2.Välja mõista kostjalt AEOÜ-lt (registrikood XXX) hageja TAS (registrikood XXX) kasuks võlgnevus summas 8 247,60 (kaheksa tuhat kakssada nelikümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot, millest põhivõlgnevus on 7 900 eurot ja 03.09.2012.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 347,60 eurot.
Välja mõista kostjalt AEOÜ-lt hageja TAS kasuks viivis põhinõudelt (7 900 eurot) 0,05% päevas alates 04.09.2012.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
2-12-34803 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.AS T (edaspidi hageja) esitas 03.09.2012.a Harju Maakohtusse hagi AEOÜ (edaspidi kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 20.02.2012.a hageja ja kostja vahel töövõtuleping nr 1. Lepingu objektiks oli pinnase laadimine ja ülevedu XXX objektile ning pinnase mahalaadimine ja tasandamine. Lepingus on sätestatud tööde mahuks 10 650 m3 ning hageja kohustus teostama tööd 3 nädala jooksul peale kostjalt ettemaksu laekumist. Hageja teostas tööd vastavalt lepingus sätestatule. Lepingu punkti nr 4 alusel kohustus kostja tasuma lepinguliste tööde eest kokku 33 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Kostja kohustus tasuma hagejale lepingu punktis nr 4 toodud kohustise järgneva alajaotuse alusel: ettemaks 50% ehk 16 500 eurot asutakse kostja poolt enne tööde algust; 25% üldsummast ehk 8 250 eurot, tasutakse siis, kui tööd on teostatud 80% ulatuses; 25% üldsummast ehk 8 250 eurot tasutakse peale tööde lõpetamist 21 kalendripäeva jooksul. Summad ei sisalda käibemaksu. Kostja oli teadlik, et arvete tasumisega viivitamise eest kohustub ta lepingu punkt nr 9.2 alusel tasuma hagejale viivist arvestusega 0,05% päevas. Kostja on lepingu alusel tasunud hagejale kaks osamakset (50 % ettemaks ja 25% peale seda kui töödest on valminud 80%), kuid viimane osamakse on kostjal jäänud tasumata. Hageja andis kostjale teostatud tööd üle 17.05.2012.a vormistatud aktiga nr 3. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma teostatud tööde eest esitatud arve 21 kalendripäeva jooksul. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole täitnud sõlmitud töövõtulepingut nõuetekohaselt. Kostja on rikkunud lepingus kokkulepitud tasu maksmise kohustust ehk jätnud tasumata talle osutatud teenuse eest. Hageja on üritanud korduvalt erinevate sidevahendite abil (kirjade, telefonikõnede) kostjaga ühendust saada ning jõuda siduvate kokkulepeteni võlgnevuse tasumise osas. Viimase võimalusena saatis hageja 24.07.2012.a kohtuhoiatuse, milles anti kostjale viimaseks maksetähtpäevaks 02.08.2012.a. Tulenevalt asjaolust, et kostja tähtaegselt võlgnevust ei tasunud ning kohtuväline menetlus käesoleval juhul tulemust ei ole andnud, siis ei jäänud hagejal kahjuks muud võimalust kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Tsiviilasja alustamise hetke seisuga on kostjale esitatud ja osaliselt tasumata arve summas 7900 eurot, millele lisandusid viivised summas 347,60 eurot. Lisaks nõuab hageja alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast (ehk alates 04.09.2012) kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni võlgnikult viivist arvestusega 0,05% päevas.
2.Hageja 16.11.2012.a seisukoha kohaselt leiab hageja, et on lepingulise arve ja viivisenõude esitanud kostjale vastavalt lepingus sätestatule ning kostja kohustub tasuma hagejale lepingus fikseeritud tasu. Hageja täpsustab, et vaidlust ei ole selles, et pooled on lepingu sõlminud. Hageja rõhutab, et lepingu sõlmimisel võttis kostja endale kohustuse täita lepingut. Töövõtulepingu allkirjastamisel selgitati osapooltele lepingu tingimusi ning lepingust tulenevaid kohustusi. Allkirjastades lepingu kinnitas kostja, et lepingu tingimused on talle arusaadavad. Hageja tegi enne kohtumenetluse algust kostjale ettepaneku võimalikuks maksegraafiku sõlmimiseks, mille peale kostja ei vaidlustanud võlgnevust, vaid saatis hagejale avalduse, kus palus hagejat maksete ajatamist kuueks kuuks. Kuna kostja ettepanek ei olnud hagejale vastuvõetav, siis tegi hageja omakorda ettepaneku võlgnevus ajatada kahe kuu peale, millele aga kostja ei vastanud. Seega on kostja võlga tunnistanud ning hilisem nõude kaudne vaidlustamine põhjendusega, et kostja teistel objektidel on esinenud olukordi, kus alltöövõtjad on pannud toime pettusi ning seepärast on kostja hagejale teostatavad maksed peatanud on õigustühine. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud lepingut, seega on hagejal õigus vastavalt VÕS-s sätestatule nõuda kohustuse täitmist. Kostja ei ole oma 29.10.2012.a vastuses esitanud faktilisi tõendeid selle kohta, et hageja oleks pooltevahelist lepingut rikkunud. Pigem toob kostja välja umbkaudse võimaluse, et objekti auditi käigus võib ilmneda asjaolusid, mille alusel peab ta võimalikuks nõude esitamist alltöövõtjate vastu. Alltöövõtjaid oli objektil mitu. Seega kuna täna on hageja hinnangul tõendatud asjaolu, et kostja on rikkunud pooltevahelist lepingut ning kostja väidetav võimalik nõude tekkimine hageja vastu ei ole selge ja on tõendamata, siis ei leia hageja, et antud hagimenetluse raames tuleks kostja taotlus
2-12-34803 menetluse peatamise kohta rahuldada. Hageja leiab, et ts asjas nr 2-12-34803 kohtumenetluse jätkumine ei riku kostja menetluslikke õigusi, kuna juhul, kui kostja tulevikus mingil ajahetkel leiab, et tal on nõue hageja vastu, siis on tal õigus alustada kohtuväliseid läbirääkimisi ning kui kohtuvälised läbirääkimised ei too kostjale soovitud lahendit, siis on tal vastavalt TsMS sätestatule õigus pöörduda nõudega kohtusse. Hageja leiab, et arvestades hageja ettevõtte vanust (loodud 19.07.1993) ning maksekäitumist, siis ei peaks kostja muretsema sellepärast, et tal võiks tulevikus hageja vastu tekkiva korrektselt tõendatud nõude rahuldamisel tekkima probleeme. Analüüsides kostja käitumist kohtumenetluses jääb hageja seisukohale, et kostja on kohtumenetluses oma menetlusosapoole õigusi pahatahtlikult ära kasutanud lootes seeläbi kohtumenetlust venitada ning kõrvale hoida võlgnevuse tasumisest. Seega juhindudes eeltoodust on hageja seisukohal, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud ega tõendatud ning hagiavalduse esitamiseks oli hagejal olemas õiguslik alus ning võlgnevus kuulub tasumisele kostja poolt. Kostja vastuväited
3.Kostja 29.10.2012.a vastuse kohaselt kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet. Kostja põhjendab nõude mittetunnistamist asjaoluga, et antud hetke seisuga on ebaselge, kas tööd, mille teostamiseks kohustus hageja vastavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingule, on faktiliselt teostatud. Seega on ebaselge, kas hageja on õigustatud nõudma lepingu üldsummast viimase 25% väljamaksmist. Kostjapoolne ebaselgus on põhjendatud hiljutiste sündmustega kostja teistel objektidel, mille tulemusena selgus, et mitu kostja alltöövõtjat on toime pannud pettusi ja selle tulemusena alusetult rikastunud kostja arvelt. Kostja on algatanud revisjoni tuvastamaks, kas objektil, mille raames hageja teostas kostjale töid, on kõik aktid ning arved vastavuses faktiliselt teostatud töödega. Kostja on seisukohal, et nimetatud revisjoni läbiviimine aitab välja selgitada antud tsiviilasja raames tegelikud asjaolud, mille põhjal langetada õiglane otsus nii kostja kui ka hageja suhtes. Võttes arvesse eelpool nimetatud asjaolusid palub kostja võimaldada algatatud revisjoni lõpuleviimine enne menetluse jätkumist. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos hageja täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Asjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel on 20.02.2012.a sõlmitud töövõtuleping, mille objektiks oli pinnase laadimine ja ülevedu XXX objektile ning pinnase mahalaadimine ja tasandamine. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et 17.05.2012.a vormistatud aktiga nr 3 on teostatud tööd kostjale üle antud. Hageja esitas kostjale 17.05.2012.a arve nr 171 summas 8 250 eurot + käibemaks 1 650 eurot, kokku 9 900 eurot, tasumistähtajaga 07.06.2012.a. Kostja jättis arve tasumata. Kostja vastuväidete kohaselt põhjendab kostja nõude mittetunnistamist asjaoluga, et antud hetke seisuga on ebaselge, kas tööd, mille teostamiseks kohustus hageja vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule on faktiliselt teostatud. Seega on kostja hinnangul ebaselge, kas hageja on õigustatud nõudma lepingu üldsummast viimase 25% väljamaksmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Kohtu hinnangul on kostja vastuväited paljasõnalised ja tõendamata. Kostja ei ole tõendanud, et tööd, mille teostamiseks kohustus hageja vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule ei ole faktiliselt teostatud, mistõttu puudub hagejal õiguslik alus nõuda lepingu üldsummast viimase 25% väljamaksmist.
2-12-34803
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega mu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja pole esitanud põhjendatud vastuväiteid ja tõendeid, miks pärast seda kui töövõtja on talle töö üle andnud, puudub hagejal õigus üldsummast viimase 25% väljamaksmisele. Kostja kohtu poolt määratud täiendava tähtaja jooksul kohtule tõendeid ega täiendavaid selgitusi esitanud ei ole. Seetõttu nõustub kohus hageja selgitustega, et tulenevalt 17.05.2012.a aktist on hageja kostjale üle andnud ja kostja hagejalt tellitud tööd vastu võtnud ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
8.Lisaks põhinõudele soovib hageja kostjalt viivise väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista seisuga 03.09.2012.a sissenõutavaks muutunud viivis summas 347,60 eurot ning alates 04.09.2012.a viivis 0,05% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks seaduses sätestatud intress, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi ehk viivist arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär. Poolte vahel 20.02.2012.a sõlmitud töövõtulepingu punkti 9.2 alusel kohustub kostja arvetega viivitamise eest tasuma hagejale viivist 0,05% päevas. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi.
Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud kohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.