanud, et hageja autojuhtidel ei olnud õigust võtta hageja nimel vastu sularaha (vt 10.06.2009 eelistungi protokoll). Hageja peab vajalikuks kuulata D. K üle vande all nii selle väite tõendamiseks kui ka kauba eest maksmisega seonduvate asjaolude selgitamiseks. Ekspertiisiaktis nr DM-036709/4798 väljendatud eksperdiarvamusega on tõendatud, et n-n kostja kassa väljamineku orderitel olevad pitsatijäljed ei ole jäetud UAB Gasteda pitsatiga. Väär ja tõendamata on kostja väide, et hagejal on mitu pitsatit (templit) ja et igal hageja autojuhil olevat olnud hageja pitsat. Leedu seaduse kohaselt peavad pitsatid olema registreeritud ja isikul saab olla kaks või enam pitsatit vaid juhul, kui need kannavad erinevat järjekorranumbrit. Hageja pitsatil ei ole järjekorranumbrit. Hageja kinnitab, et tal oli ja on vaid üks pitsat, mida tõendavad Leedu Vabariigi pitsatite ja templite kasutamise kontrollkomitee seadus ja selle väljavõtte eesti keelne tõlge, samuti koopia kinnitusest hagejale ühe pitsati valmistamise kohta, koopia pitsatitellimuse kviitungikontsust ja koopia pitsati registreerimise lehest (hageja 01.09.2009 taotluse lisad nr 1-4). Hageja tunnistajate A Le ja S Ke ütlustega on tõendatud, et hagejal on ainult üks ümmargune pitsat ning see oli direktori D. K käes. Samuti on nende tunnistajate ütlustega ümber lükatud kostja väited justkui hageja autojuhid oleksid saanud kostjalt sularaha ja kirjutanud alla kostja kassa väljamineku orderitele ning löönud sinna hageja pitsati jäljendi. Arvestades, et n-n kostja kassa väljamineku orderid, mille kostja kohtule esitas, on ilmselgelt võltsitud palub hageja neid tõenditena kohtuotsuses tegemisel mitte arvestada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 1 järgi kohaldatakse sama seadust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Käesolevas asjas seisneb välismaine element selles, et hageja on asutatud Leedu õiguse kohaselt ja kostja Eesti õiguse kohaselt. Õigussuhtest tulenevaid kohustusi on pooled täitnud Eestit, Leedus ja Lätis. REÕS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. REÕS § 33 lg 1 sätestab, et kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. REÕS § 33 lg 2 järgi eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Hageja arvates tuleb poolte vahelist õigussuhet käsitada müügilepinguna ning hageja oli pool, kes pidi täitma müügilepingule iseloomuliku kohustuse – s.o tarnima kauba. Seega REÕS § 33 lg 2

lähtuvalt tuleb asja lahendamisel kohaldada Leedu õigust, kuivõrd hageja on asutatud Leedu õiguse kohaselt ja tema juhtorgani asukoht on Leedus. Lisaks Leedu õigusele, tuleb asja lahendamisel kohaldada ka ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta, mis on alla kirjutatud 11.04.1980 Viinis (edaspidi: Viini konventsioon), kuivõrd nii Leedu kui ka Eesti on Viini konventsiooniga ühinenud (Leedu ühines Viini konventsiooniga 18.01.1995 ja see jõustus Leedu suhtes 01.02.1996; Eesti ühines Viini konventsiooniga 20.09.1993, ja see jõustus Eesti suhtes 01.10.1994). Seejuures leiab hageja, et rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse üldtunnustatud põhimõttest tulenevalt, tuleb Leedu õigust Viini konventsiooni suhtes kohaldada subsidiaarselt. Viini konventsiooni artikli 1 järgi rakendatakse sama konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides, kui need riigid on kokkuleppivad riigid või kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. Viini konventsiooni artikli 30 järgi on müüja kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja sama konventsiooniga. Viini konventsiooni art 53 kohaselt on ostja aga kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja sama konventsiooni nõuetega. Viini konventsiooni artikli 61 lg 1 punktist a tuleneb, et kui ostja ei täida mõnda oma kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, võib müüja teostada artiklites 62-65 ettenähtud õigust. Viini konventsiooni artikli 62 kohaselt võib müüja mh nõuda ostjalt hinna tasumist. Viini konventsiooni artiklist 58 lg 1 sätestab, et kui ostja pole kohustatud tasuma hinda mingil konkreetsel tähtpäeval, peab ta selle tasuma, kui müüja kooskõlas lepinguga ja käesoleva konventsiooniga kas annab ostja käsutusse kauba enda või kaubakorraldusdokumendid. Müüja võib niisuguse makse seada kauba või dokumentide üleandmise tingimuseks. Seega hageja leiab, et tema nõue mõista kostjalt välja põhinõudena võlgnevus summas 67.233,61 LTL (304.673,80 krooni ehk 19.472,20 eurot) on õiguslikult põhjendatud. Viini konventsiooni artiklist 78 tuleneb, et kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente. Kuivõrd Viini konventsioon ei sätesta protsendi (viivitusintressi) määra ega selle arvestamise aluseid, tuleb selles osas kohaldada Leedu Vabariigi tsiviilseadustikku (vastu võetud 18.07.2000, seadus nr VIII-1864). Leedu Vabariigi tsiviilseadustiku paragrahvidest 6.37 ja 6.210 koostoimes tuleneb, et kui mõlemad pooled on juriidilised isikud, on võlgnik kohustatud oma kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma võlausaldajale viivitusintressi 6% aastas nõutavast summast arvates tsiviilasja algatamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Eeltoodut õigusaktis sätestatut arvestades palub hageja mõista tema kasuks kosjalt välja viivis asja lahendamisele kohaldatavas õigusaktis sätestatud alustel ja määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. 3.Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et võtab omaks asjaolu, et kostja müüs hagejale kaupa kostja vastuses nimetatud kuupäevadel, kuid eitab, et müüdud kauba kogusumma oli 272.999,60 kr. Etteruttavalt hageja siinkohal märgib, et kostja poolt kohtule kostja vastuse lisana nr 1 esitatud arve-saatelehed ja CMR-saatelehed on kas osaliselt või täielikult võltsitud, sest ka hagejal on olemas sisuliselt samasid tehinguid kajastavad arvesaatelehed ja CMR-saatelehed, mille kostja talle kõnealuste tehingute tegemise ajal väljastas. Järgnevalt hageja esitabki tema valdses olevad dokumendid, mis tegelikult kajastavad kõnealuseid kauba ostusid ja kauba eest sularahas tasumist (lisa nr 1):

06.04.2006 arve-saateleht nr 79/04 summas 31.740,00 kr, sellele vastav CMR4

saateleht ja kviitung/order nr 79/04 summas 31.740,00 kr;

07.04.2006 arve-saateleht nr 98/04 summas 47.826,00 kr, sellele vastav CMRsaateleht ja kviitung/order nr 90/04 summas 47.826,00 kr;

12.04.2006 arve-saateleht nr 78/04 summas 57.834,00 kr, sellele vastav CMRsaateleht ja kviitung/order nr 78/04-12 summas 57.834,00 kr; 18.04.2006 arve-saateleht nr 101/04 summas 6.900,00, sellele vastav CMR-saateleht ja kviitung/order nr 101/04-07 summas 6.900,00 kr;

22.04.2006 arve-saateleht nr 116/04 summas 39.960,00 kr, sellele vastav CMRsaateleht ja kviitung/order nr 116/04 summas 39.960,00 kr;

14.07.2006 arve-saateleht nr 6/07 summas 55.080,00 kr ja sellele vastav CMRsaateleht.

Arvestades eelnimetatud tõendeid on hageja ostnud kostjalt kaupa kokku 239.340,00 kr väärtuses ja tasunud selle eest kostjale samuti 239.340,00 kr. Siinkohal hageja märgib, et nimetatud kviitung/orderid on väljastatud kostja poolt, on kostja esindaja poolt omakäeliselt koostatud ja allkirjastatud, samuti varustatud kostja pitsati jäljendiga, ning mis tõendavad, et kostja on saanud hagejalt sularaha. Seega hageja on oma kohase täitmise tõendanud ja kostjal ei ole mingit alust väita, et hageja jättis ostetud kauba eest kostjale tasumata. Siinkohal hageja märgib, et kostja esimeses vastuses hagile, milles on küll palju ebaõigeid ja asjasse puutumatuid väiteid ning hageja alusetut mustamist, on siiski tähelepanuväärne see, et kostja sisuliselt võtab omaks asjaolu, et seisuga augusti lõpp 2006 ei olnud ta hageja suhtes pretensioone ja et hageja oli kõik oma rahalised kohustused kostja suhtes kohaselt täitnud (see järeldub kostja lausest: “Mingeid pretensioone pooltel ei olnud ning sai tõestatud, et kõik arved on tasutud tähtaegselt [...]”; tl 46). Seega on selle omaksvõtuga vastuolus kostja väide, mille ta esitas nüüd oma viimases menetlusdokumendis kohtule, et hageja võlgneb talle ajavahemikul 06.04.2006-14.07.2006 tehtud tehingute eest. Mis puutub kostja väitesse ettemaksu kohta, siis ka selles ei ole kostja järjekindel. Nimelt kostja esimeses vastuses hagile kostja väidab, et ta on teinud hagejale ettemaksu summas 161.207,97 kr (tl 47), kuid nüüd viimases menetlusdokumendis kohtule kostja väidab, et ettemaksu summa on hoopis 272.999,60 kr. Sellest järeldub, et kostjal endal on arvestused segamini, vastasel juhul teaks ta täpselt, mis summas talle võlgu väidetavalt ollakse. Järgneval põhistab hageja, miks tema hinnangul tuleb kostja vastuse lisana nr 1 esitatud dokumendid lugeda võltsituks: Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud 06.04.2006 arve-saatelehte nr 79/04 on osaliselt võltsitud, st dokument ise on sisuliselt küll ehtne, kuid sõna “Gasteda” sisaldav pitser ei ole jäetud hageja ümarpitsatiga (edaspidi: võltsitud pitsat). Arvestades, et hageja dokumendieksemplaril (seejuures originaaleksemplaril) ei ole võltsitud pitsati jäljendit ja kostja eksemplaril see on, saab mõistlikult järeldada, et võltsitud pitsati jäljend sai kostja eksemplarile tekkida üksnes kostjast endast tulenevatel asjaoludel ehk kostja pidi selle ise tegema. Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud 06.04.2006 CMR-saatekiri on täielikult võltsitud ja arvatavasti O Antonovi poolt tagantjärele koostatud, sest ka hageja valduses on sama kuupäevaga CMRsaatekiri, mille käekirja suurest nähtavast sarnasusest järeldub, et ka selle on koostanud (lahtrid täitnud) O. Antonov (vrd. lahtris 6 kirjutatud sõna “TINT” või lahtris 17 kirjutatud sõna “i.i. Gasteda”). Pealegi dokumendid on koostatud eesti keeles - ka sellest järeldub, et neid ei saanud koostada hageja, kelle esindajad ja töötajad ei oska eesti keelt ei sõnas ega kirjas. Kostja poolt esitatud CMR-saatelehe lahtris 24 sisalduv allkiri on hagejale tundmatu, kuid hageja poolt kohtule esitatud sama kuupäeva CMR-saatelehel lahtris 19 (“saaja allkiri”) on hageja töötaja D M allkiri ja hageja (ehtsa) pitsati jäljend ning lahtris 20 (“transporteerija allkiri”) on O. Antonovi allkiri.

Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud 07.04.2006 arve-saateleht nr 122/04 on täielikult võltsitud ja tagantjärele koostatud, sh dokumendi number on vale (õige number on 98/04), dokumendil on sõna “Gasteda” sisaldavad pitserid (nii ülal kui all) jäetud võltsitud pitsatiga ning ei ole aru saadav kas ja kes on “vastuvõtjana” dokumendile alla kirjutanud. Hageja poolt kohtule esitatud 07.04.2006 arve-saatelehe nr 98/04 on omakäeliselt täitnud O. Antonov (see järeldub hõlpsasti tema käekirjast). Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud kui 07.04.2006 arve-saatelehele nr 122/04 vastav CMR on samti võltsitud ja tagantjärele koostatud, sh on selle lahtris 19 sõna “Gasteda” sisaldav võltsitud pitsati jäljend ja hagejale tundmatu allkiri. Seevastu hageja poolt kohtule esitatud CMR-saatelehe (täidetud 07.04.2006-09.04.2006) lahtris 19 on hageja töötaja D. M allkiri ja lahtris 21 on O. Antonovi allkiri. Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud 12.04.2006 arve-saateleht nr 171/04 on täielikult võltsitud ja tagantjärele koostatud, sh dokumendi number on vale (õige number on 78/04), dokumendil on sõna “Gasteda” sisaldavad pitserid (nii ülal kui all) jäetud võltsitud pitsatiga ning ei ole aru saadav kas ja kes on “vastuvõtjana” dokumendile alla kirjutanud, arve summa on vale (õige summa on 57.834,00 kr). Seevastu käesoleva arvamuse lisana nr 1 kohtule esitatava 12.04.2006 arve-saatelehe nr 78/04 on omakäeliselt koostanud ja allkirjastanud O. Antonov. Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud kui 12.04.2006 arve-saatelehele nr 171/04 vastav CMR on samuti täielikult võltsitud ja tagantjärele koostatud, sh on selle lahtris 24 sõna “Gasteda” sisaldav võltsitud pitsati jäljend ja hagejale tundmatu allkiri. Seevastu hageja poolt kohtule esitatud CMR-saatelehe (täidetud 12.04.2006-13.04.2006) lahtris 19 on hageja töötaja D. M allkiri ja lahtris 21 on O. Antonovi allkiri, lisaks on kogu CMR-saateleht on omakäeliselt täidetud O. Antonovi poolt. Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud 18.04.2011 arve-saateleht nr 187/04 on täielikult võltsitud ja tagantjärele koostatud, sh dokumendi number on vale (õige number on 101/04-07), dokumendil on sõna “Gasteda” sisaldavad pitserid (nii ülal kui all) jäetud võltsitud pitsatiga ning ei ole aru saadav kes on “vastuvõtjana” dokumendile alla kirjutanud (allkiri on hagejale tundmatu), arve summa on vale (õige summa on 6.900,00 kr). Seevastu käesoleva arvamuse lisana nr 1 kohtule esitatava 18.04.2006 arve-saatelehe nr 101/04 on omakäeliselt koostanud ja allkirjastanud O. Antonov. Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud kui 18.04.2006 arvesaatelehele nr 187/04 vastav CMR on samuti täielikult võltsitud ja tagantjärele koostatud, sh selle lahtris 24 on sõna “Gasteda” sisaldav võltsitud pitsati jäljend ja hagejale tundmatu allkiri. Seevastu hageja poolt kohtule esitatud CMR-saatelehe (täidetud 18.04.2006-19.04.2006) lahtris 19 on hageja töötaja D. M allkiri ja lahtris 21 on kostja pitsati jäljend, lisaks on kogu CMRsaatelehe omakäeliselt täitnud O.Antonov. Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud 22.04.2006 arve-saateleht nr 116/04 on osaliselt võltsitud, st dokument ise on sisuliselt küll ehtne, kuid sõna “Gasteda” sisaldav pitser on jäetud võltsitud pitsatiga. Seevastu hageja poolt käesoleva arvamuse lisana nr 1 kohtule esitaval sama arve-saatelehe eksemplaril ei ole sõna “Gasteda” sisaldavat pitserit. Arvestades jällegi, et hageja dokumendieksemplaril (seejuures originaaleksemplaril) ei ole võltsitud pitsati jäljendit ja kostja eksemplaril see on, saab mõistlikult järeldada, et võltsitud pitsati jäljend sai kostja eksemplarile tekkida üksnes kostjast endast tulenevatel asjaoludel ehk kostja pidi selle ise tegema. Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud kui 22.04.2006 arve-saatelehele nr 116/04 vastav CMR on samuti täielikult võltsitud ja tagantjärele koostatud, sh selle lahtris 24 on sõna “Gasteda” sisaldav võltsitud pitsati jäljend ja hagejale tundmatu allkiri. Seevastu hageja poolt kohtule esitatud CMR-saatelehe (täidetud 22.04.2006) lahtris 19 on hageja töötaja D. M allkiri ja lahtris 20 on kostja pitsati jäljend ja O. Antonovi allkiri, lisaks on kogu CMR-saatelehe omakäeliselt täitnud O. Antonov. Kostja vastuse lisana nr 1 kohtule esitatud 14.04.2006 arve-saateleht nr 6/07 ja sellele vastav CMR-saateleht on mõlemad ehtsad, sh ehtsad on ka hageja pitsati jäljendid. Arvestades eeltoodud põhistust, palub hageja TsMS § 277 lg-te 1 ja 4 alusel kohtul mitte arvestada tõenditena või arvata tõendite hulgast välja kostja vastuse lisana nr 1

kohtule esitatud järgmised dokumendid:

06.04.2006 arve-saateleht nr 79/04 ja sellele vastav CMR;

07.04.2006 arve-saateleht nr 122/04 ja sellele vastav CMR;

12.04.2006 arve-saateleht nr 171/04 ja sellele vastav CMR;

18.04.2011 arve-saateleht nr 187/04 ja sellele vastav CMR;

22.04.2006 arve-saateleht nr 116/04 ja sellele vastav CMR.

Kostja vastuse p-s 1.4 nimetatakse viite kassa väljamineku orderit (orderid nr 39, 62, 66, 67 ja 68) ning väidetakse, et hageja pole oma nõude konstrueerimisel ja esitamisel nendega arvestanud. Nimetatud orderid on ka kohtule esitatud kostja vastuse lisana nr 2. Sellega seoses hageja märgib, et ta tõepoolest ei ole nimetatud orderitega arvestanud ega saanudki seda teha, kuivõrd need ei kajasta hageja ja kostja vahelisi arveldusi ja on kostja poolt tagantjärele koostatud. Samuti kannavad need orderid sõna “Gasteda” sisaldavat võltsitud pitsati jäljendeid ning ei ole arusaadav, mida see pitsati jäljend peaks kõnealustel kostja kassa väljamineku orderitel üldse tähistama. Hageja seaduslik esindaja ei ole mitte ühelegi nimetatud orderile alla kirjutanud ega volitanud kedagi teist hageja nimel alla kirjutama. Hagejal puudub nende orderitega igasugune sisuline seos. Lisaks on käsitletavatel kassa väljamineku orderitel olevad vastuvõtja allkirjad hagejale tundmatud. Samas, hageja leiab, et raamatupidamislikus mõttes saab kassa väljamineku orderitel raha vastuvõtmist oma allkirjaga kinnitada üksnes see isik, kellele nende orderite kohaselt raha välja anti. Ja antud juhul oli selleks kostja juhataja Jekaterina Galaktionova, kes pidi vastu võtmist oma allkirjaga kinnitama (kõigil kõnealustel kassa väljamineku orderitel on ka märgitud, et raha välja antud Jekaterina Galaktionovale). Eelkäsitletud orderite sisulise võltsituse põhistamiseks esitab hageja kohtule kolm oma kassa sissetuleku orderit, mis tegelikult tõendavad, kostja poolt hagejale raha maksmist. Need on 16.05.2006 order GAS nr 00209 summas 1.176,00 LTL, 26.05.2006 order GAS nr 00216 summas 971,25 LTL ja 31.07.2006 order GAS nr 00228 summas 17.473,00 LTL (lisa nr 2). Orderitelt nähtub, et raha on üle andnud Maksim R, kes on ka neile alla kirjutanud. Nimetatud summad kajastuvad ka hagiavalduse lisana nr 1 kohtule esitatud hageja raamatupidamise väljavõttes.

KOSTJA VASTUVÄITED

Alates 06.04.2006.a kuni 14.07.2006.a oli kostja müünud hagejale kaupa summas 272 999,6 EEK, ehk 60 231 LTL, mille osas oli hagejal kostjale tasumise kohustus ning mille osas jättis hageja kostjale tasumata. Kauba tarneid kostja poolt hagejale tõendavad alljärgnevad dokumentaalsed tõendid (Lisa 1 arve-saatelehed, CMR-id): 06.04.2006.a, arve-saateleht nr 79/04 summas 31 740 EEK, vastav CMR, 07.04.2006.a, arve saateleht nr 122/04 summas 47 826 EEK, CMR, 12.04.2006.a, arve-saateleht nr 171/04 summas 47 700 EEK, CMR, 18.04.2006.a, arve-saateleht nr 187/04 summas 50 693,6 EEK, CMR, 22.04.2006.a, arve-saateleht nr 116/04 summas 39960 EEK, CMR, 14.07.2006.a, arve-saateleht nr 6/07 summas 55080 EEK, CMR. Seega vaadelaval perioodil oli kostjal hageja ees ettemaks summas 60 231 LTL, mida ta sai jooksvalt tasaarveldada hageja nõudega kostja vastu. Peale eelpooltoodu ei ole hageja oma nõude konstrueerimisel ja esitamisel arvestanud alljärgnevate pooltevaheliste arveldustega, mis toimusid sularahas (Lisa 2 kassa väljamineku orderid, arved CMR-id): 20.06.2006.a kassa väljamineku orderi nr 39, hageja arve nr ADA 00134 alusel 12 365, 47 EEK, ehk 2728,74 LTL, 15.07.2006.a kassa väljamineku orderi nr 62, hageja arve nr ADA nr 00170 alusel 13413,54 EEK ehk 2960 LTL, 26.07.2006.a kassa väljamineku orderi nr 66, hageja arve ADA 00175 alusel 140002,33 EEK, ehk 3090 LTL, 28.07.2006.a kassa väljamineku orderi nr 67, hageja arve ADA 00176 alusel 4078,35 EEK, ehk 900LTL, 31.07.2006.a kassa väljamineku orderi nr 68, hageja arve ADA 00177 alusel 6253,47 EEK ehk 1380 LTL, Käesoleva asja toimiku materjalides (tl 74-80) on ka alljärgnevad dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad kostja poolt hagejale raha maksmist: 06.10.2006.a kassa väljamineku order nr 101, hageja arve ADA 00244 summas 11 782,08 EEK, 2600 LTL, 16.10.2006.a kassa väljamineku order nr 101, hageja arve ADA 00257 summas 88818,77

EEK, 19 600 LTL,

23.10.2006.a kassa väljamineku order nr 102 23.10.2006, hageja arve nr ADA 00270 alusel summas 37 180, 10 EEK, 8189,68 LTL, 23.10.2006.a kassa väljamineku order nr 103, hageja arve nr ADA 00269 summas 47 788,48 EEK, 10389 LTL, 23.10.2006.a kassa väljamineku order nr 104, hageja arve nr ADA 00268 summas 109088,48 EEK, 24073 LTL, 31.10.2006.a kassa väljamineku order nr 06 , hageja arve ADA 00279 summas 30 211,97 EEK, 6667 LTL Nimetatud dokumentide alusel sai hageja kostjalt kokku sularahas 82 577,42 LIT. Kõiki eelpool toodud asjaolusid arvesse võttes ei ole alust hageja väitel, et kostja võlgneb hagejale summas 67 233,61 LTL, vaid hoopis kostjal jäi hagejalt saamata kaupa 75 574,81 LTL eest, seega hageja nõue on kokkuvõttes põhjendamatu. 2) Ajas tähtsust omavad faktilised asjaolud. Kostja möönab, et käesoleva vastuse p-is 1.4. kajastatud sularahaarveldused toimusid tavatul viisil, kuna asjas ei esine hageja poolt väljastatud kassa sissetuleku ordereid või muid taolisi dokumente, mis tõendaksid sularaha üleandmist. Kuid samas sellise arveldamise vormi

eelistas just hageja, kuna hageja oli pidevates probleemides ja konfliktis Leedu Maksuametiga, mistõttu kartis oma arvelduskonto aresti ja raha kaotamist ning seetõttu eelistas just sularaha. Kassa väljamineku orderid vormistati OÜ Aver Baltic raamatupidamises ja sularaha anti kätte kostja autojuhtidele kauba üleandmisel, sularaha vastuvõtmist tõendab sularaha väljamineku orderitel olev hageja pitsat. Eeltoodud väiteid toetavad täielikult Tallinna Ringkonnakohtu poolt toimiku materjalide juurde võetud kostja poolt esitatud Leedu Vabariigi erinevate kohtuinstantside kohtuotsused. Kostja osundab siinkohal, et Palanga Maakohtu 23.01.2008.a karistusmääruse kohtuasjas nr 1-25-47/2008 kohaselt karistati hageja D.Kt kriminaalkorras selle eest, et hageja raamatupidamisdokumentatsioon ei vastanud ajavahemikus 01.01.2006-30.04.2006 seaduse nõuetele. Klaipeda Ringkonnakohtu 16.12.2008.a otsusest tsiviilasjas nr 2-722-538/2008 ja Palanga Maakohtu 23.11.2007.a otsusest tsiviilasjas nr 2-428-47/2007 tuleneb, et hageja arveldas müüdud kalatoodete eest ka sularahas (mida kostja käesolevas asjas eitab, väites, et sularahaarveldusi poolte vahel ei olnud). Kostja palub siinkohal kohtul jätta tähelepanuta hageja kriitika esitatud dokumentide osas ja leiab, et tõendid on esitatud nõuetekohasel viisil ja on asjakohased. Siinkohal kordab kostja varasemalt toodud väiteid, et kauba üleandmine ei toimunud praktiliselt kunagi hageja asukohas Palanga linnas, vaid kauba üleandmine toimus Riias. Kauba üleandjateks olid hageja autojuhid ja mitte kunagi hageja seaduslik esindaja juhatuse liige D K. Nimetatud põhjustel ei saanud kauba saatedokumentidel ja dokumentidel raha vastuvõtmise-üleandmise kohta olla D K allkirja. Kostja on algusest peale väitnud ega vaielnud vastu faktile, et nimetatud dokumentidel olev allkiri ei kuulu hageja seaduslikule esindajale, vaid et allkirja kirjutasid hageja autojuhid. Kostja peab sisutuks vaidlust kassa väljamineku orderitel oleva hageja pitsatijäljendi väidetava võltsituse kohta (ekspertiisiakt nr DM-0367-09/4798). Esmalt peab kostja vajalikuks märkida, et ei ole teada milline pitsat, mida kasutati pitsatijälje tegemiseks, on nn originaalpitsat. Sõltumata sellest milline regulatsioon on Leedu Vabariigis pitsatite koguse jms kohta, ei kanna sellest tulenevat riski kostja. Faktiline asjaolu on aga see, et hagejal oli mitu pitsatit ja iga hageja autojuht opereeris kauba üleandmisel-vastuvõtmisel tema valduses oleva pitsatiga. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja D K nimetatud asjaolust väidetavalt ei teadnud, viitab sellele, et ta kas ei juhtinud tegelikult seda ühingut või ei juhtinud seda vastava hoolsusega või eelistab mitte mäletada neid asjaolusid, mida on mugav mitte mäletada. Eeldades hageja vastuväidet kostja tõendatud väite osas ettemaksu olemasolu kohta, märgib kostja provisoorselt, et kostja hoidis ettemaksuna ega tasaarveldanud jooksvaid arveid, kuna oli huvitatud edasisest koostööst hagejaga ja ka pidevast kauba liikumisest. Hageja oli pidevates rahalistes probleemides, ostis liisingusse suure veoauto Scania ja palus siiski jooksvate arvete alusel tasuda. 3) Menetluslikud küsimused, kostja seisukoht hageja taotluste osas ja kostja taotlused: Kostja palub kohtul mitte arvestada Pärnu Maakohtus hageja poolt taotletud ülekuulatud tunnistajate A Le ja S Ke ütlusi, kuna nemad ei viibinud kordagi kostjale kauba üleandmiselvastuvõtmisel. Toimiku materjalides olevatest saatelehtedest nähtub, et hageja esindajateks kostjale kauba üleandmisel olid autojuhid D M ja B D. Seega ei saanud kohtus ülekuulatud tunnistajad anda kohtule tõeseid ütlusi mh sularaha üleandmise ja vastava vormistuse kohta. 1.07.10.2011.a esitatud vastuses kordab hageja enda varasemalt esitatud väiteid dokumentide võltsituse kohta. Seekord puudutavad hageja etteheited kostja poolt viimati esitatud vastuse lisadeks olevaid dokumente – saatelehti, arveid jms. Tõendamata ja kokkuvõttes alusetu on hageja väide, et kostja poolt esitatud dokumendid on vormistatud tagantjärele. Juhul, kui ka jääda uskuma hageja väiteid dokumentide võltsituse kohta, ei ole esitatud ühtegi

tõsiseltvõetavat väidet selle kohta, et just hageja valduses olevad dokumendid on ehtsad. Siinkohal väärib tähelepanu asjaolu, et enamus hageja kui ka kostja poolt esitatud dokumentidest kattuvad oma sisu poolest täielikult. Nimetatud põhjustel ei ole alust hageja taotlusel mitte arvestada tõenditena kostja vastuse lisana esitatud dokumente. Kostja poolt esitatud dokumendid nii nagu hageja poolt esitatudki on tõendid TsMS mõttes ja kuuluvad kohtu poolt hindamisele kohtuotsuse tegemisel. Juhindudes TsMS § 438 , § 162 lg 1 palub kostja kohtul jätta Gasteda UAB hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning välja mõista hagejalt kostja kasuks kõik kostja poolt kantud ja kantavad menetluskulud. Käesolevas menetlusstaadiumis on kostja kandnud kulusid õigusabile. Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

28.07.2006.a kassa väljamineku orderi nr 67, hageja arve ADA 00176 alusel 4078,35 EEK, ehk 900LTL, 31.07.2006.a kassa väljamineku orderi nr 68, hageja arve ADA 00177 alusel 6253,47 EEK ehk 1380 LTL, Käesoleva asja toimiku materjalides (I kd tl 74-80) on ka alljärgnevad dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad kostja poolt hagejale raha maksmist: 06.10.2006.a kassa väljamineku order nr 101, hageja arve ADA 00244 summas 11 782,08 EEK, 2600 LTL, 16.10.2006.a kassa väljamineku order nr 101, hageja arve ADA 00257 summas 88818,77

EEK, 19 600 LTL,

23.10.2006.a kassa väljamineku order nr 102 23.10.2006, hageja arve nr ADA 00270 alusel summas 37 180, 10 EEK, 8189,68 LTL, 23.10.2006.a kassa väljamineku order nr 103, hageja arve nr ADA 00269 summas 47 788,48 EEK, 10389 LTL, 23.10.2006.a kassa väljamineku order nr 104, hageja arve nr ADA 00268 summas 109088,48 EEK, 24073 LTL, 31.10.2006.a kassa väljamineku order nr 06 , hageja arve ADA 00279 summas 30 211,97 EEK, 6667 LTL Nimetatud dokumentide alusel sai hageja kostjalt kokku väidetavalt sularahas 82 577,42 LIT. Kõiki eelpool toodud asjaolusid arvesse võttes nõustub kohus kostjaga selles, et alusetu on hageja väide, et kostja võlgneb hagejale 67 233,61 LTL, vaid hoopis kostjal jäi hagejalt saamata kaupa 75 574,81 LTL eest ning seega hageja nõue on kokkuvõttes põhjendamatu. Kohus möönab, et poolte vahel perioodil 6.04.2006 kuni 14.07.2006 toimunud sularahaarvelduste kohta ei ole asjas esitatud hageja poolt väljastatud kassa sissetuleku ordereid või muid taolisi dokumente, mis tõendaksid sularaha üleandmist. Kostja kinnitusel eelistas sellise arveldamise vormi hageja, kuna hageja oli pidevates probleemides ja konfliktis Leedu Maksuametiga, mistõttu kartis oma arvelduskonto aresti ja raha kaotamist ning seetõttu eelistas just sularaha. Kassa väljamineku orderid vormistati OÜ Aver Baltic raamatupidamises ja sularaha anti kätte kostja autojuhtidele kauba üleandmisel ning sularaha vastuvõtmist tõendab sularaha väljamineku orderitel olev hageja pitsat. Asjaolu, et poolte vahel toimus arveldamine just selliselt, kinnitas kohtuistungil ka ülekuulatud tunnistaja I G, kelle ütluste kohaselt toimus kala üleandmine poolte vahel Riia Keskturu kõrval ja Leedu piiri lähedal olevas tanklas, seega mitte Palangas. Kauba üleandmisel olid hageja esindajaks autojuht D, mitte D K. Kostja esindajaks olid autojuht, vaheldumisi olid kaasas ka O Antonov ja Ri nimeline töötaja. Kauba üleandmisevastuvõtmise kohta vormistati dokumendid – CMR ja faktuurarve ning arveldati kohapeal sularahas. Raha oli tunnistaja sõnul tema käes, see saadi Aver Balticu raamatupidaja käest ja selle kohta anti kassaorder. Raha vastuvõtmise kohta andsid allkirja O.Antonov või R. Raha kauba eest anti hageja autojuhi kätte. Peale raha üleandmist vormistati dokumendid nii, et kostja kassaorderi peal oli juba pitsat ja Gasteda UAB autojuht D pani hageja pitsati ja allkirja. Pitsat oli autojuhi käes /III kd lk 122-124/. Eeltoodud väiteid toetavad ka asja materjalide juurde võetud kostja poolt esitatud Leedu Vabariigi erinevate kohtuinstantside kohtuotsused /I kd lk 195-209/. Palanga Maakohtu 23.01.2008.a karistusmäärusest kohtuasjas nr 1-25-47/2008 ilmneb, et hageja direktorit D Kt karistati kriminaalkorras selle eest, et hageja raamatupidamisdokumentatsioon ei vastanud

ajavahemikus 01.01.2006-30.04.2006 seaduse nõuetele. Seega puudutab nimetatud periood ka poolte vahelisi müügisuhteid sel ajavahemikus. Klaipeda Ringkonnakohtu 16.12.2008.a otsusest tsiviilasjas nr 2-722-538/2008 ja Palanga Maakohtu 23.11.2007.a otsusest tsiviilasjas nr 2-428-47/2007 ilmneb, et hageja arveldas müüdud kalatoodete eest ka sularahas (mida hageja käesolevas asjas varasemalt eitas, väites, et sularahaarveldusi poolte vahel ei olnud). Nimetatud tõendid on esitatud nõuetekohasel viisil ja on asjakohased ning Tallinna Ringkonnakohus on neid ka oma 16.11.2010.a. lahendis käsitlenud. Kostja kinnitusel ei toimunud kauba üleandmine praktiliselt kunagi hageja asukohas Palanga linnas, vaid kauba üleandmine toimus Riias. Kauba üleandjateks olid hageja autojuhid ja mitte kunagi hageja seaduslik esindaja juhatuse liige D K. Seda kinnitab ka tunnistaja I G oma ütlustes. Nimetatud põhjustel ei saanud kauba saatedokumentidel ja dokumentidel raha vastuvõtmise-üleandmise kohta olla D K allkirja. Kostja on algusest peale väitnud ega vaielnud vastu faktile, et nimetatud dokumentidel olev allkiri ei kuulu hageja seaduslikule esindajale, vaid et allkirja kirjutasid hageja autojuhid. Kohus nõustub kostjaga selles, et ainetu on vaidlus kassa väljamineku orderitel oleva hageja pitsatijäljendi väidetava võltsituse kohta (kusjuures ka hageja möönis 17.01.2013 toimunud kohtuistungil, et pitsatite teema on antud asjas ületähtsustatud, vt I kd lk 154-156 ekspertiisiakt nr DM-0367-09/4798). Nimetatud ekspertiisiaktist DM0367-09/4798 ilmneb, et eksperdile esitati vaidlusalused kassa väljamineku orderid nr 101-106 ja võrdlusmaterjalina saatelehed (CMR-d- 23.10.2006, 31.10.2006 ja 06.11.2006). Eksperdid asusid seisukohale, et kassa väljamineku orderitel olevad Gasteda UAB templijäljed ja CMR-del olevad templijäljed on jäetud erinevate templitega. Samas ei ilmne antud tõendist, et kassa väljamineku orderitel olevad Gasteda UAB templijäljed olid võltsitud ning ei ole tegemist hageja templiga. Sellise järelduse tegemiseks puuduvad toimikus usaldusväärsed tõendid. Sama kehtib ka ekspertiisiakti nr 12E-DM008 /III kd lk 32-35/ osas, mille kohaselt kostja kassa väljamineku orderitel on hageja templijäljed jäetud erinevate templitega. Pooled on kohtumenetluses kasutanud erinevaid mõisteid „tempel“ ja „pitsat“. Toimiku materjalide pinnalt võib järeldada et pooled mõtlevad selle mõiste all ühte ja sama asja. Nii näiteks on ka maakohus 11.11.2009.a. ekspertiisimääruses palunud eksperdilt arvamust dokumentidel oleva Gasteda UAB ,,pitsati“ jälje kohta ja palunud kasutada võrdlusmaterjalina samuti ,,pitsati“ jäljendi originaali. Ekspertiisiaktis on eksperdid aga ,,pitsati“ asemel kasutanud sõna ,,tempel“. Sama kehtib ka ekspertiisiakti nr 12E-DM008 /III kd lk 32-35/kohta. Kostja väidetel võis hagejal olla mitu pitsatit. Hageja tunnistajate A. Le ja S. Ke ütluste kohaselt /I kd lk 168-172/ on hagejal ainult üks ümmargune pitsat ning see oli direktori käes. CMR saatelehtedelt ilmneb aga, et hageja pitsati juures lahtris 23 olid erinevate isikute allkirjad (t.lk. 12-26). Seega pidi pitsat sattuma ka teiste hageja töötajate kätte. Samas ei ole ka teada milline pitsat, mida kasutati pitsatijälje tegemiseks, on nn originaalpitsat. Sõltumata sellest milline regulatsioon on Leedu Vabariigis pitsatite koguse jms kohta, ei kanna sellest tulenevat riski kostja. Faktiline asjaolu on aga see, et hagejal oli mitu pitsatit ja nii võisid ka erinevad hageja autojuhid opereerida kauba üleandmiselvastuvõtmisel tema valduses oleva pitsatiga. Siinjuures on tähelepanuväärne ka see, et just hageja raamatupidamisdokumentatsioon ei vastanud ajavahemikus 01.01.2006-30.04.2006 seaduse nõuetele, mitte kostja oma. Kohus loeb ebausaldusväärseks ja teiste asjas olevate tõenditega vastuolusolevaks tunnistajate A Le ja S Ke ütlusi, kuna puuduvad muud tõendid et nad oleks viibinud kordagi kostjale kauba üleandmise-vastuvõtmise juures. Asja materjalide juures olevatest saatelehtedest

nähtub, et hageja esindajateks kostjale kauba üleandmisel olid autojuhid D M ja B D. Seega ei saanud tunnistajad anda veenvaid ütlusi mh sularaha üleandmise ja vastava vormistuse kohta. Hageja on asja menetluse ajal korduvalt esitanud väiteid kostja valduses olevate dokumentide võltsituse kohta. Tõendamata ja alusetu on hageja väide, et kostja poolt esitatud dokumendid on vormistatud tagantjärele. Mainimist väärib siinjuures aga hoopis asjaolu, et enamus hageja kui ka kostja poolt esitatud dokumentidest kattuvad oma sisu poolest täielikult. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata, kuna ei ole veenvalt tõendatud, et kostja on tarnitud kauba eest hagejale võlgu jäänud.

Reena Undrest Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.