Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Gasteda UAB esitas 08.09.2008 maakohtule hagi Aver Baltic OÜ vastu, milles palus mõista Aver Baltic OÜ-lt välja võlgnevuse põhisumma 304 673,80 krooni (67 233,61 Leedu litti) ja viivised 58 190,15 krooni (12 841,06 Leedu litti) ning jätta menetluskulud Aver Baltic OÜ kanda. Menetluse ajal täiendas hageja viivise nõuet. Hageja väidetel toimus kostja poolt viimane makse kaupade eest 27.11.2006. Kostja oli viivituses 925 kalendripäeva (28.11.2006-10.06.2009) ning viivise suuruseks on 67 233,61 Leedu litti tasumisega viivitamise eest 18 062,26 Leedu litti, mis teeb Eesti Panga 08.06.2008 vahetuskursi (1 EEK = 4,5315700000 LTL) alusel 81 850,40 Eesti krooni. Hageja väidetel perioodil 03.05.2006 - 27.11.2006 tellis kostja hagejalt erinevaid kalatooteid. Kaup anti kostjale igakordselt üle mõlemapoolselt allkirjastatud saatelehtede ja nende alusel koostatud CMR-ide alusel. Kaupade eest tasumise kohustus tekkis kostjal kaupade kättesaamisel. Ülalnimetatud perioodi jooksul on kostja hagejalt saanud kaupa 254 722,41 Leedu liti väärtuses, millest on hagejale tasutud 187 488,80 Leedu litti ning võla summaks jäi 67 233,61 Leedu litti, mis nähtub hageja raamatupidamise väljavõttest kostjale väljakirjutatud arvete ning laekumiste kohta. Hageja väidetel on ta pöördunud korduvalt kostja poole võla tasumise nõudes. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille kohaselt müüs hageja kostjale kaupu ning kostja kohustus kaupade eest tasuma kauba kättesaamise hetkel. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, mida kostja on antud juhul teinud, võib võlausaldaja nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel selle kohustuse täitmist. Kohtumenetluses asus hageja seisukohale, et REÕS § 33 lg-st 2 lähtuvalt tuleb asja lahendamisel kohaldada Leedu õigust, kuivõrd hageja on asutatud Leedu õiguse kohaselt ja tema juhtorgani asukoht on Leedus. Lisaks tuleb asja lahendamisel kohaldada ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta, mis on alla kirjutatud 11.04.1980 Viinis. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 304 673,80 krooni ja viivis Leedu tsiviilkoodeksi alusel alates kohtuasja algatamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni 6% aastas, mis seisuga 11.02.2010 on 26 182,44 krooni. Kostja vastuväidetega võla puudumise kohta, hageja ei nõustunud, leides, et võla suurus on tõendatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja on välja toonud kostja laekumised vastavalt esitatud arvetele ning erinevuse arvete kogusumma ja laekumiste vahel. Kostja vastusele lisatud ülekannete tabel on identne hageja pool näidatud kostja laekumistega, mis täiendavalt tõendab hageja esitatud info õigsust. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, justkui võlgneks hageja kostjale omakorda kostjalt saadud kauba eest. Kostja väidab, et hagejalt saadud kauba eest on täielikult tasutud ning on lisanud vastusele kassa väljamineku orderite koopiad, mille ehtsuse seadis kostja kahtluse alla. Väidetavalt on nimetatud dokumentidel hageja juhatuse liikme Diana Kelpšiene allkiri, kuid tegelikkuses ei ole viimane kostja poolt esitatud sularaha kviitungitele alla kirjutanud.

Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, väites, et ei ole hagejale võlgu saadud kauba eest ning esitatud nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Hageja poolt saadetud kaup on kostja poolt vastu võetud ja tasutud panga ülekandega või kassa väljamineku orderitega, millele on alla kirjutanud hageja esindajad. Kostja esindajad andsid hageja juhatajatele raha üle Riia keskturul kassaorderi alusel, lüües peale templi „makstud sularahas" ning OÜ Aver Baltic pitsati. Hageja esindajad kinnitasid raha kättesaamist oma allkirja ning pitsatiga. 2006. augusti lõpus ei olnud pooltel mingeid pretensioone üksteisele ning sai tõestatud, et kõik arved on tasutud tähtaegselt ning OÜ Aver Baltic on sageli maksnud kauba eest ette. Kostja vastuväitel on hageja temale võlgu 35 574,42 Leedu litti, mis lubati tasuda kala ja kalatoodetega. Perioodil 12.01.2006 - 01.12.2006 tasus kostja hagejale sularahas või pangaülekandega 799 533,54 krooni, kuigi esitatud arvete alusel pidi tasuma 638 325,58 krooni. Seega on OÜ Aver Baltic teinud ettemaksu summas 161 207,97 krooni. Kostja väitel on arve-saateleht ADA00270 23.10.2006 summas (10 389 litti) 37 112, 10 krooni tasutud 23.10.2006 kassa väljamineku orderiga nr 102; arve-saateleht ADA 00269 23.10.2006 summas (10 389 litti) 47 078,48 krooni on tasutud 23.10.2006 kassa väljamineku orderiga nr 103; arve-saateleht ADA 00268 23.10.2006 summas (24 073 litti) 109 088,48 krooni on tasutud 23.10.2006 kassa väljamineku orderiga nr 104; arve-saateleht ADA 00286 06.11.2006 summas (3 035 litti) 13 753,30 krooni on tasutud panga ülekandega; arve-saateleht ADA 00279 31.10.2006 summas (6 667 litti) 30 211,97 krooni on tasutud 31.10.2006 kassa väljamineku orderiga nr 106; arve-saateleht ADA 00285 06.11.2006 summas (17490 litti) 79 956,05 krooni on tasutud panga ülekandega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Alver Baltic OÜ-lt Gasteda UAB kasuks võlgnevuse 304 673,80 krooni ja viivise 11.02.2010 seisuga 26 182,44 krooni ning alates 12.02.2010 viivise 6% põhinõudest aastas kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus tuvastas, et ajavahemikul 03.05.2006-06.11.2006 tellis kostja hagejalt kala ja kalatooteid (edaspidi kaup) ning hageja tarnis kostjale kauba tasu eest. Kostja on kogu kauba kätte saanud. Kostja ei ole hageja soorituse vastavust lepingutingimustele (sh tarnitud kauba kogust, kirjeldust ja kvaliteeti) vaidlustanud, seega hageja on oma kohustused kostja tellimuste täitmisel kohaselt täitnud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja väljastas kostjale tarnitud kauba kohta arved, mis on märgitud hageja poolt esitatud raamatupidamisväljavõttes. Kostja on kõik arved kätte saanud ega ole arvete õigsust vaidlustanud. Nimetatud arvete järgi pidanuks kostja tasuma tarnitud kauba eest hagejale kokku 254 722,41 Leedu litti, tasus 187 488,80 Leedu litti. Vahe on 67 233,61 Leedu litti (304 673,80 krooni), mis moodustab kostja põhivõlgnevuse hageja ees. Kuivõrd kostja on tasunud hagejale tarnitud kauba eest ligikaudu seitsme kuu vältel ebajärjekindlalt, pidevate viivitustega, osade kaupa, nõutust väiksemates summades ning seejuures määramata, millise arve tasumiseks ta rahasumma üle kandis, on hageja arvestanud iga makse tehtuks varem väljastatud tasumata arve katteks, mistõttu lõppastmes on jäänud tasumata arved ADA nr 00268, ADA nr 00269, ADA nr 00270, ADA nr 00279, ADA nr 00285 ja ADA nr 00286. Kostja pangakonto väljavõttes kajastatud ülekanded hageja Swedbanki kontole (nr LT05730001009183) ühtivad hageja poolt esitatud raamatupidamisväljavõttes kajastatud laekumistega. Sellega on tõendatud hageja esitatud rahaülekannete andmete õigsus.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas teostatud dokumendiekspertiisi aktist nähtub, et eelnimetatud Aver Baltic OÜ kassa väljamineku orderitel nr 101 06.10.2006; nr 101 16.10.2006; nr 102 23.10.2006; nr 103 23.10.2006; nr 104 23.10.2006; nr 105 12.10.2006; nr 106 31.10.2006 ei ole hageja Gasteda UAB pitsati jälg. Tunnistajate A. L.`e ja S. K. ́ e ütlustega on ümber lükatud kostja väited selle kohta, et hageja autojuhid said kostjalt sularaha ja kirjutasid alla kostja kassa väljamineku orderitele ning lõid hageja pitsati jäljendi. Tunnistajate ütluste kohaselt on UAB-s Gasteda sularahaga arveldamise ja pitsati kasutamise õigus ainult juhataja D. Kelpšienel. Ümmargusi pitsateid on hageja ettevõttel ainult üks ja see on D. Kelpšienel. Muid tõendeid võlgnetava summa hagejale tasumise kohta ei ole kostja kohtule esitanud. Kohus leidis, et kostja väited, et ta on võlgnetava summa hagejale tasunud, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus nõustus hagejaga materiaalõiguse kohaldamise osas. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 1 järgi kohaldatakse sama seadust juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Hageja hinnangul käesolevas asjas seisneb välismaine element selles, et hageja on asutatud Leedu õiguse kohaselt ja kostja Eesti õiguse kohaselt. Õigussuhtest tulenevaid kohustusi on pooled täitnud Eestit, Leedus ja Lätis. REÕS § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. REÕS § 33 lg 1 sätestab, et kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Tulenevalt REOS § 33 lg-st 2 lähtuvalt tuleb asja lahendamisel kohaldada Leedu õigust, kuivõrd hageja on asutatud Leedu õiguse kohaselt ja tema juhtorgani asukoht on Leedus. Lisaks Leedu õigusele, tuleb asja lahendamisel kohaldada ka ÜRO konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta, mis on alla kirjutatud 11.04.1980 Viinis (edaspidi: Viini konventsioon), kuivõrd nii Leedu kui ka Eesti on Viini konventsiooniga ühinenud (Leedu ühines Viini konventsiooniga 18.01.1995 ja see jõustus Leedu suhtes 01.02.1996; Eesti ühines Viini konventsiooniga 20.09.1993, ja see jõustus Eesti suhtes 01.10.1994). Rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse üldtunnustatud põhimõttest tulenevalt, tuleb Leedu õigust Viini konventsiooni suhtes kohaldada subsidiaarselt. Viini konventsiooni artikli 1 järgi rakendatakse sama konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides, kui need riigid on kokkuleppivad riigid või kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. Viini konventsiooni artikli 53 kohaselt on ostja kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja sama konventsiooni nõuetega. Artikli 61 lg 1 punktist a tuleneb, et kui ostja ei täida mõnda oma kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, võib müüja teostada artiklites 62-65 ettenähtud õigust. Artikli 62 kohaselt võib müüja mh nõuda ostjalt hinna tasumist. Artikli 58 lg 1 sätestab, et kui ostja pole kohustatud tasuma hinda mingil konkreetsel tähtpäeval, peab ta selle tasuma, kui müüja kooskõlas lepinguga ja käesoleva konventsiooniga kas annab ostja käsutusse kauba enda või kaubakorraldusdokumendid. Müüja võib niisuguse makse seada kauba või dokumentide üleandmise tingimuseks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohal, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning tõendatud ning mõistis kostjalt välja põhinõudena võla summas 304 673,80 krooni. Viini konventsiooni artiklist 78 tuleneb, et kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente. Kuivõrd Viini

konventsioon ei sätesta protsendi (viivitusintressi) määra ega selle arvestamise aluseid, tuleb selles osas kohaldada Leedu Vabariigi tsiviilseadustikku (vastu võetud 18.07.2000, seadus nr VIII-1864). Leedu Vabariigi tsiviilseadustiku §-dest 6.37 ja 6.210 koostoimes tuleneb, et kui mõlemad pooled on juriidilised isikud, on võlgnik kohustatud oma kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma võlausaldajale viivitusintressi 6% aastas nõutavast summast arvates tsiviilasja algatamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Eeltoodut arvestades mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 6% põhinõudest aastas kuni kohtuotsuse täitmiseni. Seisuga 11.02.2010 on sissenõutavaks muutunud viivise summaks 26 182,44 krooni, sealt edasi kuulub kostjalt TsMS § 367 alusel väljamõistmisele viivis 6% aastas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et kohtuotsuses on lähtutud vastustaja andmetest, kuid vastustaja on meelega lükanud tarnimise perioodi hilisemasse aega, sest Palanga Maakohtu 23.01.2008 otsusega on Gasteda UAB direktor Diana Kelpšine süüdi mõistetud selles, et perioodil 23.03.2006 27.04.2006 ei olnud vastustaja asutuses aruandlusdokumentidega kaasatud raamatupidamisearvestuses kogu tarnitud kaup. Vastustaja teostas osa arveldusi klientidega sularahas ja seetõttu ei läbinud kõik dokumendid raamatupidamise arvestust ning seega ei olnud võimalik saada raamatupidamise dokumentide järgi ülevaadet kaupade liikumisest ja selle eest tasumisest. Palanga Maakohtu 23.11.2007 otsusest ja Klaipeda Ringkonnakohtu l6.12.2008 otsusest on näha, et Gasteda UAB-s toimus arveldamine 2006. aastal nii sularahas kui panga kaudu, kuigi kohtuistungil vastustaja väitis, et arveldus toimus ainult panga kaudu. 21.11.2008 vastuses palus kostja kuulata üle tunnistajatena O. A. ja M. R., kes oleksid andnud ütlusi kauba vastuvõtmise ja tasumise kohta. 06.03.2009 nõudis kohus kostjalt tunnistaja tasu maksmist 2 000 krooni, milline nõue on täidetud. 01.09.2009 esitas kostja taotluse kuulata üle tunnistajatena nimetatud isikud ja K. J. ning I. G.. Kuna tegemist oli eesti keelt mittevaldavate inimestega, tellis apellant nende seletuste tõlked. Nende seletustega tahtis apellant näidata, et tegemist on tunnistajatega, kes saavad tõendada kauba üleandmise korda. Tunnistaja K. J. töötas vastustaja juures müügijuhina ja saab anda ütlusi, kuidas oli organiseeritud kauba üleandmine ja selle eest tasumine UAB-s Gasteda. Tunnistaja I. G. töötas apellandi juures laotöölisena ja käis vastustaja juures kauba järel ning teab, kuidas toimus kauba üleandmine ja kauba eest tasumine. Tunnistaja M. R. töötas apellandi juures autojuhtekspediitorina ja teostas kaubavedu ja vormistas selle kohta dokumente. 03.09.2009 teatas apellant, et kuna tõlked ei ole valmis, siis saadab need seletused hiljem. Kohus jättis apellandi taotluse rahuldamata, sest kohtupraktika järgi ei olevat võimalik tunnistajatega raha üleandmist tõendada. Selline selgitus ei ole põhjendatud, selleks apellant esitaski tunnistajate seletused, et oleks näha, et nad teavad kauba üleandmisest, kes oli juures, millised dokumendid vormistati, kes allkirjastas ja milliseid pitsateid kasutati. O. A. haigestus ja oli haiguslehel 21.10.2009 - 27.11.2009. Sellest teatas kostja Pärnu Maakohtu Haapsalu ja Kuressaare kohtumajja nii tsiviilasjas nr 2-08-62593, kus istung pidi toimuma 28.10.2009 kui tsiviilasjas nr 2-08-57909, kus istung pidi toimuma 11.11.2009. Kohtuistung tsiviilasjas nr 2-08-62593 lükati edasi, aga tsiviilasjas nr 2-08-57909 istungit edasi ei lükatud. Antud asja kõigi nüanssidega on kursis ainult O. A. kuna ainult tema tegeles kauba tarnimisega Gasteda UAB-st ja kedagi teist nii kiiresti kurssi viia ei olnud võimalik.

Vaatamata sellele toimus 11.11.2009 Pärnu Maakohtu eelistung, kus otsustati määrata ekspertiis, selgitamaks, kas kassa väljamineku orderitel on UAB Gasteda pitsati jälg. Vajadust selleks ei olnud, sest apellant ei vaidlustanud, et Gasteda UAB kasutas mitut pitsatit. CMR (KMA) dokumentidel p-s 23 ei seisa mitte ainult Gasteda UAB pitsat, vaid sinna kirjutab alla ka autojuht ja tema jaoks on see üks tähtsamaid dokumente, mille eest ta vastutab. Seega pidi autojuht teadma, kes millal ja millist pitsatit kasutas. Eelistungil leiti, et apellandi poolt kohtule esitatud dokumendid tl. 74,76,78, 80, 81, 82, 83, 86, 88, 89, 90, 91-119, olid võõrkeelsed ning kohus jättis need tähelepanuta, kuna apellant ei ole neid tõlkinud ega kohtule esitanud. Kostja esitas kohtule originaaldokumendid, mis asuvad toimiku lehekülgedel 74, 76, 78, 80 - 83, 85, 86, 88 - 119. Samad dokumendid esitati ka vastustaja poolt koos tõlgetega eesti keelde. Kuna vastustaja poolt esitatud dokumendid olid olemas ka eesti keeles, leidis kostja, et puudub vajadus täiendavalt esitada nende dokumentide tõlked eesti keelde tema poolt. Kostja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks jäeti rahuldamata, nende seletused tagastati ning seetõttu jäi kohtul arusaamatuks tunnistajate kutsumise mõte. Eelistungi toimumisest ja seal tehtud otsustustest kostjat ei informeeritud. Apellant leiab, et ilma tunnistajate ülekuulamiseta ei ole võimalik teha õiglast kohtuotsust. Kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud viivis 11.02.2010 seisuga 26 182,44 krooni, mida ei saa lugeda seaduslikuks. Vastavalt kohtuotsusele oli periood, millal Aver Baltic OÜ ei tasunud kauba eest 03.05.2006 - 27.11.2006. Alles 18.04.2008 s.o. kaks aastat hiljem saatis Afford Õigusbüroo apellandile võlanõude, milles nõuti ka viivise tasumist. Vastavalt VÕS § 159 lg 2 tuleb viivisenõue esitada mõistliku aja jooksul. Kuigi "mõistlik aeg" on määratlemata õigusmõiste, tuleb iga juhtumi puhul arvestada asja eripära. Antud juhul oli viivise nõue esitatud kaks aastat hiljem, see on aeg, mis läheneb aegumistähtajale. Tegemist on küllaltki suure summaga, mis ei saanud jääda tähelepanuta. Seda enam, et pooled jätkasid tegutsemist samas valdkonnas. Seega on viivise nõudmise mõistlik aeg mööda lastud ja viivise sissenõudmine kohtu poolt ei olnud põhjendatud. 2010.a. veebruaris õnnestus kostjal saada Palanga ja Klaipeda kohtuotsuste tõlked, kuid Pärnu Maakohtule ei saanud enam esitada mingeid täiendavaid tõendeid. Apellant leiab, et ilma nende dokumentideta ei ole õige ja põhjendatud kohtuotsuse tegemine võimalik. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud, mis tähendab ka otsuse põhjendamise kohustuse täitmist TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Otsuse põhjendav osa peab sisaldama tõendite analüüsi ning kostja faktilistele väidetele vastamist. Kolleegium leiab, et otsus nendele nõuetele ei vasta. Kostja esitatud vastuväited on jäänud kohtu poolt tähelepanuta. Maakohus asus seisukohale, et kostja väited on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Samas toimiku materjalidest ilmneb, et kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Kostja esitas eelmenetluses vastuse, milles vaidles hagile vastu ning oma vastuväidetes kirjeldas hageja juures kauba vastuvõtmist ja selle eest tasumise korda. Ühtlasi kostja väitis, et ta ei ole hagejale võlgu. Vastupidi, neil olevat ettemaks summas 161 207,97 krooni ning taotles tunnistajate

O. A. ja M. R. väljakutsumist, kes teavad anda ütlusi kauba vastuvõtmise ja kauba eest tasumise kohta sularahas (t.lk.44-49). Maakohus tegi kostjale ettepaneku tunnistajate tasu maksmiseks. 18.03.2009 teatas kostja esindaja, et osa dokumente ei ole alla kirjutanud D. K., vaid autojuhid- ekspediitorid, kes on ka raha vastu võtnud ning selle asjaolu tõendamiseks taotles tunnistajate K. J.e ja D. J. väljakutsumist (t.lk.70-73). 10.06.2009 eelistungi protokollist ilmneb, et kostja esindaja O. A. väitis, et kassa väljamineku orderitel ei ole hageja seadusliku esindaja allkirja. Raha anti vastavalt hageja korraldusele üle viimase autojuhtidele. Kostja esindaja palus määrata täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks ning soovis täpsustada tunnistajate nimekirja (t.lk.104). Maakohus rahuldas poolte taotluse ning andis täiendava tähtaja tõendite esitamiseks kuni 01.09.2009. 09.09.2009 saabus maakohule kostja taotlus tunnistajate O. A., M. R., K. J. ja I. G. kohtuistungile kutsumiseks. Õige on, et kostjal tuli esitada tunnistajate nimekiri kohtu poolt määratud tähtajaks. Samas tegemist oli eelmenetlusega, kus TsMS § 230 lg 2 järgi võis ka kohus teha menetlusosalisele ettepaneku esitada täiendavad tõendid ning taotlus tunnistajate ülekuulamiseks oli esitatud ka varasemalt vastuses hagile. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kostja oleks oma taotlusest loobunud. Seejuures poolte seisukohad kauba eest tasumise osas olid erinevad. Kostja väidetel oli ta kauba eest ette maksnud, kuivõrd kaupa osteti ka enne vaidlusalust perioodi. Seega tuli kostjal antud väide tõendada, millele tuli ka kohtul tähelepanu pöörata. 11.11.2009 eelistungil rahuldas kohus hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning jättis rahuldamata kostja taotluse eelistungi edasilükkamiseks ning tunnistajate M. R., K. J. ja I. G. ülekuulamiseks põhjusel, et raha üleandmist ei saa tunnistajatega tõendada. Kolleegium nõustub apellandiga, et pooli tuleb võrdselt kohelda. Taotluse tunnistajate K. J. ja M. R. ülekuulamiseks esitas kostja juba vastuse esitamisel, seega enne 01.09.2009. Õige on ka see apellandi väide, et hagejale anti võimalus vaidluse asjaolu, kauba eest tasumist, tõendada, kuid kostjale sellist võimalust kohus ei andnud. TsMS § 230 lg 1 järgi on poolte kohustuseks tõendada oma väiteid ja vastuväiteid. Kostja soovis tunnistajate ütlustega tõendada, kuidas toimus hageja juures kauba üleandmine ning selle eest maksmine. Kolleegium ei nõustu kohtu seisukohaga, et raha üleandmist ei saa tunnistajate ütlustega tõendada. Nimetatu ei tulene seadusest ega kohtupraktikast. Tunnistaja ütlus on lubatud tõendiks nimetatud asjaolu tõendamiseks. Kohtul tuleb kõiki tõendeid hinnata igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg1). Kohus ei andnud kostjale võimalust oma vastuväidete tõendamiseks, millega on rikutud TsMS § 7. Seega on otsuses olev seisukoht ekslik, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hagi rahuldamisel tugines maakohus dokumendiekspertiisis olevale arvamusele, asudes seisukohale, et vaidlusalustel kassa väljamineku orderitel ei ole hageja pitsati jälge (t.lk. 154-156). Kolleegium leiab, et maakohus on eelnimetatud tõendit ebaõigesti hinnanud. Ekspertiisiaktist DM0367-09/4798 ilmneb, et eksperdile esitati vaidlusalused kassa väljamineku orderid nr 101-106 ja võrdlusmaterjalina saatelehed (CMR-d- 23.10.2006, 31.10.2006 ja 06.11.2006). Eksperdid asusid seisukohale, et kassa väljamineku orderitel olevad Gasteda UAB templijäljed ja CMR-del olevad templijäljed on jäetud erinevate templitega. Samas ei ilmne antud tõendist, et kassa väljamineku orderitel olevad Gasteda UAB templijäljed olid võltsitud ning ei ole tegemist hageja templiga. Sellise järelduse tegemiseks puuduvad toimikus usaldusväärsed tõendid.

Pooled on kohtumenetluses kasutanud erinevaid mõisteid „tempel“ ja „pitsat“. Toimikus materjalidest ei ilmne, et kohus oleks välja selgitanud, kas pooled mõtlevad selle mõiste all ühte ja sama asja. Kostja väidetel võis hagejal olla mitu templit. Hageja tunnistajate A. L. ja S. K. ütluste kohaselt on hagejal ainult üks ümmargune pitsat ning see oli direktori käes. CMR saatelehtedelt ilmneb aga, et hageja templi juures lahtris 23 olid erinevate isikute allkirjad (t.lk. 12-26). Seega pidi tempel sattuma ka teiste hageja töötajate kätte. 11.02.2010 kohtuistungil kostja esindaja väitis, et hageja pitsatid on tellitud Pärnust ja igal autojuhil oli selline pitsat olemas ( t.lk. 167). Esitades taotluse K. J. ülekuulamiseks kinnitas kostja, et nimetatud tunnistaja teab, et hageja tellis Pärnust mitu pitsatit ja need anti töötajatele ostjatega arveldamiseks ( t.lk. 122-123) Nimetatu jäi kohtu poolt tähelepanuta. Seega oli oluline üle kuulata kostja tunnistajad, kes teadsid, kuidas toimus kauba üleandmine, kelle käes oli hageja tempel (pitsat), mitu neid oli ning kes kirjutas vaidlusalustele kassa väljamineku orderitele alla. Kui kostja väitis, et tal oli ettemaks ning ei esine võlgnevust, siis tuli tal ettemaksu olemasolu tõendada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kostja esindaja O. A. oli haige ning hageja taotles 11.11.2009 eelistungi edasilükkamist. Õige on, et kostja ei esitanud seaduse nõuetele vastavat arstitõendit lepingulise esindaja haiguse kohta (TsMS § 422 lg 2). Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostja näol on tegemist juriidilise isikuga, kellel on seaduslik esindaja ning mingit tõendit ei esitatud ka selle kohta, miks lepinguline esindaja vandeadvokaat J.-E. Aule ei ilmunud eelistungile. Seega oli kohus õigustatud eelistungit läbi viima kostja esindajate osavõtuta. See aga ei andnud kohtule õigust jätta põhjendamatult kostja taotlus tunnistajate väljakutsumiseks rahuldamata. Apellandi väidetel sai ta teada hageja osas Leedu Vabariigis toimunud kohtuasjadest alles veebruaris 2010 ning esitas taotluse kohtulahendite vastuvõtmisest, millest kohus keeldus. Apellatsioonimenetluses esitas apellant kolm Leedu Vabariigi kohtuotsust, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus. 11.02.2010 kohtuistungi protokollist ei ilmne, et kostja oleks kohtu tegevuse osas esitanud TsMS §-s 333 sätestatud vastuväite, kuid kolleegium pidas asja õigeks lahendamiseks vajalikuks vastu võtta apellatsioonimenetluses maakohtu poolt vastu võtmata jäänud Leedu Vabariigi kohtulahendid, tuginedes TsMS § 652 lg-le 4. TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumentaalseks tõendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Apellatsioonimenetluses esitatud Palanga Maakohtu 23.01.2008 kohtu karistusmäärusest kohtuasjas nr 1-25-47/2008 ilmneb, et hageja direktorit D. Kelpšienet karistati kriminaalkorras selle eest, et hageja raamatupidamisdokumentatsioon ei vastanud perioodil 01.01.2006- 30.04.2006 seaduse nõuetele. Sellele on ka kostja tuginenud oma vastuväidetes. Kostja vastuväidetel oli poolte vahel müügisuhe juba veebruarist 2006, seega osaliselt ka eelnimetatud kohtuasjas puudutatud perioodil. Klaipeda Ringkonnakohtu 16.12.2008 otsusest tsiviilasjas nr 2-722-538/2008 ilmneb, et hageja arveldas kalatoodete eest ka sularahas. Sama asjaolu ilmneb ka Palanga Maakohtu 23.11.2007 otsusest tsiviilasjas nr 2-428-47/2007. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud nimelt sellele asjaolule, et osaliselt toimus hagejaga arveldamine ka sularahas, mida hageja eitas. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt tõendite ebaõige hindamine ning kostja vastuväidete tähelepanuta jätmine ning tõendite mittevastuvõtmine, ei võimaldanud kohtul tuvastada tsiviilasjas olulisi faktilisi asjaolusid, et teha õige ja õiglane otsus. Otsuse tegemine on võimalik üksnes siis, kui asi on ammendavalt arutatud ning asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1 ). Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuses oleva väitega, et käesolevas tsiviilasjas on jäänud

tsiviilasjas olulised asjaolud välja selgitamata ja tõendamata. Selle põhjuseks on eelmenetluse puudulik läbiviimine. TsMS § 392 sätestab eelmenetluse ülesanded, milles kohus selgitab välja muuhulgas hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kolleegium asub seisukohale, et eelnimetatud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning tsiviilasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegium juhib poolte tähelepanu sellele, et hagimenetlus toimub võistlevuse põhimõtet järgides, mis paneb pooltele kohustuse olla menetluses aktiivsem ning kõik asjas olulised asjaolud ja tõendid tuleb esitada õigeaegselt. Menetluskulu jaotus tuleb otsustada tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Mare Merimaa

Ele Liiv

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.