2.Mõista kostjalt NO`lt (isikukood XXX) hageja OÜ EI(registrikood XXX) kasuks välja 892 (kaheksasada üheksakümmend kaks) eurot ja 38 (kolmkümmend kaheksa) senti, millest 834 eurot on põhinõue ja 58,38 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks (10.09.2012.a) sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt NO`lt (isikukood XXX) hageja OÜ EI(registrikood XXX) kasuks välja alates 11.09.2012.a sissenõutavaks muutuv viivis määras 0,1% põhinõude (834 eurot) summast päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui summas 834 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja NO kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse
üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.05.2012.a töövõtulepingu, mille järgi tellis kostja hagejalt eritellimusel köögimööbli koos restaureerimise ja valmistamisega. Tööde kokkulepitud hinnaks oli 2 820 eurot.
2.Kostja maksis hagejale lepingu alusel ettemaksu summas 1410 eurot. Pooled leppisid kokku ka selles, et valamu ja sifooni tellib kostja ise maksumusega 250 eurot. Hageja teostas tööd nõuetekohaselt ja tähtaegselt, kuid kostja ei võtnud töid vastu. 29.06.2012.a üleandmisevastuvõtmise aktis kirjutas kostja märkuste lahtrisse, et ei saa akti alla kirjutada, sest ei ole täidetud lepingu punkti 1.1. tingimused. 30.06.2012.a esitas hageja kostjale lõpparve nr 1206030-10 summas 1160 eurot, maksetähtajaga 02.07.2012.a. Kostja tasus 326 eurot ja jättis ülejäänu tasumata. Tasumata on summa 834 eurot. Lepingu punkti 4.3. alusel nõudis hageja kostjalt viivist 0,1% päevas alates 03.07.2012.a kuni hagiavalduse esitamiseni 10.09.2012.a. Sissenõutavaks muutunud viivise summa oli 58,38 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ühtlasi tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise summalt 834 eurot määras 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja märkis, et kuigi lepingu punktis 4.3. oli viivise määraks 3%, vähendas hageja viivist mõistliku määrani.
3.Hageja leidis oma 28.11.2012.a seisukohtades, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja täitis oma kohustusi lepingu punktis 2.2. sätestatud ulatuses. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tellitud mööbel vastab kostja ootustele. Poolte vahel ei ole sõlmitud tarbijatöövõtulepingut, sest tööd tehti kostja korteriomandi suhtes. Tellitud mööbel oli ehitatud kostja korteri jaoks ja kostja ei ostnud valmis mööblit.
4.Eskiis oli lepingu lahutamatu osa. Pooled kooskõlastasid selle ning lepingus ei ole ette nähtud, et see pidi olema allkirjastatud. Kui projekti ei oleks kostjaga kooskõlastatud, ei oleks üldse saanud tellimust täita. Lepingu punktis 2.2. oli kirjas, mis töid pidi hageja tegema. Kostja nägemus mööbli mittevastavuse kohta on paljasõnaline. Poolte suhted olid reguleeritud lepinguga. Lepingus ei olnud kirjas, et hageja pidi valmistama köögikomplekti kaunistavad dekoratiivsed elemendid. Pooled leppisid kokku, et tööde valmimise tähtaeg on 09.06.2012.a. Lepingu punkti 3.5. järgi pidi toodete tarnimine ja paigutamine toimuma tellija jaoks mugaval päeva kahe tööpäeva jooksul pärast tööde valmimist. Mööbli paigaldamine toimus 11.06.2012.a ning seega pole hageja tähtaega rikkunud.
5.Hageja likvideeris puudusi 29.06.2012.a, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmise aktile alla kirjutamast. Tööde parandamise nõue ei tähenda, et hageja ei täitnud oma kohustusi tähtaegselt, sest tööde parandamise nõue oli suunatud üksnes defektide kõrvaldamisele.
Dekoratiivelementide tegemises pooled kokkulepet ei sõlminud. Kostja 31.10.2012.a kirjas viidatud puuduste kõrvaldamist ei ole nõutud mõistliku aja jooksul. Kostjal oli piisavalt aega mööbli ülevaatamiseks. Kostja oleks pidanud mittevastavuse kohe tuvastama. Hageja on kõik defektid kõrvaldanud 29.06.2012.a. Kostja loetletud puudused ei ole sellised, mis takistaksid mööbli eesmärgipärast kasutamist. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja soovis tellida hagejalt mööblikomplekti, mille iseärasuseks oli painutatud puitnikerdustega elemendid ja läikivast kunstkivist töö tasapind. Hageja esindaja tuli kostja juurde ja sai kostjalt suulises vormis tellimuse. Kostja rõhutas eriliselt vajadust paigutada uutele valmistatud kappidele ja riiulitele kaunistavad dekoratiivsed elemendid, mis vastasid Internetis toodud kataloogile. Hageja lubas valmistada mööbli vastavalt tellimusele. 08.05.2012.a sõlmisid pooled lepingu ja kostja tasus 1410 eurot, mis oli 50% lepingulisest hinnast.
7.Lepingu punktis 1.1 võttis hageja endale mööbli restaureerimise kohustuse. Selle all pidasid pooled silmas vana töö tasapinna vahetamist kunstkivist tasapinna vastu alumiste kappide pinnal, täiendavate nikerdustega puitelementide valmistamist itaalia klassikalises stiilis ning nende paigaldamist alumistele ja ülemistele riiulitele.
8.Kostja tellis hagejalt ka riiulite valmistamise. Ülemiste kappide vahele tuli teha avatud riiul, mis on kaunistatud täiendavate puitelementidega. Analoogiline riiul pidi olema akna juures asuval ülemisel kapil. Hageja pidi ka valmistama avatud riiuli tõmbekapi kohale 5 pudeli hoidmiseks. Samuti pidi hageja valmistama alumise kapi, mis koosneb avatud riiulitest ja kappidest ustega, mis olid kostjal alles jäänud varem ostetud itaalia köögimööblist. Avatud riiuli pidid olema kaunistatud puitnikerdustega nagu alumised riiulid. Töö tasapinnale tuli paigutada kraanikauss sifooniga ning ülemiste kappide alla tuli paigaldata lisavalgustus.
9.Individuaalse tellimise eskiise ei esitanud hageja kostjale kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks, kuigi tegemist oli kohustusliku lepingu lisaga. Eskiiside puudumine andis hagejale võimaluse valmistada mööblit omal äranägemisel. Kui kostja sai mööbli kätte, olid mõned mööbli elemendid valmistatud hageja äranägemisel ilma kostja nõusolekuta. Kostja sai 11.06.2012.a mööbli, mis ei vastanud tellimusele.
10.Mööblil puudusid dekoratiivsed elemendid. Alumisel kapil need elemendid puudusid ja see ei vastanud kostja olemasolevale itaalia stiilis mööblile. Ilma kostjaga kooskõlastamata paigaldas hageja riiuli kolme pudeli hoidmiseks, mis ei olnud funktsionaalne ega ilus, sest kostja soovis viie pudeli riiulit. Õhupuhasti kohal asuvas riiulis puudus tagumine sein. Täiendava valgustuse juhtmed vedelesid kappides ega olnud peidetud karpidesse. Valamukapp oli paigaldatud viltu ja vesi seisab pidevalt kraanikausis. Töö tasapind oli kuntskivi läikepinna asemel valmistatud mattpinnaga. Need puudused kuulusid hageja poolt kõrvaldamisele.
11.29.06.2012.a teatas hageja puuduste kõrvaldamisest ja pakkus kostjale allkirjastamiseks tööde akti. Kostja keeldus sellest, sest ei olnud täidetud lepingu p 1.1. Kostja hindas puuduste kõrvaldamise kuluks 326 eurot ja see summa oli kostjale üle kantud 31.08.2012.a.
12.25.06.2012.a tõi hageja kostjale täiendava töövõtulepingu, milles oli täiendavaks tööks märgitud dekoratiivsete puitelementide paigaldamine riiulitele täiendava tasu eest. Alles täiendavale lepingule lisas hageja eskiisi, mida ta ei esitanud tähtaegselt ehk 08.05.2012.a. Kostja keeldus täiendava lepingu allkirjastamisest, sest dekoratiivsed elemendid oli hageja kohustatud valmistama vastavalt 08.05.2012.a lepingu tingimustele. Hageja esitas kostjale 27.07.2012.a pretensiooni, millele kostja vastas 29.07.2012.a. Hageja kutsus kostja vestlusele ja pakkus, et dekoratiivsete puitdetailide valmistamine tellitakse teisest firmast, kui töö hind ei üle
200 eurot. Seega ei suutnud hageja ise neid detaile valmistada ega teadnud, palju see võib maksma minna. Kostja pöördus teise firma poole, kust öeldi, et selliste detailide valmistamine juba paigaldatud mööblile on võimatu ja olemasolev mööbel tuleks selleks lahti võtta. Kostja teavitas sellest hagejat.
13.Kostja leidis, et hageja rikkus lepingu tingimusi, sest ta ei paigaldanud dekoratiivseid painutatud puitelemente. Restaureerimistööd olid ette nähtud lepingu punktis 1.1. Hageja rikkus ka tähtaega, sest lepingu punkti 3.4. järgi oli tähtaeg 30 kalendripäeva alates tasu saamisest, millest tulenevalt tuli mööbel valmistada ja paigaldada 09.06.2012.a. 11.06.2012.a kostja töid vastu ei võtnud ja 29.06.2012.a olid puudused osaliselt kõrvaldatud. Kuni praeguseni ei ole tellimus täies ulatuses täidetud. Tellimuse täitmisega on viivitatud 150 päeva. Täitja peab tellijale lepingu p 3.4. ja 3.5. alusel maksma rahatrahvi 3%. Hageja hindas tegemata töö maksumuseks 200 eurot, kuid kostja hinnangul on need tööd palju kallimad.
14.Kohtule 14.12.2012.a esitatud seisukohtadele lisas kostja värvilise foto, mille kostja esitas hagejale kui näidise selle kohta, mida ta soovib. Hageja vaatas seda fotot ja sai aru, mida teha. Kostja pidas mööbli restaureerimise all silmas mööbli kaunistamist puitnikerdustega analoogiliselt pildil olevaga. Hageja täitis tellimuse osaliselt, sest ta kaunistas nikerdatud detailidega riiulid, kuid ei kaunistanud alumist kappi. Kostja ei võtnud 11.06.2012.a töid vastu, kuid kostja ei teadnud, et hagejale tuleb anda aeg puuduste kõrvaldamiseks. Ka 29.06.2012.a keeldus kostja tööde vastuvõtmisest leides, et hageja ei ole tellimust täitnud. 29.06.2012.a saatis kostja hagejale e-posti teel kirja, milles palus teatada, millal tellimus täidetakse. Samal päeval saatis kostja veel ühe kirja, milles teatas, et on nõus maksma lepingulise tasu, kui hageja täidab täielikult tellimuse.
15.Üks firma koostas kostjale 27.08.2012.a hinnapakkumise, mille kohaselt moodustas hageja tegemata töö maksumus 361 eurot. AG lubas alustada alumise kapi viimistlust alles 2013.a alguses. Kui hagejal puudusid seadmed dekoratiivelementidega alumise kapi kaunistamiseks, oleks hageja pidanud sellest kostjat teavitama enne tellimuse vormistamist.
16.Kostja leidis, et tal on õigus loobuda tasu maksmisest, sest kuni käesoleva ajani ei ole hageja töid viinud kokkuleppega vastavusse. Puudused kõrvaldati osaliselt 29.06.2012.a ning seega viivitati tellimuse täitmisega 20 päeva. Lepingu punktide 3.4. ja 4.1. järgi moodustab leppetrahv 3% tellimuse maksumusest 84,60 eurot päevas. Mööbli valmistamisega viivitamise eest alates 09.06.2012.a kuni 29.06.2012.a on leppetrahv 20 päeva eest 1692 eurot. Tellimuse täitmisega alates 09.06.2012.a kuni 14.12.2012.a on viivitatud 18 päeva. Leppetrahv summalt 200 eurot (mida hageja on tunnistanud) on 6 eurot päevas. Seega leppetrahv tellimuse täitmisega viivitamisel 185 eest on 1110 eurot. Kokku on rahatrahv 2802 eurot lepingu punkti 4.1. alusel. Kostja teatas, et esitab vastuhagi, kui hageja oma hagiavaldusest ei loobu. Kostja esitas vastuhagi 18.01.2013.a, kuid jättis tasumata riigilõivu, mistõttu kohus ei võtnud kostja vastuhagi menetlusse. Kohtuotsuse põhjendused
17.Hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
18.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) pooled sõlmisid 08.05.2012.a töövõtulepingu köögimööbli restaureerimiseks ja valmistamiseks; 2) lepingu kohaselt oli tööde hinnaks 2820 eurot;
3) kostja maksis hagejale ettemaksuna ära 1410 eurot; 4) hageja soovis töid üle anda 11.06.2012.a, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmisest puudustele viidates, 5) 29.06.2012.a soovis hageja töid teistkordselt üle anda, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmisest ning kirjutas märkuste lahtrisse, et lepingu punkti 1.1. tingimused ei ole täidetud; 6) 30.06.2012.a esitas hageja kostjale lõpparve summas 1160 eurot, milles kostja tasus 326 eurot; 7) ülejäänud osa hageja esitatud arvest on kostjal tasumata.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus keelduda ülejäänud töövõtutasu maksmisest seetõttu, et hageja tegi töö puudustega. Hageja leidis, et poolte vahel ei ole sõlmitud tarbijatöövõtulepingut, sest tööd tehti kostja korteriomandi suhtes. Lepingule oli lisatud tööde eskiis ning tööd vastasid sellele. Eskiis ei pidanud olema allkirjastatud. Ilma eskiisita ei oleks hageja saanudki töid teha. Tööd olid valmis tähtaegselt, kuid kostja keeldus nende vastuvõtmisest. Kostja viitas puudustele alles 31.10.2012.a ning seega ei teavitanud kostja väidetavatest puudustest mõistliku aja jooksul.
20.Kostja leidis, et hageja rikkus lepingut, sest ei lisanud sellele õiget kokku lepitud eskiisi. Kostja soovis riiulitele dekoratiivsete itaalia stiilis elementide paigaldamist, mille kohta esitas kostja hagejale foto. Tööd tehti puudustega, sest alumisel kapil puudusid dekoratiivsed elemendid. Pudeli hoidmise riiul oli kolme, mitte viie pudeli jaoks. Õhupuhasti kohal asuvas riiulis puudus tagumine sein. Täiendava valgustuse juhtmed vedelesid kappides ega olnud peidetud karpidesse. Valamukapp oli paigaldatud viltu. Töö tasapind oli läikepinna asemel valmistatud mattpinnaga. Need puudused kuulusid hageja poolt kõrvaldamisele. Kostja hindas puuduste kõrvaldamise kuluks 326 eurot, millise summa ta hagejale tasus. Hageja ei teinud töid tähtaegselt, millest tulenevalt on kostjal tema vastu leppetrahvi nõue. Kuivõrd hageja ei ole siiani teinud töid nõuetekohaselt, on kostjal õigus loobuda tasu maksmisest.
21.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
22.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt ei olnud tegemist tarbijatöövõtulepinguga. Köögimööbel või sellega seotud detailid on vallasasjad sõltumata sellest, et tegemist oli korteri juurde kuuluva mööbliga. Tarbijatöövõtulepinguga oleks tegemist olnud näiteks siis, kui lepingu objektiks oleks olnud ehitise püstitamine kostjale kuuluval kinnisasjal, millega aga antud juhul tegemist ei olnud. Seega kuuluvad lepingu suhtes kohaldamisele võlaõigusseaduse tarbijatöövõtulepingu sätted.
23.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1). Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks alates töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö leotakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
24.VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kui tellija ei teata töövõtjale töö
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 644 lg 3).
25.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS § 647 lg 1). Kirjeldatud juhul võib tellija lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3). Tellija ei või vähendada töövõtjale makstavat tasu, kui tellija viis töö lepingutingimustega vastavusse või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.
26.Poolte vahel sõlmitud lepingust (toimiku lk 3-7, tõlge eesti keelde lk 10-12) nähtub, et hageja pidi restaureerima ja valmistama individuaalse tellimuse järgi köögimööbli vastavalt lepingule lisatud eskiisidele (p 1.1.). Valmistatavad tooted olid lepingu p 1.2. järgi köögimööbel, kapid ja riiulid, tehiskivist lauaplaat koos valamu ja sifooniga. Lepingu p 2.2. järgi pidi lepingu hind sisaldama lauaplaadi valmistamist, ülemist kappi koos postidega, ülemist nurgakappi koos postidega, alumist kappi, alumist nurgariiulit, pudeli elementidega riiulit õhupuhasti kohal, samuti paigaldust ja transporti. Hageja on kohtule esitanud ka mööbli joonise (toimiku lk 27), kuid kostja on eitanud, et antud joonise puhul oleks olnud tegemist lepingule lisatud eskiisiga.
27.Lepingu punkti 3.4. kohaselt oli toodete valmistamise tähtaeg 30 kalendripäeva alates ettemaksu tasumise päevast. Vastavalt lepingu punktile 3.5. pidi toodete tarnimine ja paigutamine toimuma mistahes tellija jaoks sobival päeval kahe tööpäeva jooksul alates tööde valmimise ajast. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööd pidid olema valmis 09.06.2012.a ning 11.06.2012.a hageja mööbli kostjale ka paigaldas, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmisest puudustele viidates. Kohus leiab, et kuivõrd hageja paigaldas mööbli 11.06.2012.a, on hageja teostanud tööd tähtaegselt ning kostjal puudub alus viidata tööde teostamise tähtaja ületamisele.
28.Kumbki pooltest ei ole käesolevas asjas selgelt välja toonud, millised puudused esinesid töös 11.06.2012.a. Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja asus puudusi kõrvaldama ning soovis tööd kostjale uuesti üle anda 29.06.2012.a. Kohtule esitatud aktist (toimiku lk 8) nähtub, et kostja ei nõustunud aktile alla kirjutama ja märkis, et täidetud ei ole lepingu punkt 1.1.
29.Kostja on väitnud, et töös esinesid tema poolt kirjeldatud puudused. Kohus leiab aga, et kostja kirjeldatud puuduste puhul ei saa väita, et tööd ei vastanud lepingutingimustele. Kostja heitis hagejale eeskätt ette dekoratiivsete elementide puudumist ning kostja leidis, et kuigi riiulitel olid need elemendid olemas, siis alumisel kapil need puudusid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 2.2 nähtub, et hageja pidi postid lisama ülemisele kapile ja nurgariiulile, kuid leping ei näinud poste ette alumisele kapile. Kostja heitis hagejale ette, et pudeli hoidmise riiul oli mõeldud kolme, mitte viie pudeli jaoks, kuid lepingu punktis 2.2. ei olnud kirjas, mitme pudeli jaoks pidi hageja riiuli tegema. Samuti ei näinud leping ette, et sellel riiulil oleks pidanud olema tagumine sein. Lepingust ei tulenenud hageja kohustust peita valgustite juhtmed kappides karpidesse. Leping ei näinud ette, et laua pind oleks pidanud olema läikiva pinnaga.
30.Seega isegi juhul, kui kostja poolt kirjeldatud puudused eksisteerisid tööde teistkordsel üleandmisel, ei ole kostja tõendanud, et hageja ei teinud töid kooskõlas lepingutingimustega. Kostja on väitnud, et tema soove kirjeldas hagejale esitatud ja Internetist pärit foto (toimiku lk 75), kuid kostja ei ole oma väiteid tõendanud ning kohus ei saa lugeda antud fotot selliseks kostja juhiseks, mille alusel leppisid pooled töö tegemisel kokku. Isegi juhul, kui kostja oleks foto hagejale esitanud, ei nähtu sellest kõiki neid tingimusi, milliste tõttu nõudis kostja puuduste
kõrvaldamist (sh näiteks töö tasapinna läikelisus, pudelite riiuli mahutavus jne).
31.Tööde vastuvõtmisest teistkordsel keeldumisel 29.06.2012.a ei toonud kostjale esile ühtegi konkreetset puudust ega nõudnud nende kõrvaldamist hageja poolt. 27.07.2012.a saatis hageja kostjale pretensiooni (toimiku lk 42), millele kostja vastas e-posti teel 29.07.2012.a (toimiku lk 44, tõlge eesti keelde lk 43). Kostja vastuses pretensioonile ei ole viidatud nendele puudustele, millised on kostjale esile toonud kohtumenetluse käigus. 31.10.2012.a saatis kostja hagejale eposti teel avalduse (toimiku lk 49-50), milles ta viitas kahele töös esinevale puudusele – läike puudumisele tööpinnal ning dekoratiivelemendi eraldumisele ühelt riiulilt. Avalduses viitas kostja garantiitähtajale ja palus puudused garantiikorras kõrvaldada. Muid puudusi kostja ei kirjeldanud. Kohus leiab eeltoodud tõenditele tuginedes, et VÕS § 644 lg 1 kohaselt oleks kostja pidanud hagejale teatama kõigist töös esinenud puudustest kahe kuu jooksul alates tööde valmimisest ning kuivõrd kostja kõigile puudustele ei viidanud, kaotas ta VÕS § 644 lg 3 järgi kohtumenetluse ajaks õigusele neile tugineda.
32.Hageja esitas kostjale tööd esimest korda vastuvõtmiseks 11.06.2012.a. Teistkordselt soovis hageja töid üle anda 29.06.2012.a ning kostjal oleks kõigist puudustest tulnud hagejat teavitada hiljemalt 29.08.2012.a. Kostja aga kirjeldas kõiki töödes esinenud puudusi selgelt alles kohtumenetluse käigus. Kahele puudusele on kostja viidanud 31.10.2012.a, millal oli kahekuuline puudustest teavitamise tähtaeg juba möödunud. Kostja on ise palunud puudused kõrvaldada garantiikorras, millest võib järeldada, et kostja luges hageja tööd vastuvõetuteks. Garantiikorras saab puuduste kõrvaldamist nõuda alles pärast tööde vastuvõtmist.
33.26.06.2012.a on kostja saatnud hagejale reklamatsiooni (toimiku lk 78, tõlge eesti keelde, lk 76-77). Selles on kostja hagejale ette heitnud tööde teostamisega viivitamist, samuti eskiiside kooskõlastamata jätmist. Puuduste osas on kostja viidanud, et valamu on viltu ning juhtmed tuleb kapis peita. Seega on kostja kahest väidetavast puudusest teavitanud õigeaegselt, kuid kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et viidatud puudused oleksid endiselt olnud kõrvaldamata 29.06.2012.a, kui hageja üritas töid teistkordselt üle anda. Kohus märgib, et juhtmete peitmist kapis leping tegelikult ette ei näinud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis 29.06.2012. ei ole kostja nimetatud puudustele viidanud, vaid on üldsõnaliselt märkinud, et tööd ei vasta lepingu punktile 1.1.
34.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja viited töödes esinevatele puudustele ning sellest tulenevale kostja õigusele jätta tasu osaliselt maksmata, on jäänud tõendamata. Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormust 30.11.2012.a pöördumises (toimiku lk 63-64). Kuivõrd kostja keeldus ilma põhjendusteta tööde vastuvõtmisest 29.06.2012.a ega teatanud pärast seda kahe kuu jooksul töödes esinevatest puudustest (millistele on kostja viidanud kohtumenetluse käigus), tuleb hageja tasunõue VÕS § 637 lg 3 ja lg 4 alusel lugeda sissenõutavaks muutunuks ja tööd kostja poolt vastuvõetuteks.
35.Riigikohus on leidnud, et tellija saab õiguskaitsevahendeid kasutada siis, kui töövõtja vastutab puuduste eest (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22). Kokku lepitud tasu maksmisest võib tellija keelduda lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes hinda VÕS § 112 alusel (samas, p 32).
36.Kostja tasus hagejale tööde eest vaid 326 eurot ning jättis ülejäänud osas talle esitatud arve tasumata. Kostja vastuväidetest võib järeldada, et sisuliselt soovis kostja hinda alandada, kuigi asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale VÕS § 112 lg 2 nõuetele vastavat hinna alandamise avaldust. VÕS § 112 lg 1 kohaselt võib hinda alandada ainult võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kuidas on kostja arvates kujunenud talle teostatud tööde kohane väärtus selliselt, et kostja võis teisest
arvest tasuda ainult 326 eurot, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Kohus leiab, et kostjal puudub mistahes alus hinna alandamiseks, sest hageja ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingut rikkunud, töö lepingutingimustele mittevastavus on tõendamata ning kostja ei teavitanud hagejat õigeaegselt väidetavatest puudustest. Mistahes muu õiguskaitsevahendi kohaldamisele, mis annaks kostjale õiguse keelduda tasu maksmisest, ei ole kostja viidanud. Kohus selgitas kostjale 30.11.2012.a pöördumises (toimiku lk 63-64), et töös esinevate puuduste korral ei või tellija lihtsalt keelduda tasu maksmisest, vaid tal tuleb puudustele viidata ja nõuda nende kõrvaldamist. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib tellija kohaldada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
37.18.01.2013.a esitas kostja hageja nõude tasaarvestamiseks vastuhagi, kuid kohus ei võtnud seda menetlusse riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Kohus selgitas kostjale 30.11.2012.a pöördumises võimalust esitada hageja vastu ka menetluslik põhistatud ja tõendatud tasaarvestuse avaldus, kuid sellist võimalust kostja kasutada ei soovinud. Eeltoodut kokku võttes ei ole kostja tõendanud ega põhistanud, millisel põhjusel on tal õigus jätta hagejale maksmata lepingus kokku lepitud tasu. Kuivõrd kostjal on hagejale tasumata lepingulisest tasust 834 eurot, tuleb antud osas hageja nõue rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 834 eurot.
38.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja märkis, et lepingu punkti 4.3. järgi tuli kostjal tasuda viivist 3% päevas, kuid hageja vähendas viivise määra 0,1% päevas põhinõude summalt. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates 03.07.2012.a kuni hagiavalduse esitamiseni 10.09.2012.a. Sissenõutava viivise suurus on 58,38 eurot. Kostja ei esitanud hageja viivisenõudele ega selle suuruse arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid. Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kostja suhtes kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 58,38 eurot.
39.Hageja palus kostjalt samuti välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel alates 11.09.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui on põhinõude summa 834 eurot. Kohus leiab, et antud hageja nõue kuulub samuti rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 11.09.2012.a määras 0,1% põhinõude 834 eurot summast päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 834 euro suuruse summani.
40.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.